< Return to Video

Läti identiteet I Vaira Vīķe-Freiberga | TEDxRiga

  • 0:22 - 0:24
    Daamid ja härrad,
  • 0:24 - 0:29
    ma esindan siin elementi
    maa ja Läti identiteeti.
  • 0:30 - 0:33
    Ja samas on teie ees inimene,
  • 0:33 - 0:39
    kes lahkus sünnilinnast Riiast 6-aastasena
  • 0:39 - 0:43
    ja sai naasta alles 60-aastasena
  • 0:44 - 0:48
    ja kes valiti presidendiks 8 kuud hiljem.
  • 0:48 - 0:53
    Valiti presidendiks ilma, et ta oleks
    kuulunud ühtegi poliitilisse parteisse,
  • 0:53 - 0:58
    ilma mingisuguse valimiskampaaniata,
  • 0:58 - 1:02
    mida tavaliselt peetakse
    demonkraatliku protsessi osaks.
  • 1:02 - 1:06
    ilma, et oleks kulutanud sentigi
    valimiskuludeks.
  • 1:07 - 1:10
    Pole just tavapärane poliitikukarjäär.
  • 1:11 - 1:16
    Siiski on tee, mille valisin
  • 1:16 - 1:21
    pakkunud mulle mitmeid väga erilisi
    kogemusi ja äratundmisi.
  • 1:21 - 1:24
    Neid tahaksingi teiega jagada,
  • 1:24 - 1:28
    hoolimata sellest, et see maa,
    kus ma sündisin,
  • 1:28 - 1:33
    maapind, millel mu jalad
    astusid enamuse mu elust,
  • 1:33 - 1:36
    polnud mitte mu sünnimaa pind,
  • 1:36 - 1:41
    vaid oli pillutatud laiali
    kuue riigi vahel
  • 1:41 - 1:44
    kolmel erineval mandril,
  • 1:44 - 1:46
    kus aja jooksul
  • 1:46 - 1:49
    tuli mul selgeks saada viis keelt
  • 1:50 - 1:53
    ja jätta mõned neist kõrvale,
    mis mul eriti ei õnnestunud.
  • 1:54 - 1:58
    Kuidas sellest kummalisest segapudrust
  • 1:59 - 2:02
    võiks saada ühe riigi presidendiks
  • 2:02 - 2:05
    ja selle maa identiteedi ekspert
  • 2:05 - 2:08
    näib justkui vastuolulise paradoksina,
  • 2:09 - 2:13
    aga siiski on see üks kolmest
    peamisest identiteedimustrist,
  • 2:13 - 2:18
    mis lätlastel on aja jooksul kujunenud
  • 2:18 - 2:20
    tänu ajaloosündmustele,
  • 2:20 - 2:24
    II maailmasõja tulemusena.
  • 2:25 - 2:29
    Peale esimest okupatsiooni
    ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt,
  • 2:30 - 2:32
    millele järgnes natsiokupatsioon,
  • 2:32 - 2:36
    tõmmati lätlased kaasa mõlema
    sõdiva poole võitlusesse
  • 2:36 - 2:39
    vastuolus rahvusvaheliste
    konventsioonidega,
  • 2:39 - 2:42
    ja siis kujuneski välja kolm
    põhilist saatusemustrit.
  • 2:42 - 2:46
    Mõned lätlased, nagu mu vanemad
    ja mu abikaasa pere
  • 2:46 - 2:51
    lahkusid koos lastega
    pagendusse, lootes tagasi tulla,
  • 2:51 - 2:55
    kui rahvusvaheline üldsus aitab
    taastada Läti iseseisvuse,
  • 2:56 - 2:57
    mida muidugi ei juhtunud.
  • 2:57 - 3:00
    Nad vaesekesed polnud midagi kuulnud
  • 3:00 - 3:04
    Molotov-Ribbentropi pakti protokollidest,
  • 3:04 - 3:09
    ammugi mitte Jaltast ja Teheranist,
    kus oli mängus ka liitlaste käsi.
  • 3:09 - 3:14
    Teine tüüpiline elutee sai
    osaks Siberisse küüditatuile.
  • 3:15 - 3:21
    Nende elukäigu kohta on palju
    materjali ja dokumentaalfilme,
  • 3:21 - 3:24
    mida, kui jääte Lätisse pikemaks,
    võite oma silmaga näha
  • 3:24 - 3:28
    meie laulupeo ajal,
    mis on mõne nädala pärast.
