Suur porno-eksperiment: Gary Wilson TEDxGlasgow'l

Vastuseks Philip Zimbardo TED kõnele "The Demise of Guys?", küsib Gary Wilson, kas meie ajud suudavad taluda tänapäeva interneti ahvatluste hüperstimulatsiooni. Ta arutleb ka mõnede krooniliste internetikasutajate häirivate sümptomite teemal, räägib sümptomite üllatavast tagasipöördumisest ja teadusest, mis nende 21. saj fenomenide taga peitub.

Rohkem Gary Wilsoni kohta

Gary veebisait on www.yourbrainonporn.com. See tekkis vastusena kasvavale nõudlusele teadusliku informatsiooni kohta internetierootika tarbijate kohta, kes kogevad nõutukstegevaid ja ootamatuid mõjusid: laienemine ekstreemsema materjali suunas, keskendumishäired, seksuaalvõimekuse probleemid, seksuaalse maitse radikaalne muutumine, sotsiaalne ärevus, ärritatavus, võimetus lõpetada ja obsessiiv-kompulsiivsed sümptomid.

Füsioloogiaõpetajana, kellel on huvi viimaste neuroteaduse avastuste vastu, oli Gary teadlik, et nende sümptomid võivad olla sõltuvusega seotud ajumuudatuste tulemus. Rakendades veebisaidi põhimõtteid aju plastilisuse osas, on paljud endised kasutajad vastu astunud oma sõltuvusele, põõranud tagasi oma sümptomid ja taastanud normaalsed seksuaalsed reaktsioonid.

Saidile on viidatud sadadest teemadest foorumites, rohkem kui 30 riigist. Gary blogib väljaannetele "Psychology Today" ja "The Good Men Project" noorukite aju plastilisusest, uudsete küber"kaaslaste" uputusest evolutsioonilises kontekstis ja neurokeemilistest põhjustest, miks superstimuleerival Internetil on ajule ootamatu mõju.

Suured tänud Pat Somersile (Slow Moving Pictures) osava video monteerimise eest.

In the spirit of ideas worth spreading, TEDx is a program of local, self-organized events that bring people together to share a TED-like experience. At a TEDx event, TEDTalks video and live speakers combine to spark deep discussion and connection in a small group. These local, self-organized events are branded TEDx, where x = independently organized TED event. The TED Conference provides general guidance for the TEDx program, but individual TEDx events are self-organized.* (*Subject to certain rules and regulations)

Innustatuna eelmisest kõnelejast,

alustan lauluga internetiporno teemal.

Ei, tegin ainult nalja.

Veebiporno laialdane kasutamine on maailma kõige kiiremini toimuv

ja globaalseim mitteteadlik eksperiment

Peaaegu igast internetiühendusega noormehest saab katsejänes.

Kanada uurija Simon Lajeunesse tegi kindlaks,

et enamus poisse otsivad pornograafiat juba 10-aastasena.

Juhituna aju poolt, mis on äkitselt lummatud seksist.

Praegu peetakse Internetipornot palju mõjusamaks,

kui varasemat pornograafiat.
Miks nii?

Lõppematu uudsus.

Selles Austraalia eksperimendis selgus,

et alasti kehast veelgi enam
tekitab erutust just uudsus.

Subjektid vaatasid 22 erinevat pornoklippi.
Näete seda jõnksu graafikul?

Sel hetkel näidati meestele uut materjali, mida nad varem näinud polnud.

Mis juhtus?
Nende aju algatas erektsioonid.

Miks selline erutumine?

Loodusele meeldib, kui isane viljastab ära kõik seda soovivad emased,

kuni saadavale tuleb uusi emaseid.

Graafikult on näha, et jääral

kulub vana tuttava utega paaritumiseks aina rohkem aega.

Aga kui anda ette uusi emaseid, siis lähevad asjad kuidagi nobedamalt.

Ta saab 2 minutiga valmis ja on valmis järgmistega jätkama, kuni nõrkemiseni.

Seda tuntakse Coolidge'i efektina.

Selle tõttu ongi veebiporno populaarne.

See vana imetajate programm, Coolidge'i efekt, tajub

iga uut naist mehe kuvaril, kui geneetilist võimalust.

Et mees saaks arvutiekraaniga paarituda, vabastab aju

iga uue pildi mõjul neurokemikaal dopamiini

Jäär küll väsib,

kuid senikaua, kui mees klikib,

saab ta jätkata ja dopamiini tuleb juurde.

10 minuti jooksul näeb ta internetipornos rohkem
kauneid beibesid,

kui tema esivanemad mitme eluea jooksul.

