Kui ma joonistaksin käe, ja ma joonistangi käe väga kiiresti, nii, ma joonistan vasaku käe. See näeb välja umbes nii. See on vasak käsi Kui ma nüüd teen selle käe peegelpildi, ütleme, et see siin on peegel ja ma tahan teha selle peegelpildi ja ma joonistan selle rohelisega. Selle peegelpilt näeks välja umbes nii. Mitte täpselt, aga te saate mõttest aru. Vasaku käe peegelpilt näeb väga parema käe moodi välja. Ükskõik kuidas ma üritan nihutada või pöörata seda kätt, Ma võin üritada seda pöörata 180 kraadi, nii et pöial on teisel pool nagu sel pildil siin. Kuid mida iganes ma ka ei tee, ma ei suuda kunagi seda pilti panna ühtima teise pildiga. Ma saan seda nihutaga ja pöörata, aga see ei juhtu kunagi. Ma ei saa kunagi panna sinist kätt kattuma rohelise käega. Kui ma ütlen kattuma, siis ma mõtlen lihtsalt selle käe asetamist täpselt rohelise käe peale. Nii et alati kui miski ei ole oma peegelpildiga kattuv-- las ma kirjutan selle üles-- seda nimetatakse kiraalsuseks. See joonistus käest siin on näide kiraalsest objektist. Või tegelikult on käsi üldse näide kiraalsest objektist. See ei ühti oma peegelpildiga. See on ka loogiline, et seda nimetatakse kiraalsuseks, sest sõna 'kiraalne' tuleb kreekakeelsest sõnast mis tähendab 'kätt'. Ja definitsioon, et see ei saa kattuda oma peegelpildiga kehtib, ükskõik kas sa tegeled keemiaga, matemaatikaga või siis lihtsalt kätega üldiselt. Kui me laiendame selle definitsiooni keemiasse, sest sellest me siin räägimegi, on sellel kaks tähendust. On kiraalsed molekulid ja on ka kiraalkeskmed või kiraal-- mina kutsun neid kiraalseteks aatomiteks. Need on harilikult süsiniku aatomid, nii et mõnikord kutsutakse neid kiraalseteks süsinikeks. Nii et kiraalsed aatomid siis. Nii, kiraalsed molekulid on lihtsalt molekulid, mis ei ole oma peegelpildiga kattuvad. Ma ei kavatse ju seda kõike siia kirjutada. Teate ju, ei kattu-- ma parem kirjutan selle kõik. Ei kattu peegelpildiga. Nüüd, kiraalsete aatomite puhul on see põhiolemuselt õige, aga kui sa otsid molekulist kiraalseid aatomeid, siis parim viis nende tuvastamiseks on aru saada, et need on üldiselt, või võibolla peaksin ütlema tavaliselt, süsinikud, eriti kui me tegeleme orgaanilise keemiaga, ehkki need võivad olla fosfori või väävli aatomid, aga tavaliselt on süsinikud seotud nelja erineva rühmaga. Ja ma tahan rõhutada rühmaga, mitte lihtsalt erineva aatomiga. Ja et ära tunda molekuli, mis sisaldab kiraalset aatomit või kiraalset süsinikku, võime me lihtsalt mõelda ühe välja. Ütleme, et mul on siin süsinik ja ma teen sellest kiraalse aatomi, nii et see süsinik siin on kiraalne aatom, aga see on osaliselt ka kiraalne molekul. Ja siis me vaatame näiteid, kus üks või mõlemad neist on tõesed. Ütleme, et see on seotud metüülrühmaga. Selle sideme tõttu see nagu tuleb leheküljelt esile. Ütleme, et siin on bromiid. Selle taga on vesinik ja selle kohal on fluoriid. Kui ma nüüd teen sellele peegelpildi, on meil süsinik siin keskel-- ma tahan teha seda samasugust sinist värvi. Süsinik on siin keskel ja selle kohal on fluoriid. Bromiid on nüüd selles suunas. Siis on veel metüülrühm. See paistab endiselt lehel silma, aga see on nüüd paremal mitte vasakul, nii, CH3. Ja siis on veel vesinik, mis on endiselt seal taga. Need on peegelpildid, kui see on peegel ja sa näed peegli mõlemale poole. Nüüd, miks on see kiraalne? See on kujutlusvõimele väike väljakutse, aga ükskõik, kuidas sa proovid seda siin pöörata, ei saa sa seda kunagi ühtima selle teisega siin. Sa võid proovida pöörata seda ümber ja võtta siit metüülrühma ja panna selle siia. Proovime nüüd seda teha. Kui me püüame metüülrühma sinna panna, siis mis juhtub teiste rühmadega? Vesiniku rühm läheb-- ehk peaksin ütlema lihtsalt vesinik. Vesiniku aatom läheb sinna ja bromiid liigub sinna. See kattuks oma peegelpildiga kui see siin oleks vesinik ja see oleks bromiid, aga need ei ole. Sa võid ette kujutada, et vesinik ja bromiid on kohad vahetanud. Ja keerata see ümber ja teha mida iganes sa tahad, pöörata seda mistahes suunas, aga sa ei saa panna neid kattuma Niiet see molekul siin on kiraalne molekul ja see süsinik on kiraalkese, see süsinik on kiraalne süsinik, mõnikord kutsutakse seda asümmeetriliseks süsinikuks või kiraalkeskmeks. Mõnikord võid sa kuulda midagi sellist nagu stereotsenter. Stereotsenter on üldisem termin mingile kohale molekulis, mis on asümmeetriline teiste rühmade suhtes, millega see seotud on. Aga need kõik, eriti kui sa oled mõnes orgaanilisse keemiasse sissejuhatavas klassis, on üldiselt süsinikud, seotud nelja erineva rühmaga. Ja ma tahan rõhutada, et need ei ole neli erinevat aatomit. Meil oleks võinud olla siin metüülrühm ja propüülrühm siin, ja süsinik oleks ikkagi seotud otseselt teise süsinikuga, mõlemal juhul oleks tegu ikkagi kiraalse süsinikuga ja see oleks ikkagi kiraalne molekul. Järgmises videos teeme me hulga näiteid. Me vaatame molekule ja üritame välja selgitada, millised on kiraalsed süsinikud ning siis selgitame välja, kas see molekul ise on samuti kiraalne.