  • 3:29 - 3:32
    Ja lõpuks, kõige suurem osa
    lätlasi, kes jäid siia, Lätisse,
  • 3:32 - 3:37
    aga pidid elama riigis, kus
    valitses totalitaarne režiim,
  • 3:37 - 3:40
    kus oli võõrokupatsioon ja -sõjavägi,
  • 3:40 - 3:44
    pealesunnitud ideoloogia
    ja majandussüsteem.
  • 3:45 - 3:48
    Mina räägin eelkõige nende vaatenurgast,
  • 3:48 - 3:51
    kes lahkusid välismaale,
  • 3:51 - 3:55
    aga ka nende perspektiivist, kes
    tulid tagasi ja püüdsid lepitada
  • 3:56 - 3:59
    meie rahva erinevaid osi,
  • 4:00 - 4:03
    ühe puu harusid, mis olid
    üksteisest ära lõigatud,
  • 4:03 - 4:08
    tuletades meelde, et oleme kõik pärit
    ühest ja samast ajaloolisest pinnasest
  • 4:08 - 4:11
    meil on üks minevik ja kultuuripärand,
  • 4:11 - 4:15
    millel rajaneb meie identiteet.
  • 4:16 - 4:21
    Samas ei olnud minu enda identiteedi
    kujunemine üldse lihtne teekond
  • 4:21 - 4:25
    ja seepärast kulutasin ma enamuse
    oma vabast ajast,
  • 4:25 - 4:28
    mis jäi üle akadeemilisest karjäärist
  • 4:28 - 4:34
    lojaalse, aktiivse ja suhteliselt eduka
    Kanada teadlasena,
  • 4:34 - 4:40
    kulutasin palju ja aega ja vaeva sellele,
    et kasvatada meie lapsi,
  • 4:40 - 4:43
    kes sündisid Läti mõistes võõrsil,
  • 4:43 - 4:47
    olles sündinud Montrealis, kanadalastena,
  • 4:47 - 4:49
    ja ka paljude teiste lätlaste lapsi,
  • 4:49 - 4:53

    kes elasid mitmetel mandritel,
  • 4:53 - 4:58
    Lõuna-Ameerikas, Austraalias,
    Euroopas, USAs, Kanadas,
  • 4:58 - 5:00
    püüda kasvatada neid lätlasteks,
  • 5:00 - 5:04
    nii, et nad teaksid, mida
    tähendab olla lätlane ja miks.
  • 5:04 - 5:10
    Ja ma jõudsin järeldusele,
    et identiteet on keeruline protsess,
  • 5:11 - 5:13
    et lätlaseks või sakslaseks
  • 5:13 - 5:17
    või ameeriklaseks või hiinlaseks
    või ükskõik kelleks olemine
  • 5:17 - 5:24
    on vaid üks kiht identiteedist,
    üks kiht meie sibula-sarnasest hingest,
  • 5:24 - 5:28
    kus sisimas igaüks teist, igaüks meist
  • 5:28 - 5:33
    kuulub mitmesse erinevasse gruppi,
  • 5:33 - 5:38
    mitmesse kogukonda, rühma, identiteeti.
  • 5:38 - 5:41
    Me kuulume väga paljudesse gruppidesse,
  • 5:41 - 5:46
    kellega saame end mitmel moel samastada.
  • 5:46 - 5:52
    Tegelikult sarnaneme rohkem isegi
    liiliasibulale kui tavalisele sibulale.
  • 5:52 - 5:54
    Liilasibul koosneb paksudest soomustest
  • 5:54 - 5:58
    ja need oleksid justkui meie
    isiksuse erinevad aspektid.
  • 5:58 - 6:03
    Aga inimeste isiksuses on mitmeid
    põhiomadusi, mis ei muutu.
  • 6:03 - 6:07
    Üht sellist omadust kutsun automatismiks.
  • 6:07 - 6:13
    Oma loomuliku identiteedi
    omandavad lapsed üles kasvades,
  • 6:14 - 6:19
    sotsialiseerudes perekonnas,
    oma vahetus keskkonnas,
  • 6:19 - 6:22
    laiendatud peres, kui neil see on,
  • 6:22 - 6:25
    hiljem lasteaias, koolis
  • 6:25 - 6:28
    teiste lastega õues mängides,
    ühiskonnas üldisemalt,
  • 6:28 - 6:31
    ja tänapäeval ka üha enam
  • 6:31 - 6:35
    läbi erinevate elektroonilise
    meedia kanalite.
