Kui ma joonistaksin käe, ja ma
joonistangi käe väga
kiiresti, nii, ma joonistan
vasaku käe.
See näeb välja umbes nii.
See on vasak käsi
Kui ma nüüd teen selle käe peegelpildi,
ütleme, et
see siin on peegel ja ma tahan teha
selle
peegelpildi ja ma joonistan selle rohelisega.
Selle peegelpilt näeks välja umbes nii.
Mitte täpselt, aga te saate mõttest aru.
Vasaku käe peegelpilt näeb väga
parema käe moodi välja.
Ükskõik kuidas ma üritan nihutada või
pöörata seda kätt,
Ma võin üritada seda pöörata 180 kraadi,
nii et
pöial on teisel pool nagu sel pildil siin.
Kuid mida iganes ma ka ei tee, ma ei suuda kunagi
seda pilti panna ühtima teise pildiga.
Ma saan seda nihutaga ja pöörata,
aga see ei juhtu kunagi.
Ma ei saa kunagi panna sinist kätt
kattuma
rohelise käega.
Kui ma ütlen kattuma, siis ma mõtlen
lihtsalt selle käe asetamist
täpselt rohelise käe peale.
Nii et alati kui miski ei ole oma
peegelpildiga
kattuv-- las ma kirjutan selle üles--
seda nimetatakse kiraalsuseks.
See joonistus käest siin on
näide kiraalsest objektist.
Või tegelikult on käsi üldse näide
kiraalsest objektist.
See ei ühti oma peegelpildiga.
See on ka loogiline, et seda nimetatakse
kiraalsuseks, sest sõna
'kiraalne' tuleb kreekakeelsest sõnast
mis tähendab 'kätt'.
Ja definitsioon, et see ei saa kattuda
oma peegelpildiga kehtib, ükskõik
kas sa tegeled keemiaga, matemaatikaga
või siis lihtsalt
kätega üldiselt.
Kui me laiendame selle definitsiooni
keemiasse,
sest sellest me siin räägimegi,
on sellel kaks
tähendust.
On kiraalsed molekulid ja on ka
kiraalkeskmed
või kiraal-- mina kutsun neid kiraalseteks
aatomiteks. Need
on harilikult süsiniku aatomid, nii et
mõnikord kutsutakse neid
kiraalseteks süsinikeks.
Nii et kiraalsed aatomid siis.
Nii, kiraalsed molekulid on lihtsalt molekulid, mis
ei ole oma peegelpildiga kattuvad.
Ma ei kavatse ju seda kõike siia kirjutada.
Teate ju, ei kattu-- ma parem
kirjutan selle kõik.
Ei kattu peegelpildiga.
Nüüd, kiraalsete aatomite puhul on see
põhiolemuselt õige, aga kui sa
otsid molekulist kiraalseid aatomeid, siis
parim viis
nende tuvastamiseks on aru saada, et need
on üldiselt, või võibolla
peaksin ütlema tavaliselt, süsinikud,
eriti kui
me tegeleme orgaanilise keemiaga,
ehkki need võivad olla fosfori
või väävli aatomid, aga tavaliselt
on süsinikud seotud nelja
erineva rühmaga.
Ja ma tahan rõhutada rühmaga,
mitte lihtsalt
erineva aatomiga. Ja et ära tunda molekuli, mis
sisaldab kiraalset aatomit või kiraalset süsinikku, võime me lihtsalt
mõelda ühe välja.
Ütleme, et mul on siin süsinik ja ma
teen sellest kiraalse aatomi,
nii et see süsinik siin on kiraalne aatom,
aga see on osaliselt ka
kiraalne molekul.
Ja siis me vaatame näiteid, kus üks või mõlemad
neist on tõesed.
Ütleme, et see on seotud
metüülrühmaga.
Selle sideme tõttu see nagu tuleb
leheküljelt esile.
Ütleme, et siin on bromiid.
Selle taga on vesinik ja selle kohal
on fluoriid.
Kui ma nüüd teen sellele peegelpildi,
on meil süsinik siin keskel-- ma tahan
teha seda samasugust sinist värvi.
Süsinik on siin keskel ja
selle kohal on fluoriid.
Bromiid on nüüd selles suunas.
Siis on veel metüülrühm.
See paistab endiselt lehel silma,
aga see on nüüd
paremal mitte vasakul, nii, CH3.
Ja siis on veel vesinik,
mis on endiselt seal taga.
Need on peegelpildid, kui see on peegel
ja sa näed peegli mõlemale poole.
Nüüd, miks on see kiraalne?
See on kujutlusvõimele väike väljakutse, aga
ükskõik, kuidas sa proovid seda siin pöörata,
ei saa sa seda kunagi ühtima
selle teisega siin.
Sa võid proovida pöörata seda ümber
ja võtta
siit metüülrühma ja panna
selle siia.
Proovime nüüd seda teha.
Kui me püüame metüülrühma
sinna panna, siis mis
juhtub teiste rühmadega?
Vesiniku rühm läheb-- ehk peaksin ütlema
lihtsalt vesinik.
Vesiniku aatom läheb sinna ja bromiid
liigub sinna.
See kattuks oma peegelpildiga
kui see siin oleks
vesinik ja see oleks bromiid,
aga need ei ole.
Sa võid ette kujutada, et vesinik ja bromiid
on kohad vahetanud.
Ja keerata see ümber ja teha
mida iganes sa tahad,
pöörata seda mistahes suunas,
aga sa ei saa
panna neid kattuma
Niiet see molekul siin on
kiraalne molekul ja see
süsinik on kiraalkese, see
süsinik on kiraalne
süsinik, mõnikord kutsutakse seda
asümmeetriliseks
süsinikuks või kiraalkeskmeks.
Mõnikord võid sa kuulda midagi sellist nagu
stereotsenter.
Stereotsenter on üldisem
termin mingile kohale
molekulis, mis on asümmeetriline
teiste rühmade
suhtes, millega see seotud on.
Aga need kõik, eriti kui sa oled mõnes
orgaanilisse keemiasse sissejuhatavas klassis,
on üldiselt süsinikud,
seotud nelja erineva rühmaga.
Ja ma tahan rõhutada, et need ei ole
neli erinevat aatomit.
Meil oleks võinud olla siin metüülrühm
ja propüülrühm
siin, ja süsinik oleks ikkagi
seotud otseselt teise
süsinikuga, mõlemal juhul oleks
tegu ikkagi kiraalse
süsinikuga ja see oleks ikkagi
kiraalne molekul.
Järgmises videos teeme me hulga näiteid.
Me vaatame molekule ja üritame
välja selgitada, millised on kiraalsed
süsinikud ning siis selgitame välja,
kas see
molekul ise on samuti kiraalne.