Probleem on tema küti-korilase ajus.

Pornosõltlase aju kohaneb selle lakkamatu tarbimise laviiniga,

selle porno-haaremiga tekivad ajus uued seosed.

Sellise käitumise vahel, mida võib seostada üksinda olemise,

vuajerismi, klikkimise, otsingute, vahekaartide,

kerimiste ja pidevate uudsete üllatuste vahel.

Nagu üks noormees kunagi küsis:

Kas oleme esimene generatsioon,
kes masturbeerib vasaku käega?

Päris seks on aga kurameerimine, puudutamine,

puudutused, lõhnad, feromoonid, emotsionaalne side

ja suhtlemine ehtsa inimesega.

Mis juhtub, kui meie mees kohtub ehtsa kaaslasega?

Uurijad ei tea just palju selle kohta, kuidas mõjub

veebiporno ja seda mitmetel põhjustel.

Kui Lajeunesse 2009. aastal internetiporno mõjusid
uurima hakkas,

ei leidnud ta kolledžiealiseid mehi, kes veebipornot ei vaata.

Seega esimene suur probleem on, et meil pole olemas kontrollgruppi.

See on üüratu pimepunkt.

Kujutage ette, kui kõik mehed hakkaksid
suitsetama 10-aastaselt

ja meil poleks võimalik neid
mittesuitsetajatega võrrelda.

Arvaksime, et kopsuvähk on täiesti normaalne.

Kohkumatu Lajeunesse küsis siis 20 meestudengilt:

Kas internetiporno mõjutab sind või su suhtumist naistesse?

Vastati: "Ei, ma ei arva seda."

Kuid pornot olid nad ilma pausideta kasutanud
juba üle 10 aasta.

See on sama, kui küsida kalalt, mida ta veest arvab.

See toob meid teise probleemi juurde.

Porno-kasutajatelt pole erinevate sümptomite
kohta arvamust küsitud.

Zimbardo kirjeldas "Meeste hinguseleminekus",

et erutussõltuvuse sümptomeid aetakse kergesti segi

tähelepanuhäirega, sotsiaalärevushäirega, depressiooni,

sooritusärevusega, obsessiiv-kompulsiivse häirega jm.

Tervishoiutöötajad oletavad sageli, et need seisundid
võivad olla peamiselt

sõltuvuse põhjustajad, mitte sõltuvuse tulemus.

Seetõttu kirjutavad arstid nendele kuttidele kergekäeliselt välja ravimeid,

ilma et uuriks, kas neil on äkki internetiporno sõltuvus.

Kutid ei saagi teada, et nendest häiretest on võimalik välja tulla,

muutes oma käitumist.

Kolmandaks on raske uskuda, et

seksuaalne tegevus võib põhjustada sõltuvust, sest seks on ju tervislik.

Aga internetiporno ei ole seks.

See erineb seksist sama palju,

kui tänapäeva arvutimängud erinevad malest.

Ekraanilt alasti kehaosade vaatamine

ei kaitse erutussõltuvuse eest.

Hollandi uuringust selgus,

et kõikidest tegevustest internetis,

on porno kõige rohkem sõltuvust tekitav.

Miks?

Rahuldust pakkuv keskus meie ajus

motiveerib meid tegelema loomulike tasudega

näiteks seksi, inimsuhestumise ja toiduga.

Mõnikord võib see keskus meid ka

äärmuslikult kinni püüda.

Näiteks kõrge kalorisisaldusega toidud või uued
kuumad beibed ekraanil vallandavad ajus dopamiini.

Liigne dopamiin võib muuta meie aju loomulikke küllastusmehhanisme.

Näiteks, kui rottidele anda piiranguta rämpstoitu,

siis söövad peaaegu kõik end paksuks.

Sellepärast on neli viiest ameeriklasest ülekaalulised

ja pooled neist ülemäära tüsedad.

Tegemist on toidusõltuvusega.

Samas erinevalt loomulikest tasudest, tekitavad narkootikumid,

näiteks kokaiin või alkohol sõltuvuse ainult 10% kasutajatest,
on nad siis rotid või inimesed.

See toidu ja seksi prassimissüsteem oli kunagi evolutsiooniline eelis.

Ressursse tuli tarbida siis, kui neid oli saada.

Mõtle huntidele, kes peidavad saakloomast ära 10 kg liha

või on paaritumisaeg ja sa oled alfaisane.

Aga kui paaritumisaeg ei lõppegi kunagi?