  • 6:36 - 6:39
    Lapsel areneb välja mina-pilt.
  • 6:39 - 6:43
    Iga laps vaatab ühel hetkel
    peeglisse ja ütleb:
  • 6:43 - 6:50
    “Aa, see on ju väike Annie,”
    või väike Susie või väike Tommy.
  • 6:50 - 6:54
    Nad teavad, et nad tunnevad end ära
  • 6:54 - 6:57
    ja nad hakkavad aru saama, kes nad on.
  • 6:57 - 7:01
    Alles palju hiljem laieneb
    personaalne kuuluvustunne,
  • 7:01 - 7:05
    kuulumine emmele või issile,
    vanaemale või vanaisale,
  • 7:05 - 7:09
    või kuulumine oma kodutänava või
    kodukandi inimeste hulka,
  • 7:09 - 7:12
    toob arusaamise, et ollakse
    osaks suuremast rühmast.
  • 7:12 - 7:16
    Varem või hiljem see juhtub,
    sõltuvalt asjaoludest.
  • 7:16 - 7:18
    Minu põlvkond, eksiilis kasvanud lapsed,
  • 7:18 - 7:24
    kui juhtusime esimest korda
    kokku eri rahvusest lastega,
  • 7:24 - 7:28
    siis kujunes meil välja midagi,
    mida nimetan reaktiivseks identiteediks.
  • 7:28 - 7:31
    Kui keegi näitab näpuga su peale
  • 7:31 - 7:34
    ja kutsub sind vastikuks välismaalaseks,
    räpaseks poolakaks, ja sa vastad:
  • 7:34 - 7:37
    “Hei, ma pole poolakas, olen lätlane,”
  • 7:37 - 7:40
    siis saad aru, kes sa oled,
    kas see meeldib või mitte.
  • 7:40 - 7:42
    Mõnikord on see tore,
  • 7:42 - 7:45
    kui tahetakse sinuga mängida
    ja käitutakse suhteliselt sõbralikult,
  • 7:45 - 7:46
    teinekord aga mitte,
  • 7:46 - 7:49
    sest su pihta võidakse kive loopida,
  • 7:49 - 7:51
    sind taga ajada ja peksa anda.
  • 7:51 - 7:54
    Avastad äkki, et kõik inimesed
    ei olegi võrdsed,
  • 7:54 - 8:00
    ja niisamuti nagu oma rahvuse seas
    on neid, kes - nagu ma ise nägin
  • 8:00 - 8:06
    Saksamaal põgenikelaagri Läti koolis,
    on sõbralikumad kui teised,
  • 8:06 - 8:08
    siis välismaalastega on sama lugu.
  • 8:08 - 8:11
    Ja kui ma sain sõbraks ühe
    väikese Eesti tüdrukuga,
  • 8:11 - 8:13
    kellel oli väga huvitav kootud müts
  • 8:13 - 8:17
    millel oli üks geomeetriline kujund,
    nagu kroon selle mütsi peal,
  • 8:17 - 8:22
    umbes nagu Anne Boleynil,
    nagu teda ehk piltidelt mäletate,
  • 8:22 - 8:24
    aga see mustriga mütsi oli kootud
  • 8:24 - 8:28
    ja mulle see müts meeldis,
    nii et küsisin, kust ta selle mütsi sai
  • 8:28 - 8:31
    ja miks kõikidel teistel Eesti
    tüdrukutel on ka sellised mütsid,
  • 8:31 - 8:32
    sest minu arust olid nad armsad.
  • 8:32 - 8:35
    Ta ütles, et eestlased
    kannavadki selliseid.
  • 8:35 - 8:39
    Ja kui ma siis küsisin emalt,
    kas ma võiksin ka sellise mütsi saada,
  • 8:39 - 8:43
    siis ütles ema, et selliseid kannavad
    eestlased, aga mitte lätlased.
  • 8:43 - 8:46
    Nii lihtne see oligi ja olgugi,
    et mulle see müts väga meeldis,
  • 8:46 - 8:48
    öeldi mulle: “Ei, sa ei ole eestlane,
  • 8:48 - 8:52
    see müts on Eesti tüdrukute müts
    ja Läti tüdrukud selliseid ei kanna.”
