Hiljuti on olnud palju juttu leetritest.
Mida leetrid tegelikkuses endas kujutavad,
ja kas nende vastu peaks vaktsineerima?
Või kas on see kõik vaid hüsteeria?
Leetrid e. tangtõbi on viirus:
ta koosneb valkudest, ribonukleiinhapest
ja lisaks veel paljundusvalkudest.
Ise ei ole viirus võimeline paljunema; tal
on selleks vaja peremeesrakku.
Leetritest arusaamiseks on meil vaja aru
saada immuunsüsteemist.
Võibolla olete juba näinud
siin kujutatud diagrammi.
Aga keskendume immuunsüsteemi osale mis on
leetritega otseselt seotud.
Leetrite viirus
siseneb organismi
läbi nina, suu või silmade.
Selle infektsioon algab kopsudes.
Leetriviirus oskab väga hästi organismi
esimest kaitsemehhanismi haavata:
makrofaagid- kopsude tugevad kaitserakud.
Leetriviirus siseneb makrofaagi rakku ja
reprogrammeerib selle, tehes sellest
ohtlik leetriviiruse paljunemiskeskus.
Kui rakk on viirustega täidetud,
viirused otsivad uue makrofaagi rakku üles
ja protsess kordub.
Aga immuunsüsteemil on tugev viiruste-
vastane kaitse: loomulikud
tappurakkud, kes läbivad keha ja
kontrollivad teisi rakke.
Kui leiavad nakatatud rakku, nad sunnivad
selle enesetappu teha.
See on nii efektiivne, et haiguse esimese
10 päeva jooksul inimene ei märkagi, et ta
haige on.
Ja nüüd: põhjus, miks
leetriviirus nii tugev on.
Peale võitlemis- ja suremisperioodi
makrofaagid teatavad olukorrast
immuunsüsteemi aju:
dentriitrakud, kelle ülesandeks on
proovi võtta viirustelt, tuua see
lümfsõlme ja aktiveerida
immuunsüsteemi ratsaväed, et
kiiresti viirust hävitada.
Aga leetriviirusel on hirmuäratav taktika:
ta nakatab dendriitrakke ja
kasutab neid kui Trooja hobust, et inimese
organismi veel sügavamale pääseda.
Nakatatud rakud läbivad esimest
lümfsõlme, et hoiatada
teisi rakke. Kui ta kohale jõuab,
viirus nakatab T- ja B-lümforsüüte.
Ta ründab süsteemi, mis on loodud tema
eest kaitsma. Nüüd toimub kõik väga
kiiresti. Lümfsüsteem levitab
viirust kõikjale:
ta jõuab vereringesse,
nakatades teisi rakke, ja
nakatab elundeid nagu näiteks
põrn, maks, jäme- ja
peensolt ja, tähtsamailt, kopse.
Sümptomeid on palju: nt.
palavik, peavalu, iiveldus, bronhiit ja
lööve.
Kopsudes oli enne seisund üpriski hea, aga
nüüd miljonid viirused ründavad teist
korda, tappes loendamatult rakke ja jättes
kaitsesüsteemi võimetuks.
Selles etappis köhib haigestunud välja
miljoneid leetriviiruseid.
Viirus on nüüd niivõrd nakatav, et kui
kohtad kedagi, keda pole vaktsineeritud,
nende haigestumistõenäosus on lausa 90%.
Ilma kopsude kaitsesüsteemita,
teised bakterid ja viirused mis poleks
muidu võimelised kopsudesse pääsema
teevadki seda ja võivad põhjustada kopsu-
põletikku, leetritesse suremise #1 põhjus.
Immuunsüsteem on nüüd tõsiselt haavatud.
Viirus levib kõikjale, nakatades nahka.
Leetrilöövet on alles nüüd näha.
Leetriviirus võib ka ajju pääseda ja
põhjustada ajuhaigust. Kui nii juhtub,
suremistõenäosus on 20-40%, ja võib
esineda ka pikaajalisi tägajärgesid.
Aga keha võitleb veel edasi.
Mõned dendriitrakud on ellu jäänud ja
aktiveerivad keha anti-viirus armeed.
Lümfsõlmede plasmarakud
toodavad miljardeid
antikehasid, pisikesi valke mis märkivad
nakatatud rakke hävtamiseks või teevad
viirusest kobara.
T-lümfotsüüdid tapavad igalpool
nakatuna märgitatud rakke.
Peale 2-3 nädalat keha hakkab
uuesti hakkama saama.
Aga immuunsüsteem on nüüd tõsiselt nõrk.
Selle paranemiseks võtab aega kuid, jättes
keha kaitsetuks teiste haiguste ees.
Aga, kui ellu jääd, oled leetriimmuunne:
immuunsüsteemile jääb igaveseks
leetriviirus meelde.
Leetriviirus on tõsine asi.
Kuigi 84% inimestest on selle vastu
vaktsineeritud,
a. 2014 suri leetritesse 122,000 inimest.
Mõned ei ole võimelised selle vastu
vaktsineerima; nad on kas liiga noored,
läbivad keemoteraapiat, põevad HIVd või
neil on vaktsiinivastane allergia.
Neil on vaja, et meie
nende eest haigust peataksime.
Vaktsiin on OHUTU, odav ja saadaval.
Leetritepõdemisel pole ühtki plussi.
Sa ei tugevne enda immuunsüsteemi
ja see pole naturaalsem valik.
Enamus inimestest kes ei vaktsineeri vaid
soovivad enda lastele parimat,
mis on auväärne.
Aga kui enda käest küsida:
,,Kas ma ohustan enda ja teiste laste
elusid mittevaktsineerides leeride vastu?"
Vastus on JAH. Jah, ohustad küll.
Aga ärme inimesi süüdista.
Teeme koostööd ja hävitame leetriviirust.
Koos on võimalik viirust hävitada ja
ekspedeerida seda enda õigesse asukohta:
ajaloo õpikutesse.