Personal Boundaries vs. Oneness (How to Develop Healthy Boundaries) - Teal Swan

Piiride seadmine vs ühtsus

Tere kõigile! Täna otsustasin vastata küsimusele, mida minult on viimase kahe aasta jooksul üha uuesti küsitud.

Küsimus puudutab piiride seadmist.

Mis on piirid? Kuidas ma sean eluterveid piire?

Ja eelkõige - kuidas sobitada piiride seadmise vajadust ideega, et elame ühes Universumis, kus kõik on üks.

Me elame kolmemõõtmelises füüsilises reaalsuses.

Seetõttu tunnetame iseennast.

See loob piiride tunnetamise võimaluse.

Ehk siis eristuse meie enda ja selle vahel, mida tajume "teistena".

Mida piirid tähendavad?

Piirid on inimese viis tunnetada ennast ülejäänud maailmas.

Need on reeglid, mis on konstrueeritud:

Uskumustest, arvamustest, hoiakutest,

varasemast kogemusest ja sotsiaalsest keskkonnast õpitust

Isiklikud piirid töötavad kahes suunas

mõjutades inimeste suhtlemist teistega kui ka taju

Piirid/piirangud?

Need aitavad inimesel end mõtestada

tuues esile sümpaatiad ja antipaatiad

ning pannes inimesi mõistma mis on neile õige või vale

Nende asjade defineerimine aitab meil mõista,

kuidas me lubame või ei luba teistel ennast kohelda.

Siin on mõned märgid mis näitavad, et sinu

seatud piirid võivad olla ebaterved.

Kui ütled "ei!", mil mõtled "jah!"

või "jah!" kui tahaksid hoopis vastata eitavalt.

Kui tunned ennast "ei!" öeldes süüdi.

Kui käitud vastupidiselt oma väärikusele või tõekspidamistele selleks,

et teistele heameelt valmistada.

Kui sa ei ütle midagi olukorras, kus sul on midagi öelda.

Kui võtad üle teise inimese uskumused

või ideed selleks, et sind aktsepteeritaks.

Ei astu enda eest välja kui keegi sind valesti kohtleb.

Kui nõustud füüsilise puudutuse või seksiga...

kui sa seda tegelikult ei soovi.

Kui lubad ennast häirida või segada, et kohanduda kellegi teise järgi.

Või kui täidad koheselt nende tahtmisi või vajadusi.

Kui annad endast liiga palju vaid selleks, et tunda ennast vajalikuna.

Kui oled kellegi teise probleemides või raskustes liialt osaline.

Kui sa ei defineeri ega selgita

oma emotsionaalseid vajadusi omavahelistes suhetes.

Kõige tähtsam on mõista, et probleem pole selles,

et teised inimesed rikuvad meie seatud piire

vaid selles, et me rikume ise omaenda piire.

Kui lased teisel oma piire kuritarvitada,

siis tegelikult rikud ise oma eluterveid piire.

Sa ei jää selle juurde, mis tundub sulle hea.

See on iseenda reetmine.

Kui lähed iseenda piiride vastu, siis ründad

ja hülgad iseennast.

Piiride mõtestamine võib muutuda väga keeruliseks

kui lähtume "õige-vale" kontseptsioonist

"tahetud-või mittetahetud"

Või kui kui mõtestame neid läbi selle, mida

teised inimesed arvavad olevat terved või ebaterved.

Lõppude lõpuks on olemas füüsilised, emotsionaalsed

vaimsed, spirituaalsed ja seksuaalsed piirid.

Nii et teen asja teile hästi lihtsaks.

Sinu piirid on mõtestatud ja

need pole sinu tunnetest eraldiseisvad.

Sinu tunded ütlevad sulle alati kui piire on rikutud.

Nii kaua kuni kuulad oma emotsioone,

tead täpselt, kus sinu piirid paiknevad.

Näiteks.

Kui keegi ütles sulle midagi,

et sulle haiget teha, siis

ületas ta emotsionaalset piiri.

Sina tunned end haavununa,

mis viitab, et oma piirid tuleb ümber hinnata.

Või näiteks kutsub keegi sind peole

ja sa tunned, et ei taha minna,

kuid lähed sellegipoolest.

Oled järelikkult rikkunud iseenda piiri.

Sinu emotsioonid peegeldavad seda sulle,

tekitades sinus negatiivseid tundeid.

Sellepärast ongi niivõrd ülioluline

olla ühenduses iseenda tunnetega.

kogu päev ja igal päeval.