  • 8:52 - 8:56
    Hiljem, kui sattusime
    erinevatele mandritele,
  • 8:56 - 8:59
    sest põgenikelaagrid Saksamaal suleti,
  • 8:59 - 9:04
    oli palju võiks öelda et traagilisi
    ja kindlasti õnnetuid lugusi,
  • 9:04 - 9:08
    kuidas väikesed tüdrukud läksid kooli,
    näitaks Kesk-Ameerikas,
  • 9:08 - 9:11
    ja nende emad rääkisid neile,
  • 9:11 - 9:14
    et korralikud väikesed tüdrukud
    kannavad koolis kindlasti
  • 9:14 - 9:17
    pikki patse, mis on lehvidega kinnitatud
  • 9:17 - 9:20
    ja kleiti valge krae ja mansettidega.
  • 9:20 - 9:23
    Ja kui nad siis kooli jõudsid
    avastasid nad suure ehmatusega,
  • 9:23 - 9:25
    et kõik näitasid neile näpuga,
  • 9:25 - 9:29
    sest nad olid teistest
    totaalselt erinevad.
  • 9:30 - 9:34
    Kui nad siis oma emadele ütlesid, et
    Ameerika tüdrukud küll nii riides ei käi,
  • 9:34 - 9:37
    siis vastasid emad: “Aga sa polegi ju
    ameeriklane, sa oled lätlane.”
  • 9:37 - 9:41
    Ja vaene laps pidi siis otsustama,
  • 9:41 - 9:44
    kas kuulata ema sõna ja erineda teistest
  • 9:44 - 9:47
    ja jääda osaks Läti kogukonnast
  • 9:47 - 9:51
    või niipea kui vanus lubab
    hakata vastu
  • 9:51 - 9:54
    ja keerata selg Läti kogukonnale
    ja Läti identideedile selg,
  • 9:54 - 9:57
    unustada see nii kiiresti kui võimalik.
  • 9:57 - 9:59
    Tegelesingi siis kogu oma elu sellega,
  • 9:59 - 10:04
    et veenda Läti päritolu noori,
  • 10:04 - 10:06
    mu enda lapsed kaasaarvatud,
  • 10:06 - 10:10
    aga veendes ka iseennast
    sel ajal kui suureks kasvasin,
  • 10:10 - 10:15
    kuna ma kasvasin võõrsil,
    mitte oma kodumaal,
  • 10:15 - 10:19
    et on olemas ka kolmas tüüp identiteeti
    ja see valitakse endale ise.
  • 10:19 - 10:23
    See tekib siis, kui saadakse aru,
    et mingisse gruppi kuulumine,
  • 10:23 - 10:28
    olgu see siis rahvuse,
    kultuuripärandi või keele alusel,
  • 10:28 - 10:32
    nii nagu keegi seda soovib defineerida,
  • 10:32 - 10:36
    toob kaasa selle, et avanevad uksed,
    mis muidu jääks suletuks.
  • 10:36 - 10:39
    Et läti keele õppimine,
  • 10:39 - 10:43
    mida praktilisest võttes
    kõneldakse maailmas ju nii vähe,
  • 10:43 - 10:47
    nii et kasulikum oleks kindlasti
    hoopis hiina keelt õppida,
  • 10:47 - 10:51
    aga sinu identiteedi ja
    hea enesetunde nimel,
  • 10:51 - 10:55
    selleks, et oma juuri tunneksid,
  • 10:55 - 11:00
    selle ühtekuuluvustunde pärast,
    mille annab kuulumine kogukonda,
  • 11:00 - 11:04
    mis on sulle sünniõigusega kaasa tulnud,
  • 11:04 - 11:09
    see on midagi, mida millegi
    teisega asendada ei saa.
  • 11:09 - 11:11
    Võib saada uueks kanadalaseks,
  • 11:11 - 11:15
    või naturaliseeritud Ameerika kodanikuks,
  • 11:15 - 11:19
    võid reisida maailmas ringi
    ja jõuda heale elujärjele,
  • 11:19 - 11:21
    abielluda kohalikuga ja
    sulanduda ühiskonda.
