Hiljuti on olnud palju juttu leetritest. Mida leetrid tegelikkuses endas kujutavad, ja kas nende vastu peaks vaktsineerima? Või kas on see kõik vaid hüsteeria? Leetrid e. tangtõbi on viirus: ta koosneb valkudest, ribonukleiinhapest ja lisaks veel paljundusvalkudest. Ise ei ole viirus võimeline paljunema; tal on selleks vaja peremeesrakku. Leetritest arusaamiseks on meil vaja aru saada immuunsüsteemist. Võibolla olete juba näinud siin kujutatud diagrammi. Aga keskendume immuunsüsteemi osale mis on leetritega otseselt seotud. Leetrite viirus siseneb organismi läbi nina, suu või silmade. Selle infektsioon algab kopsudes. Leetriviirus oskab väga hästi organismi esimest kaitsemehhanismi haavata: makrofaagid- kopsude tugevad kaitserakud. Leetriviirus siseneb makrofaagi rakku ja reprogrammeerib selle, tehes sellest ohtlik leetriviiruse paljunemiskeskus. Kui rakk on viirustega täidetud, viirused otsivad uue makrofaagi rakku üles ja protsess kordub. Aga immuunsüsteemil on tugev viiruste- vastane kaitse: loomulikud tappurakkud, kes läbivad keha ja kontrollivad teisi rakke. Kui leiavad nakatatud rakku, nad sunnivad selle enesetappu teha. See on nii efektiivne, et haiguse esimese 10 päeva jooksul inimene ei märkagi, et ta haige on. Ja nüüd: põhjus, miks leetriviirus nii tugev on. Peale võitlemis- ja suremisperioodi makrofaagid teatavad olukorrast immuunsüsteemi aju: dentriitrakud, kelle ülesandeks on proovi võtta viirustelt, tuua see lümfsõlme ja aktiveerida immuunsüsteemi ratsaväed, et kiiresti viirust hävitada. Aga leetriviirusel on hirmuäratav taktika: ta nakatab dendriitrakke ja kasutab neid kui Trooja hobust, et inimese organismi veel sügavamale pääseda. Nakatatud rakud läbivad esimest lümfsõlme, et hoiatada teisi rakke. Kui ta kohale jõuab, viirus nakatab T- ja B-lümforsüüte. Ta ründab süsteemi, mis on loodud tema eest kaitsma. Nüüd toimub kõik väga kiiresti. Lümfsüsteem levitab viirust kõikjale: ta jõuab vereringesse, nakatades teisi rakke, ja nakatab elundeid nagu näiteks põrn, maks, jäme- ja peensolt ja, tähtsamailt, kopse. Sümptomeid on palju: nt. palavik, peavalu, iiveldus, bronhiit ja lööve. Kopsudes oli enne seisund üpriski hea, aga nüüd miljonid viirused ründavad teist korda, tappes loendamatult rakke ja jättes kaitsesüsteemi võimetuks. Selles etappis köhib haigestunud välja miljoneid leetriviiruseid. Viirus on nüüd niivõrd nakatav, et kui kohtad kedagi, keda pole vaktsineeritud, nende haigestumistõenäosus on lausa 90%. Ilma kopsude kaitsesüsteemita, teised bakterid ja viirused mis poleks muidu võimelised kopsudesse pääsema teevadki seda ja võivad põhjustada kopsu- põletikku, leetritesse suremise #1 põhjus. Immuunsüsteem on nüüd tõsiselt haavatud. Viirus levib kõikjale, nakatades nahka. Leetrilöövet on alles nüüd näha. Leetriviirus võib ka ajju pääseda ja põhjustada ajuhaigust. Kui nii juhtub, suremistõenäosus on 20-40%, ja võib esineda ka pikaajalisi tägajärgesid. Aga keha võitleb veel edasi. Mõned dendriitrakud on ellu jäänud ja aktiveerivad keha anti-viirus armeed. Lümfsõlmede plasmarakud toodavad miljardeid antikehasid, pisikesi valke mis märkivad nakatatud rakke hävtamiseks või teevad viirusest kobara. T-lümfotsüüdid tapavad igalpool nakatuna märgitatud rakke. Peale 2-3 nädalat keha hakkab uuesti hakkama saama. Aga immuunsüsteem on nüüd tõsiselt nõrk. Selle paranemiseks võtab aega kuid, jättes keha kaitsetuks teiste haiguste ees. Aga, kui ellu jääd, oled leetriimmuunne: immuunsüsteemile jääb igaveseks leetriviirus meelde. Leetriviirus on tõsine asi. Kuigi 84% inimestest on selle vastu vaktsineeritud, a. 2014 suri leetritesse 122,000 inimest. Mõned ei ole võimelised selle vastu vaktsineerima; nad on kas liiga noored, läbivad keemoteraapiat, põevad HIVd või neil on vaktsiinivastane allergia. Neil on vaja, et meie nende eest haigust peataksime. Vaktsiin on OHUTU, odav ja saadaval. Leetritepõdemisel pole ühtki plussi. Sa ei tugevne enda immuunsüsteemi ja see pole naturaalsem valik. Enamus inimestest kes ei vaktsineeri vaid soovivad enda lastele parimat, mis on auväärne. Aga kui enda käest küsida: ,,Kas ma ohustan enda ja teiste laste elusid mittevaktsineerides leeride vastu?" Vastus on JAH. Jah, ohustad küll. Aga ärme inimesi süüdista. Teeme koostööd ja hävitame leetriviirust. Koos on võimalik viirust hävitada ja ekspedeerida seda enda õigesse asukohta: ajaloo õpikutesse.