1 00:00:00,600 --> 00:00:04,030 Kui ma joonistaksin käe, ja ma joonistangi käe väga 2 00:00:04,030 --> 00:00:07,500 kiiresti, nii, ma joonistan vasaku käe. 3 00:00:07,500 --> 00:00:10,620 See näeb välja umbes nii. 4 00:00:10,620 --> 00:00:12,220 See on vasak käsi 5 00:00:12,220 --> 00:00:14,970 Kui ma nüüd teen selle käe peegelpildi, ütleme, et 6 00:00:14,970 --> 00:00:18,460 see siin on peegel ja ma tahan teha selle 7 00:00:18,460 --> 00:00:20,970 peegelpildi ja ma joonistan selle rohelisega. 8 00:00:20,970 --> 00:00:23,450 Selle peegelpilt näeks välja umbes nii. 9 00:00:26,540 --> 00:00:28,910 Mitte täpselt, aga te saate mõttest aru. 10 00:00:28,910 --> 00:00:30,590 Vasaku käe peegelpilt näeb väga 11 00:00:30,590 --> 00:00:32,140 parema käe moodi välja. 12 00:00:32,140 --> 00:00:35,780 Ükskõik kuidas ma üritan nihutada või pöörata seda kätt, 13 00:00:35,780 --> 00:00:39,750 Ma võin üritada seda pöörata 180 kraadi, nii et 14 00:00:39,750 --> 00:00:42,500 pöial on teisel pool nagu sel pildil siin. 15 00:00:42,500 --> 00:00:45,260 Kuid mida iganes ma ka ei tee, ma ei suuda kunagi 16 00:00:45,260 --> 00:00:47,340 seda pilti panna ühtima teise pildiga. 17 00:00:47,340 --> 00:00:50,190 Ma saan seda nihutaga ja pöörata, aga see ei juhtu kunagi. 18 00:00:50,190 --> 00:00:53,590 Ma ei saa kunagi panna sinist kätt kattuma 19 00:00:53,590 --> 00:00:54,870 rohelise käega. 20 00:00:54,870 --> 00:00:58,110 Kui ma ütlen kattuma, siis ma mõtlen lihtsalt selle käe asetamist 21 00:00:58,110 --> 00:01:00,490 täpselt rohelise käe peale. 22 00:01:00,490 --> 00:01:04,030 Nii et alati kui miski ei ole oma peegelpildiga 23 00:01:04,030 --> 00:01:25,040 kattuv-- las ma kirjutan selle üles-- seda nimetatakse kiraalsuseks. 24 00:01:25,040 --> 00:01:27,540 See joonistus käest siin on 25 00:01:27,540 --> 00:01:30,380 näide kiraalsest objektist. 26 00:01:30,380 --> 00:01:33,610 Või tegelikult on käsi üldse näide kiraalsest objektist. 27 00:01:33,610 --> 00:01:36,750 See ei ühti oma peegelpildiga. 28 00:01:36,750 --> 00:01:41,320 See on ka loogiline, et seda nimetatakse kiraalsuseks, sest sõna 29 00:01:41,320 --> 00:01:43,950 'kiraalne' tuleb kreekakeelsest sõnast mis tähendab 'kätt'. 30 00:01:52,170 --> 00:01:54,990 Ja definitsioon, et see ei saa kattuda 31 00:01:54,990 --> 00:01:58,020 oma peegelpildiga kehtib, ükskõik 32 00:01:58,020 --> 00:02:01,560 kas sa tegeled keemiaga, matemaatikaga või siis lihtsalt 33 00:02:01,560 --> 00:02:03,470 kätega üldiselt. 34 00:02:03,470 --> 00:02:06,150 Kui me laiendame selle definitsiooni keemiasse, 35 00:02:06,150 --> 00:02:08,110 sest sellest me siin räägimegi, on sellel kaks 36 00:02:08,110 --> 00:02:09,259 tähendust. 37 00:02:09,259 --> 00:02:17,500 On kiraalsed molekulid ja on ka kiraalkeskmed 38 00:02:17,500 --> 00:02:21,310 või kiraal-- mina kutsun neid kiraalseteks aatomiteks. Need 39 00:02:21,310 --> 00:02:23,430 on harilikult süsiniku aatomid, nii et mõnikord kutsutakse neid 40 00:02:23,430 --> 00:02:24,650 kiraalseteks süsinikeks. 