  • 11:21 - 11:23
    Olen kohanud paljusid
    lätlasi, kes ütlevad:
  • 11:23 - 11:26
    “Abiellusin ameeriklannaga,
    armusin temasse,
  • 11:26 - 11:30
    aga talle ei meeldinud, et ma
    teiste lätlastega läbi käisin
  • 11:30 - 11:33
    ja igasugustel Läti üritustel osalesin,
  • 11:33 - 11:36
    ta tahtis, et ma lätlastele selja
    pööraksin, aga mulle tundus,
  • 11:36 - 11:39
    et ta pöörab selja minu identiteedile,
  • 11:39 - 11:42
    teda ei huvita see, kes ma olen.”
  • 11:42 - 11:45
    Aga seda, kes ma olen, ei saa
    nii lihtsalt defineerida.
  • 11:45 - 11:49
    Üks, mis minu arvates inimest
    rahvuse mõttes defineerib
  • 11:49 - 11:52
    on muidugi kultuuripärand,
  • 11:52 - 11:56
    mis tähendab keeleoskust, ajaloo tundmist
  • 11:56 - 11:58
    ja meie puhul ka rahvakommete tundmist,
  • 11:58 - 12:00
    kuna see kuulub kindlasti meie
    kultuuripärandi hulka.
  • 12:00 - 12:05
    See on varamu, mis on nende käsutuses,
  • 12:05 - 12:09
    kes on avanud endale ukse,
    et kuuluda lätlasete sekka
  • 12:09 - 12:14
    vaba tahte alusel, ilma sunduseta.
  • 12:14 - 12:20
    Isegi teistest erinedes on
    lätlastel väga lihtne sulanduda
  • 12:20 - 12:22
    päris paljudes maades.
  • 12:22 - 12:24
    On üsna kerge sulanduda kohalike sekka,
  • 12:24 - 12:26
    keegi ei oska välimuse põhjal öelda,
  • 12:26 - 12:28
    et tegu on lätlasega või Läti
    päritolu inimesega,
  • 12:28 - 12:30
    Aga seda lätlaseks olemist,
  • 12:30 - 12:33
    nagu ma püüdsin selgitada
  • 12:33 - 12:38
    paljudele erinevatest maadest
    pärit noortele, keda kohtasin,
  • 12:38 - 12:41
    seda lätlaseks olemist saab
    hoida kui oma salaaeda:
  • 12:41 - 12:44
    teadmist, et oled lätlane.
  • 12:44 - 12:48
    Ja loomulikult võime seda
    hea meelega jagada
  • 12:48 - 12:50
    ülejäänud maailmaga
  • 12:50 - 12:54
    kui see peaks kuidagi aitama
    neil üle saada keelebarjäärist
  • 12:54 - 12:58
    ja et nad saaksid rohkem teada,
    mida see endas peidab.
  • 12:58 - 13:01
    Näiteks ma ise olen seda niimoodi teinud.
  • 13:01 - 13:06
    Ma olen seda teinud oma väiksel moel,
  • 13:06 - 13:11
    kirjutades teadusartikleid ja raamatuid
  • 13:11 - 13:15
    Läti kultuuripärandist ja identiteedist
  • 13:15 - 13:19
    ja eriti sellest, mis teeb meie
    Läti rahvalaudud
  • 13:19 - 13:24
    nii eriliseks, nii ainukordseks,
  • 13:24 - 13:29
    ja nii huvitavaks, et nendega tasuks
    kindlasti tutvuda ja neid analüüsida
  • 13:29 - 13:34
    ja kanda nad rahvusvahelisse
    vaimse kultuuripärandi nimekirja,
  • 13:34 - 13:38
    mida UNESCO nüüd juba
    mitmeid aastaid ongi tunnustanud.
  • 13:39 - 13:43
    Need, kes lähinädalateks veel
    Lätisse jäävad,
  • 13:43 - 13:49
    soovitan ma väga minna
    Läti laulupeole,
  • 13:49 - 13:52
    kasvõi vaadata telerist või
    videosalvestusena.
  • 13:52 - 13:54
    Meie jaoks on Läti laulupidu
  • 13:54 - 14:00
    meie laulutraditsiooni kehastus,
  • 14:00 - 14:04
    mis on olnud Läti identiteedi alustalaks
  • 14:04 - 14:06
    läbi paljude sajandite,
  • 14:06 - 14:10
    veel enne kui Lätist sai riik.
  • 14:10 - 14:13
    19. sajandil, kui lätlased olid valdavalt
  • 14:13 - 14:18
    ühiskonna madalam rõhutud klass,
  • 14:18 - 14:22
    hakati käima kooris laulmas.