Kõik need dopamiini-laksud
tähendavad su ajule kahte asja:

Esiteks: kutt, sa oled võitnud evolutsioonilise jackpoti.

Teiseks: sisse lülitub molekulaarne lüliti Delta-FosB.

Ma tean, et see on uhke sõna, kuid dopamiin lülitab sisse Delta-FosB.

Ja see hakkab kuhjuma aju rahuldust pakkuva keskuse piirkonda.

Niisiis liigse kroonilise tarbimise läbi

hakkab Delta-FosB kuhjuma ja muudab aju

ning tekitab iha ja prassimise tsükli.

Kui selline pummelung jätkub, koguneb Delta-FosB

ja see võib viia aju muutusteni, mis on sarnased kõigi sõltuvuste puhul.

Valem on selline: liigne tarbimine +

liigne dopamiin ja Delta-FosB = muutused ajus.

Esimene tunnus on tuim vastus naudingule.

Seetõttu igapäevased naudingud ei rahulda enam pornosõltlast.

Samas muud füüsilised muutused ajus

muudavad ta pornole hüperreaktiivseks.

Kõik muu pornotarbijate elus on igav, kuid porno on supererutav.

Lõpuks tõusis ta tahtejõud,
kui muutus ka otsmikusagar.

Rõhutan veelkord, et

kõikidel sõltlastel toimuvad ajus sellised muutused

ja toimib sama molekulaarne lüliti: Delta-FosB.

Teadlased on skanneerinud ajusid,

et mõõta narkosõltlaste ajudes toimuvaid muutusi.

Senini näitasid need skanneeringud
kahanenud vastust naudingule.

Neid ja ka teisi muutusi on märgatud hasartmängusõltlastel ja

toidusõltlastel, ning hiljuti ka arvutimängu- ja internetisõltlastel.

Vabandan, et täitsin slaidi aju-uuringutega, aga vaadake kuupäevi,

tahtsin, et teaksite nende olemasolust.

Kõik uuringud näitasid seda sama ühte suunda.

Pidev uudsus hiirekliki kaugusel võib põhjustada sõltuvust.

Me teame seda, sest kui teadlased uurisid

varasemaid internetisõltlasi, leidsid nad,

et aju on võimeline ka
normaalseks tagasi muutuma.

Ükski uuring ei vaadanud küll pornosõltlasi eraldi,

kuid nad olid sellesse gruppi kaasatud.

Nüüd aga suur läbimurre.

Lõpuks ometi on meil olemas grupp mehi, kes ei kasuta enam internetipornot.

Täpselt nii. Tuhanded sõltlased on ise vabatahtlikult loobunud.

Nemad on see varasemalt puudu olnud
kontrollgrupp meie suures eksperimendis.

Nad näitavad ekspertidele, mida ühe muutuja muutmine võib teha.

Mina nimetan seda "meeste elluärkamiseks" mis vastandub "meeste hinguseleminekuga".

Niisiis, enne kui jätkan, soovid sa tõenäoliselt teada,

miks peaks üks pornot armastav kutt sellest loobuma?

Üks sümptom -- erektsioonihäire

Internetiporno tapab noorte meeste seksuaalvõimekust.

Eelmine kõneleja Zimbardo rääkis, et noored mehed ebaõnnestuvad naistega olles,

see uuring itaalia neuroloogi poolt kinnitab seda,

mida oleme viimased paar aastat näinud.

Seksuaalravimitest pole nendele kuttidele abi,

sest probleem pole allpool vööd, kus aitaks Viagra.

Probleem pole ka psühholoogilist laadi,

vaid füüsilistes muutustes ajus endas.

Need on sõltuvusega seotud muutused.

Nende tuim aju saadab nende banaani
järjest nõrgemaid signaale.

(Naer)
Nagu Dr. Fresto ütleb:

"See algab madalamate reaktsioonidega pornolehtede vastu.

Seejärel langeb libiido,

ja lõpuks on erektsiooni saamine võimatu."

Siit saame järeldada kolme asja:

Esiteks, Foresta kirjeldab klassikalist sõltuvuse protsessi

-- järkjärguline tuimaks muutumine.

Teiseks, Internetiporno on Playboy'st kvalitatiivselt erinev.

Nii laiaulatuslikku noorte erektsioonihäirete levikut pole varem kunagi nähtud.

Ja lõpuks, erektsioonihäire on enamasti ainus sümptom, mis saab nende kuttide tähelepanu osaliseks.

Küsimus on, milliseid vähem ilmselgeid sümptomeid nad ei märka?