41 00:02:24,650 --> 00:02:31,530 Nii et kiraalsed aatomid siis. 42 00:02:31,530 --> 00:02:34,350 Nii, kiraalsed molekulid on lihtsalt molekulid, mis 43 00:02:34,350 --> 00:02:36,370 ei ole oma peegelpildiga kattuvad. 44 00:02:39,550 --> 00:02:40,720 Ma ei kavatse ju seda kõike siia kirjutada. 45 00:02:40,720 --> 00:02:43,120 Teate ju, ei kattu-- ma parem 46 00:02:43,120 --> 00:02:44,480 kirjutan selle kõik. 47 00:02:44,480 --> 00:02:51,310 Ei kattu peegelpildiga. 48 00:02:55,230 --> 00:02:59,300 Nüüd, kiraalsete aatomite puhul on see põhiolemuselt õige, aga kui sa 49 00:02:59,300 --> 00:03:04,790 otsid molekulist kiraalseid aatomeid, siis parim viis 50 00:03:04,790 --> 00:03:07,760 nende tuvastamiseks on aru saada, et need on üldiselt, või võibolla 51 00:03:07,760 --> 00:03:13,620 peaksin ütlema tavaliselt, süsinikud, eriti kui 52 00:03:13,620 --> 00:03:16,550 me tegeleme orgaanilise keemiaga, ehkki need võivad olla fosfori 53 00:03:16,550 --> 00:03:24,590 või väävli aatomid, aga tavaliselt on süsinikud seotud nelja 54 00:03:24,590 --> 00:03:25,840 erineva rühmaga. 55 00:03:31,550 --> 00:03:34,720 Ja ma tahan rõhutada rühmaga, mitte lihtsalt 56 00:03:34,720 --> 00:03:38,250 erineva aatomiga. Ja et ära tunda molekuli, mis 57 00:03:38,250 --> 00:03:41,470 sisaldab kiraalset aatomit või kiraalset süsinikku, võime me lihtsalt 58 00:03:41,470 --> 00:03:42,390 mõelda ühe välja. 59 00:03:42,390 --> 00:03:45,230 Ütleme, et mul on siin süsinik ja ma 60 00:03:45,230 --> 00:03:47,700 teen sellest kiraalse aatomi, 61 00:03:47,700 --> 00:03:51,100 nii et see süsinik siin on kiraalne aatom, aga see on osaliselt ka 62 00:03:51,100 --> 00:03:52,230 kiraalne molekul. 63 00:03:52,230 --> 00:03:54,410 Ja siis me vaatame näiteid, kus üks või mõlemad 64 00:03:54,410 --> 00:03:55,670 neist on tõesed. 65 00:03:55,670 --> 00:04:02,780 Ütleme, et see on seotud metüülrühmaga. 66 00:04:02,780 --> 00:04:05,660 Selle sideme tõttu see nagu tuleb leheküljelt esile. 67 00:04:05,660 --> 00:04:07,990 Ütleme, et siin on bromiid. 68 00:04:07,990 --> 00:04:12,390 Selle taga on vesinik ja selle kohal 69 00:04:12,390 --> 00:04:14,360 on fluoriid. 70 00:04:14,360 --> 00:04:16,250 Kui ma nüüd teen sellele peegelpildi, 71 00:04:16,250 --> 00:04:20,892 on meil süsinik siin keskel-- ma tahan 72 00:04:20,892 --> 00:04:22,710 teha seda samasugust sinist värvi. 73 00:04:22,710 --> 00:04:26,210 Süsinik on siin keskel ja 74 00:04:26,210 --> 00:04:28,750 selle kohal on fluoriid. 75 00:04:28,750 --> 00:04:31,970 Bromiid on nüüd selles suunas. 76 00:04:31,970 --> 00:04:33,220 Siis on veel metüülrühm. 77 00:04:33,220 --> 00:04:35,800 See paistab endiselt lehel silma, aga see on nüüd 78 00:04:35,800 --> 00:04:39,800 paremal mitte vasakul, nii, CH3. 79 00:04:39,800 --> 00:04:42,720 Ja siis on veel vesinik, mis on endiselt seal taga. 80 00:04:42,720 --> 00:04:45,320 Need on peegelpildid, kui see on peegel 81 00:04:45,320 --> 00:04:47,970 ja sa näed peegli mõlemale poole. 82 00:04:47,970 --> 00:04:50,240 Nüüd, miks on see kiraalne? 