  • 14:22 - 14:29
    Kui piirkonna koorid said kokku ja hakati
    korraldama piirkondlikke laulupidusid,
  • 14:29 - 14:31
    said inimesed aru,
  • 14:31 - 14:36
    et kuigi üks tüdruk oli sündinud Riias
    ja teine oli sündinud Valmieras,
  • 14:36 - 14:38
    lauldi ikka sama laulu,
  • 14:38 - 14:42
    ja nii nad küsisid endalt, nii nagu
    küsitakse ühes rahvalaulus:
  • 14:42 - 14:45
    “Kas nad on sama ema tütred?”
  • 14:45 - 14:47
    Ja tõesti, nad on sama ema tütred
  • 14:47 - 14:49
    ja see ema on Läti rahvas.
  • 14:49 - 14:54
    Laulmine ja kooskäimine olid
    oluliseks elemendiks, mis võimaldas
  • 14:54 - 14:57
    saada teadlikuks Läti identiteedist.
  • 14:58 - 15:01
    See võimaldas inimesi näha,
  • 15:01 - 15:04
    millised võimalused
    see identiteet neile avab,
  • 15:04 - 15:08
    erinevalt sellest üleolevast ja
    alandavast suhtumisest,
  • 15:08 - 15:13
    mis oli neile varasemalt sageli
    osaks saanud nende poolt,
  • 15:13 - 15:18
    kes olid end kuulutanud
    ühiskonna kõrgemaks kihiks
  • 15:18 - 15:21
    sajandite vältel erinevate
    okupatsioonivõimude valitsuse all.
  • 15:22 - 15:27
    Lätlased leidsid endas uuesti
    eneseuhkuse,
  • 15:27 - 15:32
    lisaks eneseteadvusele rahvusena.
  • 15:33 - 15:36
    Ja tänu eneseteadvusele mõistsid nad,
  • 15:36 - 15:39
    et neil on rahvusena oma õigused,
  • 15:39 - 15:43
    samamoodi, nagu maailma teistel rahvastel.
  • 15:43 - 15:46
    Ja see oli paljuski
    kooskäimine ja ühislaul,
  • 15:46 - 15:49
    mis pani kasvama mõtte
    Läti iseseisvusest,
  • 15:49 - 15:51
    iseseisva Läti riigi loomisest,
  • 15:51 - 15:57
    ja traditsiooni, millel õnnestus jääda
    püsima kõikide võõrokupatsioonide kiuste,
  • 15:57 - 16:01
    kõikide pealesurutud ideoloogiate kiuste,
  • 16:01 - 16:07
    mis suutis jääda püsima Austraalias,
    Ameerikas ja mujal Euroopas,
  • 16:07 - 16:10
    raudse eesriide taga, teisel pool seda,
  • 16:11 - 16:15
    see traditsioon, mis aitas meil alal hoida
  • 16:15 - 16:19
    oma juurte tundmist, sidet oma minevikuga,
  • 16:19 - 16:24
    rahvuslikku uhkust ja eneseteadvust,
  • 16:24 - 16:27
    mida lätlaseks olemine meile tähendab.
  • 16:27 - 16:32
    Ja see rahvuslik uhkus ja eneseteadlikkus
    teeb meist täieõiguslikud eurooplased.
  • 16:32 - 16:36
    See oli ka põhjuseks, miks ma presidendina
    töötasin kõvasti selle nimel,
  • 16:36 - 16:40
    et Lätist saaks Euroopa Liidu liige.
  • 16:40 - 16:44
    Just sellepärast olen ma peale
    presidentiametist lahkumist
  • 16:44 - 16:47
    olnud nii aktiivne Euroopa
    ühtsuse eest võitleja.
  • 16:47 - 16:51
    Pean siin kindlasti lisama,
  • 16:51 - 16:56
    et tänu kogemusele, mille sain
    Läti rahva presidendina,
  • 16:56 - 17:03
    olen ma õppinud nii mõndagi, mille
    vastu on huvi ka mujal maailmas
  • 17:03 - 17:07
    ja nii olen vähemalt kolme erineva klubi
    ja mitmete organisatsioonide liige,
  • 17:07 - 17:10
    millel on rahvusvaheline haare,
  • 17:10 - 17:13
    mis tegelevad naiste õiguste kaitsega,
  • 17:13 - 17:17
    üleminekuga demokraatlikule riigikorrale,
  • 17:17 - 17:21
    nii et nüüd olen ma oma
    Läti identiteegi varal jõudnud
  • 17:22 - 17:25
    lõpmata laiale Issanda tööpõllule,
  • 17:25 - 17:29
    mis on jõukohane just maailmakodanikule.
