-
Kui ma joonistaksin käe, ja ma
joonistangi käe väga
-
kiiresti, nii, ma joonistan
vasaku käe.
-
See näeb välja umbes nii.
-
See on vasak käsi
-
Kui ma nüüd teen selle käe peegelpildi,
ütleme, et
-
see siin on peegel ja ma tahan teha
selle
-
peegelpildi ja ma joonistan selle rohelisega.
-
Selle peegelpilt näeks välja umbes nii.
-
Mitte täpselt, aga te saate mõttest aru.
-
Vasaku käe peegelpilt näeb väga
-
parema käe moodi välja.
-
Ükskõik kuidas ma üritan nihutada või
pöörata seda kätt,
-
Ma võin üritada seda pöörata 180 kraadi,
nii et
-
pöial on teisel pool nagu sel pildil siin.
-
Kuid mida iganes ma ka ei tee, ma ei suuda kunagi
-
seda pilti panna ühtima teise pildiga.
-
Ma saan seda nihutaga ja pöörata,
aga see ei juhtu kunagi.
-
Ma ei saa kunagi panna sinist kätt
kattuma
-
rohelise käega.
-
Kui ma ütlen kattuma, siis ma mõtlen
lihtsalt selle käe asetamist
-
täpselt rohelise käe peale.
-
Nii et alati kui miski ei ole oma
peegelpildiga
-
kattuv-- las ma kirjutan selle üles--
seda nimetatakse kiraalsuseks.
-
See joonistus käest siin on
-
näide kiraalsest objektist.
-
Või tegelikult on käsi üldse näide
kiraalsest objektist.
-
See ei ühti oma peegelpildiga.
-
See on ka loogiline, et seda nimetatakse
kiraalsuseks, sest sõna
-
'kiraalne' tuleb kreekakeelsest sõnast
mis tähendab 'kätt'.
-
Ja definitsioon, et see ei saa kattuda
-
oma peegelpildiga kehtib, ükskõik
-
kas sa tegeled keemiaga, matemaatikaga
või siis lihtsalt
-
kätega üldiselt.
-
Kui me laiendame selle definitsiooni
keemiasse,
-
sest sellest me siin räägimegi,
on sellel kaks
-
tähendust.
-
On kiraalsed molekulid ja on ka
kiraalkeskmed
-
või kiraal-- mina kutsun neid kiraalseteks
aatomiteks. Need
-
on harilikult süsiniku aatomid, nii et
mõnikord kutsutakse neid
-
kiraalseteks süsinikeks.
-
Nii et kiraalsed aatomid siis.
-
Nii, kiraalsed molekulid on lihtsalt molekulid, mis
-
ei ole oma peegelpildiga kattuvad.
-
Ma ei kavatse ju seda kõike siia kirjutada.
-
Teate ju, ei kattu-- ma parem
-
kirjutan selle kõik.
-
Ei kattu peegelpildiga.
-
Nüüd, kiraalsete aatomite puhul on see
põhiolemuselt õige, aga kui sa
-
otsid molekulist kiraalseid aatomeid, siis
parim viis
-
nende tuvastamiseks on aru saada, et need
on üldiselt, või võibolla
-
peaksin ütlema tavaliselt, süsinikud,
eriti kui
-
me tegeleme orgaanilise keemiaga,
ehkki need võivad olla fosfori
-
või väävli aatomid, aga tavaliselt
on süsinikud seotud nelja
-
erineva rühmaga.
-
Ja ma tahan rõhutada rühmaga,
mitte lihtsalt
-
erineva aatomiga. Ja et ära tunda molekuli, mis
-
sisaldab kiraalset aatomit või kiraalset süsinikku, võime me lihtsalt
-
mõelda ühe välja.
-
Ütleme, et mul on siin süsinik ja ma
-
teen sellest kiraalse aatomi,
-
nii et see süsinik siin on kiraalne aatom,
aga see on osaliselt ka
-
kiraalne molekul.
-
Ja siis me vaatame näiteid, kus üks või mõlemad
-
neist on tõesed.
-
Ütleme, et see on seotud
metüülrühmaga.
-
Selle sideme tõttu see nagu tuleb
leheküljelt esile.
-
Ütleme, et siin on bromiid.
-
Selle taga on vesinik ja selle kohal
-
on fluoriid.
-
Kui ma nüüd teen sellele peegelpildi,
-
on meil süsinik siin keskel-- ma tahan
-
teha seda samasugust sinist värvi.
-
Süsinik on siin keskel ja
-
selle kohal on fluoriid.
-
Bromiid on nüüd selles suunas.
-
Siis on veel metüülrühm.
-
See paistab endiselt lehel silma,
aga see on nüüd
-
paremal mitte vasakul, nii, CH3.
-
Ja siis on veel vesinik,
mis on endiselt seal taga.
-
Need on peegelpildid, kui see on peegel
-
ja sa näed peegli mõlemale poole.
-
Nüüd, miks on see kiraalne?
-
See on kujutlusvõimele väike väljakutse, aga
-
ükskõik, kuidas sa proovid seda siin pöörata,
-
ei saa sa seda kunagi ühtima
selle teisega siin.
-
Sa võid proovida pöörata seda ümber
ja võtta
-
siit metüülrühma ja panna
selle siia.
-
Proovime nüüd seda teha.
-
Kui me püüame metüülrühma
sinna panna, siis mis
-
juhtub teiste rühmadega?
-
Vesiniku rühm läheb-- ehk peaksin ütlema
-
lihtsalt vesinik.
-
Vesiniku aatom läheb sinna ja bromiid
-
liigub sinna.
-
See kattuks oma peegelpildiga
kui see siin oleks
-
vesinik ja see oleks bromiid,
aga need ei ole.
-
Sa võid ette kujutada, et vesinik ja bromiid
on kohad vahetanud.
-
Ja keerata see ümber ja teha
mida iganes sa tahad,
-
pöörata seda mistahes suunas,
aga sa ei saa
-
panna neid kattuma
-
Niiet see molekul siin on
kiraalne molekul ja see
-
süsinik on kiraalkese, see
süsinik on kiraalne
-
süsinik, mõnikord kutsutakse seda
asümmeetriliseks
-
süsinikuks või kiraalkeskmeks.
-
Mõnikord võid sa kuulda midagi sellist nagu
-
stereotsenter.
-
Stereotsenter on üldisem
termin mingile kohale
-
molekulis, mis on asümmeetriline
teiste rühmade
-
suhtes, millega see seotud on.
-
Aga need kõik, eriti kui sa oled mõnes
-
orgaanilisse keemiasse sissejuhatavas klassis,
on üldiselt süsinikud,
-
seotud nelja erineva rühmaga.
-
Ja ma tahan rõhutada, et need ei ole
neli erinevat aatomit.
-
Meil oleks võinud olla siin metüülrühm
ja propüülrühm
-
siin, ja süsinik oleks ikkagi
seotud otseselt teise
-
süsinikuga, mõlemal juhul oleks
tegu ikkagi kiraalse
-
süsinikuga ja see oleks ikkagi
kiraalne molekul.
-
Järgmises videos teeme me hulga näiteid.
-
Me vaatame molekule ja üritame
välja selgitada, millised on kiraalsed
-
süsinikud ning siis selgitame välja,
kas see
-
molekul ise on samuti kiraalne.