Võime piiridest mõelda kui

joonest, mis eraldab ja defineerib unikaalsel moel

Sinu Isiklikku Õnne, Sinu Isiklikku Väärikust,

Sinu Isiklikke Soove, Sinu Isiklikke Vajadusi...

Ja sellest lähtuvalt, kõige tähtsamat

Eristab sinu isiklikku tõde ülejäänud Universumi omast.

See, kes ei kuula ja ei austa oma tundeid

rikub iseenda piire.

Kes ei kuula ja ei austa teiste tundeid, rikub teiste piire.

Täpselt nii lihtne see ongi.

Harjuta oma tunnete tundmist.

Kuula oma emotsioone.

Sest sinu tunded näitavad, kus asuvad sinu piirid.

On väga tähtis, et hakkaksid neid tundeid märkama

kui soovid elada elu, mis on tõesti väärt elamist.

Kui tahad oma elukogemusse rõõmu,

ja olla tasakaalus oma enese tõega.

On oluline mõista, et meie enese tõde,

mida piirid tegelikult on,

saame me vaid ise endale näidata.

Ühiskond ei saa sulle öelda, kus asuvad sinu piirid,

sinu vanemad ei saa seda öelda,

sõbrad ei saa öelda, kus on sinu piirid

- ainult sina võid teada, kus need piirid asuvad.

Aga seda just ühiskond üritabki teha.

See on see, mida su sõbrad püüavad teha,

ja see, mida ka sinu perekond proovib teha.

Nad püüavad sulle öelda, kus ja missugused

sinu piirid peaksid või ei peaks olema.

Aga nemad ei saa astuda sinu kehasse

ja sinu asemel tunda.

On ülitähtis, et me ei teaks ainult seda,

kes me oleme ja mida me päriselt tahame,

vaid ka seda, et need on need omadused,

mille järgi teised meid tunnevad.

Kui me ise ennast häbeneme, on meil ka kehvad piirid.

Häbeneme iseenda tõelist olemust kui oleme lapsed

- selleks et perekonda või ühiskonda sobituda,

pidime välja arendama identiteedi

mis oleks aktsepteeritav inimestele meie ümber.

Arendasime endas välja "vale mina".

See on ellujäämisstrateegia

Saame inimesteks, kelleks arvame, et peame saama

ja häbeneme seda inimest, kes me tõeliselt oleme.

Kuidas aru saada, et oled üles ehitanud "vale-mina"?

Sa kardad, et teised mõtlevad sinust halvasti.

Kas tead, mida sa päriselt tahad?

Kas lased teistel ette öelda, mida mõelda või uskuda

või kuidas tunda?

Kas teed asju, mida sa tegelikult teha ei taha

ja ütled "jah", kui tegelikult tahad öelda "ei"?

Või ütled "ei", kuigi tahaksid tegelikult öelda "jah"?

Kas kardad inimestele öelda, mida sa päriselt tunned?

Kas kardad, et inimesed mõtleksid siis sinust halvasti?

Kui enamik inimesi mõtleb piiride rikkumise peale,

siis mõeldakse tavaliselt agressiivsele rikkumisele.

Nagu vägistamine,

mis on sinu vastu suunatud rikkumine.

Aga on ka teistsuguseid piiride rikkumisi.

On olemas ka eemalduv rikkumine.

See tähendab, et keegi, kes on sulle lähedane, eemaldub sinust.

Nad ületavad emotsionaalse piiri minnes sinust eemale.

See on samuti emotsionaalse piiri rikkumine

ja see on mõnikord kõige valusam.

Neil meist, kelle vanemad ei olnud toetavad,

on väga raske elutervete piiride seadmine.

Me rikume pidevalt iseenda piire ja laseme teistel neid ületada.

Võib juhtuda, et meil polegi neid piire seatud.

Siin on üls levinud stsenaarium.

Laps saab vihaseks, sest lapsevanem töötab pidevalt

ega leia lapse jaoks aega.

Laps väljendab seda pahameelt

kuid vanemad ei arvesta tema tunnetega.

Lapsevanem ütleb: "Mina veedan sinuga rohkem aega

kui ükski teine lapsevanem, keda ma tean!"

Ja lapsel on häbi, et ta oli nii tänamatu.

Laps õpib, et nende tunded pole tõesed

ja et tal peaks sellise tunde tekkimise ees häbi olema.

Kuna pahameel/viha ei ole aktsepteeritavad,

loob laps "vale-mina", kes ei oska viha väljendada.

Potentsiaalselt hakkab "vale-mina" väljendama tänulikkust kõiges.

Lõpuks hakkab ta uskuma, et on õnnelik ja tänulik

ega tunnista kunagi, et sügaval sisimas on ta vihane.