83 00:04:50,240 --> 00:04:53,090 See on kujutlusvõimele väike väljakutse, aga 84 00:04:53,090 --> 00:04:56,870 ükskõik, kuidas sa proovid seda siin pöörata, 85 00:04:56,870 --> 00:04:59,470 ei saa sa seda kunagi ühtima selle teisega siin. 86 00:04:59,470 --> 00:05:04,660 Sa võid proovida pöörata seda ümber ja võtta 87 00:05:04,660 --> 00:05:08,690 siit metüülrühma ja panna selle siia. 88 00:05:08,690 --> 00:05:10,160 Proovime nüüd seda teha. 89 00:05:10,160 --> 00:05:13,260 Kui me püüame metüülrühma sinna panna, siis mis 90 00:05:13,260 --> 00:05:15,510 juhtub teiste rühmadega? 91 00:05:15,510 --> 00:05:18,070 Vesiniku rühm läheb-- ehk peaksin ütlema 92 00:05:18,070 --> 00:05:18,340 lihtsalt vesinik. 93 00:05:18,340 --> 00:05:20,930 Vesiniku aatom läheb sinna ja bromiid 94 00:05:20,930 --> 00:05:23,410 liigub sinna. 95 00:05:23,410 --> 00:05:25,440 See kattuks oma peegelpildiga kui see siin oleks 96 00:05:25,440 --> 00:05:28,130 vesinik ja see oleks bromiid, aga need ei ole. 97 00:05:28,130 --> 00:05:30,930 Sa võid ette kujutada, et vesinik ja bromiid on kohad vahetanud. 98 00:05:30,930 --> 00:05:33,110 Ja keerata see ümber ja teha mida iganes sa tahad, 99 00:05:33,110 --> 00:05:35,120 pöörata seda mistahes suunas, aga sa ei saa 100 00:05:35,120 --> 00:05:36,650 panna neid kattuma 101 00:05:36,650 --> 00:05:41,350 Niiet see molekul siin on kiraalne molekul ja see 102 00:05:41,350 --> 00:05:50,710 süsinik on kiraalkese, see süsinik on kiraalne 103 00:05:50,710 --> 00:05:53,990 süsinik, mõnikord kutsutakse seda asümmeetriliseks 104 00:05:53,990 --> 00:05:56,970 süsinikuks või kiraalkeskmeks. 105 00:05:56,970 --> 00:05:58,360 Mõnikord võid sa kuulda midagi sellist nagu 106 00:05:58,360 --> 00:05:59,265 stereotsenter. 107 00:05:59,265 --> 00:06:02,340 Stereotsenter on üldisem termin mingile kohale 108 00:06:02,340 --> 00:06:05,470 molekulis, mis on asümmeetriline teiste rühmade 109 00:06:05,470 --> 00:06:07,000 suhtes, millega see seotud on. 110 00:06:07,000 --> 00:06:09,350 Aga need kõik, eriti kui sa oled mõnes 111 00:06:09,350 --> 00:06:13,730 orgaanilisse keemiasse sissejuhatavas klassis, on üldiselt süsinikud, 112 00:06:13,730 --> 00:06:16,660 seotud nelja erineva rühmaga. 113 00:06:16,660 --> 00:06:20,530 Ja ma tahan rõhutada, et need ei ole neli erinevat aatomit. 114 00:06:20,530 --> 00:06:23,920 Meil oleks võinud olla siin metüülrühm ja propüülrühm 115 00:06:23,920 --> 00:06:27,010 siin, ja süsinik oleks ikkagi seotud otseselt teise 116 00:06:27,010 --> 00:06:30,740 süsinikuga, mõlemal juhul oleks tegu ikkagi kiraalse 117 00:06:30,740 --> 00:06:33,790 süsinikuga ja see oleks ikkagi kiraalne molekul. 118 00:06:33,790 --> 00:06:37,150 Järgmises videos teeme me hulga näiteid. 119 00:06:37,150 --> 00:06:39,810 Me vaatame molekule ja üritame välja selgitada, millised on kiraalsed 120 00:06:39,810 --> 00:06:41,975 süsinikud ning siis selgitame välja, kas see 121 00:06:41,975 --> 00:06:44,180 molekul ise on samuti kiraalne.