-
Hiljuti on olnud palju juttu leetritest.
-
Mida leetrid tegelikkuses endas kujutavad,
-
ja kas nende vastu peaks vaktsineerima?
-
Või kas on see kõik vaid hüsteeria?
-
Leetrid e. tangtõbi on viirus:
-
ta koosneb valkudest, ribonukleiinhapest
-
ja lisaks veel paljundusvalkudest.
-
Ise ei ole viirus võimeline paljunema; tal
-
on selleks vaja peremeesrakku.
-
Leetritest arusaamiseks on meil vaja aru
-
saada immuunsüsteemist.
-
Võibolla olete juba näinud
-
siin kujutatud diagrammi.
-
Aga keskendume immuunsüsteemi osale mis on
-
leetritega otseselt seotud.
-
Leetrite viirus
-
siseneb organismi
-
läbi nina, suu või silmade.
-
Selle infektsioon algab kopsudes.
-
Leetriviirus oskab väga hästi organismi
-
esimest kaitsemehhanismi haavata:
-
makrofaagid- kopsude tugevad kaitserakud.
-
Leetriviirus siseneb makrofaagi rakku ja
-
reprogrammeerib selle, tehes sellest
-
ohtlik leetriviiruse paljunemiskeskus.
-
Kui rakk on viirustega täidetud,
-
viirused otsivad uue makrofaagi rakku üles
-
ja protsess kordub.
-
Aga immuunsüsteemil on tugev viiruste-
-
vastane kaitse: loomulikud
-
tappurakkud, kes läbivad keha ja
-
kontrollivad teisi rakke.
-
Kui leiavad nakatatud rakku, nad sunnivad
-
selle enesetappu teha.
-
See on nii efektiivne, et haiguse esimese
-
10 päeva jooksul inimene ei märkagi, et ta
-
haige on.
-
Ja nüüd: põhjus, miks
-
leetriviirus nii tugev on.
-
Peale võitlemis- ja suremisperioodi
-
makrofaagid teatavad olukorrast
-
immuunsüsteemi aju:
-
dentriitrakud, kelle ülesandeks on
-
proovi võtta viirustelt, tuua see
-
lümfsõlme ja aktiveerida
-
immuunsüsteemi ratsaväed, et
-
kiiresti viirust hävitada.
-
Aga leetriviirusel on hirmuäratav taktika:
-
ta nakatab dendriitrakke ja
-
kasutab neid kui Trooja hobust, et inimese
-
organismi veel sügavamale pääseda.
-
Nakatatud rakud läbivad esimest
-
lümfsõlme, et hoiatada
-
teisi rakke. Kui ta kohale jõuab,
-
viirus nakatab T- ja B-lümforsüüte.
-
Ta ründab süsteemi, mis on loodud tema
-
eest kaitsma. Nüüd toimub kõik väga
-
kiiresti. Lümfsüsteem levitab
-
viirust kõikjale:
-
ta jõuab vereringesse,
-
nakatades teisi rakke, ja
-
nakatab elundeid nagu näiteks
-
põrn, maks, jäme- ja
-
peensolt ja, tähtsamailt, kopse.
-
Sümptomeid on palju: nt.
-
palavik, peavalu, iiveldus, bronhiit ja
-
lööve.
-
Kopsudes oli enne seisund üpriski hea, aga
-
nüüd miljonid viirused ründavad teist
-
korda, tappes loendamatult rakke ja jättes
-
kaitsesüsteemi võimetuks.
-
Selles etappis köhib haigestunud välja
-
miljoneid leetriviiruseid.
-
Viirus on nüüd niivõrd nakatav, et kui
-
kohtad kedagi, keda pole vaktsineeritud,
-
nende haigestumistõenäosus on lausa 90%.
-
Ilma kopsude kaitsesüsteemita,
-
teised bakterid ja viirused mis poleks
-
muidu võimelised kopsudesse pääsema
-
teevadki seda ja võivad põhjustada kopsu-
-
põletikku, leetritesse suremise #1 põhjus.
-
Immuunsüsteem on nüüd tõsiselt haavatud.
-
Viirus levib kõikjale, nakatades nahka.
-
Leetrilöövet on alles nüüd näha.
-
Leetriviirus võib ka ajju pääseda ja
-
põhjustada ajuhaigust. Kui nii juhtub,
-
suremistõenäosus on 20-40%, ja võib
-
esineda ka pikaajalisi tägajärgesid.
-
Aga keha võitleb veel edasi.
-
Mõned dendriitrakud on ellu jäänud ja
-
aktiveerivad keha anti-viirus armeed.
-
Lümfsõlmede plasmarakud
-
toodavad miljardeid
-
antikehasid, pisikesi valke mis märkivad
-
nakatatud rakke hävtamiseks või teevad
-
viirusest kobara.
-
T-lümfotsüüdid tapavad igalpool
-
nakatuna märgitatud rakke.
-
Peale 2-3 nädalat keha hakkab
-
uuesti hakkama saama.
-
Aga immuunsüsteem on nüüd tõsiselt nõrk.
-
Selle paranemiseks võtab aega kuid, jättes
-
keha kaitsetuks teiste haiguste ees.
-
Aga, kui ellu jääd, oled leetriimmuunne:
-
immuunsüsteemile jääb igaveseks
-
leetriviirus meelde.
-
Leetriviirus on tõsine asi.
-
Kuigi 84% inimestest on selle vastu
-
vaktsineeritud,
-
a. 2014 suri leetritesse 122,000 inimest.
-
Mõned ei ole võimelised selle vastu
-
vaktsineerima; nad on kas liiga noored,
-
läbivad keemoteraapiat, põevad HIVd või
-
neil on vaktsiinivastane allergia.
-
Neil on vaja, et meie
-
nende eest haigust peataksime.
-
Vaktsiin on OHUTU, odav ja saadaval.
-
Leetritepõdemisel pole ühtki plussi.
-
Sa ei tugevne enda immuunsüsteemi
-
ja see pole naturaalsem valik.
-
Enamus inimestest kes ei vaktsineeri vaid
-
soovivad enda lastele parimat,
-
mis on auväärne.
-
Aga kui enda käest küsida:
-
,,Kas ma ohustan enda ja teiste laste
-
elusid mittevaktsineerides leeride vastu?"
-
Vastus on JAH. Jah, ohustad küll.
-
Aga ärme inimesi süüdista.
-
Teeme koostööd ja hävitame leetriviirust.
-
Koos on võimalik viirust hävitada ja
-
ekspedeerida seda enda õigesse asukohta:
-
ajaloo õpikutesse.