Enamus saavad sellest aru alles siis, kui on internetipornoga lõpu teinud.

Siin on ühe 20-ndate lõpus oleva mehe arvamus:

"Olen käinud psühholoogide ja psühhiaatrite vahet viimased 8 aastat...

mul on diagnoositud depressioon, tõsine sotsiaalärevus,

mäluprobleemid ja veel mõned häired.

Olen proovinud 4 ravimit: Fexer, Ritalin,
Xanax, Paxil

langenud välja 2 kolledžist, vallandatud 2 korda,

olen tarvitanud kanepit, et vähendada sotsiaalfoobia mõju

Naised on mulle lähenenud.

Ilmselt välimuse ja staatuse pärast,

aga lahkusid kiiresti mu veidruse tõttu.

Olen pornosõltlane olnud juba 14-eluaastast.

Olen viimased kaks aastat eksperimenteerinud

ja lõpuks taipasin, et porno oli probleem.

Jätsin internetiporno maha 2 kuud tagasi.

See on olnud küll raske, kuid tõesti seda väärt.

Lõpetasin ka ravimite võtmise.

Mu ärevus on kadunud.

Mälu ja tähelepanu on teravam kui kunagi varem.

Tunnen, et olen suur naistemagnet ja erektsioonihäired on kadunud.

Ma tõsiselt arvan, et olen uuestisündinud.
Sain elult uue võimaluse.

Selliseid mehi on internetifoorumites
järjest rohkem näha.

Kulturismi- ja spordifoorumites, lantimislehtedel- kõikjal, kus mehed kogunevad.

Lühidalt öeldes räägivad nad neuro-keemilisest uuestisünnist.

Siin on üks grupp reddit.com'is, kes nimetavad end fapstronautideks.

Fapping tähendab sooloseksi.

Sisuliselt räägivad nad pornost loobumisest.

Kuu ajaga on neile juurde tulnud 2000 uut liiget.
(12.01.2014 seisuga on 89239 liiget)

Pornost lahtiütlemise liikumine kasvab hoogsalt.

Sõnum levib kõikjal ning juba ka Euroopas.

Siiski on veel üks tilk tõrva meepotis.

Varajastes 20-ndates eluaastates kuttidel võtab erektsioonihäiretest vabanemine rohkem aega kui vanematel meestel.

Kuidas on võimalik, et 50-aastane mees saab oma särtsu varem tagasi kui 20nene?

Kuigi vanemad mehed on pornoga tegelenud kauem,

ei alustanud nad praeguse internetipornoga.

Me teame, et see on võtmetegur, sest

vanematel meestel tekkisid erektsioonihäired alles siis,

kui nad said endale kiire internetiühenduse.

Tänased noored alustavad aga kiire internetiühendusega

vanuses, kus nende ajud on plastilised ja dopamiini toodetakse palju.

See on see iga, kus ollakse sõltuvustele vastuvõtlikud, kuid on veel üks riskitegur.

Teismelise eas tugevdatakse ajus enimkasutatud piirkondi

ja nõrgemad jäetakse kõrvale.

Nii et 22-aastase mehe seksuaalne maitse võib olla tema ajusse tugevalt sisse graveeritud.

See võib tekitada paanikat, kui mees on vaadanud ekstreempornot.

Või pornot, mis ei ühti enam tema seksuaalorientatsiooniga.

Õnneks aga on ajud plastilised ja maitse muutub, kui ta loobub pornost.

Kui kutil taastub normaalne tundlikkus,

taastab aju suhtumise loomulikesse tasudesse,

nagu näiteks sõbralikud suhted inimestega ja kaaslase leidmine.

Veel üks näide sellest, mida iga päev kuuleme:

"Tunnen end nagu järgmine Sir Isaac Newton või Leonardo da Vinci."

Peale seda, kui kuu tagasi maha jätsin,

alustasin äriga, harjutan klaverit, õpin iga päev prantsuse keelt,

programmeerin, joonistan, tegelen rahaasjadega

ja häid ideid on rohkem, kui teha jõuan.

Mu enesekindlus on väga kõrge.

Tunnen, et julgen rääkida iga tüdrukuga!

Sedasi räägib mees, kes varem ei saanud kolledžis hakkama.

Homse peale lükkamise ja depressiooni tõttu.

Lõpetan ühe sooviga:

Tahaksin, et Zimbardo mehed

ja nende hooldajad ning eksperdid

kuulaksid neid tuhandeid, kes meile õpetavad

erutussõltuvuse kohta, põgenedes selle eest.

Tänan tähelepanu eest.

(Aplaus)