  • 17:29 - 17:34
    Olles Ulyssesina oma sünnimaale naasnud,
  • 17:34 - 17:39
    olles saanud võimaluse
    elada täiel rinnal lätlasena,
  • 17:39 - 17:44
    nii nagu minu sündimine siin
    seda oleks mulle ettenäinudki,
  • 17:44 - 17:50
    olen avastanud endas
    tulihingelise eurooplase,
  • 17:50 - 17:55
    aga mis veelgi olulisem,
    kõik need kogemused,
  • 17:55 - 17:59
    nii minu rahva läbielamised
    kui mu isiklik elukäik,
  • 17:59 - 18:05
    nende kaasmaalaste kannatused, keda
    küüditati või muul moel represseeriti,
  • 18:05 - 18:07
    kõik need kannatused,
  • 18:07 - 18:11
    mida ka teised rahvad Euroopas
    ja mujal on pidanud taluma,
  • 18:11 - 18:15
    on igal juhul aidanud kaasa
  • 18:15 - 18:19
    et meie inimlikkuse kujunemisele.
  • 18:20 - 18:22
    Jätaksingi teile siinkohal mõtte,
  • 18:22 - 18:27
    et olgu identiteet, milline iganes,
  • 18:27 - 18:31
    kõik saab alguse
    sügaval sisimas tunnetatud
  • 18:31 - 18:35
    isiksuseks ja inimeseks olemisest,
  • 18:35 - 18:38
    maailmakodanikuks olemisest,
  • 18:38 - 18:40
    inimkonna liikmeks olemisest.
  • 18:40 - 18:45
    See kuuluvustunne, ühtehoidmine
    justkui oleksime õed-vennad
  • 18:45 - 18:49
    nende inimestega, kes võivad
    välimuselt olla väga erinevad,
  • 18:49 - 18:52
    kel vahel on teistsugused väärtused
  • 18:52 - 18:54
    ja kindlasti teistsugused elukogemused,
  • 18:54 - 19:01
    aga kel kõigil on siin maailmas käia
    sama tee - inimeseks olemise tee.
  • 19:01 - 19:05
    Alates sünnist, kasvades suureks,
  • 19:05 - 19:10
    tehes tööd, saades kogemusi,
    rõõmustades ja kannatades
  • 19:10 - 19:13
    ja siis, nagu Shakespeare ütleb,
    lavalt lahkudes,
  • 19:13 - 19:16
    olles olnud vaid näitlejad sel laval.
  • 19:16 - 19:20
    Ma soovin, et te jätkaksite kogu elu
  • 19:20 - 19:23
    oma jalge all selle kindla
    pinnase otsimist,
  • 19:23 - 19:26
    mille annab teile oma identiteet.
  • 19:26 - 19:31
    Ja pidage meeles, et identiteete ei
    ole meil vaid üks, vaid mitu
  • 19:31 - 19:35
    ja elu jooksul on meil pidevalt
    võimalus teha valikuid.
  • 19:35 - 19:39
    See on igaühe enda teha, kes
    ollakse ja kelleks tahetakse saada.
  • 19:40 - 19:42
    Palju edu teile kõigile!
  • 19:43 - 19:44
    (Aplaus)
Title:
Läti identiteet I Vaira Vīķe-Freiberga | TEDxRiga
Description:

Vaira Vīķe-Freiberga on Läti ühiskonnategelane ja aktivist, teadlane, mitmete üikoolide professor ja audoktor. Sündinud Lätis, kuid võõrokupatsiooni eest perega eksiili põgenenud, osales ta aktiivselt Kanada Läti kogukonna tegevuses, pühendudes eelkõige läti folkloorile. 1998. aastal naasis Vaira Vīķe-Freiberga Lätisse ja asus juhtima Läti Instituuti. 1999. aasta juunis valiti ta Läti presidendiks.

Vaira Vīķe-Freiberga räägib lätlaseks olemisest ja läti identiteedist, mis kannustas teda hoolimata kuuel erineval kontinendil ja viies keeles elamist-töötamist ning peale 54-aastast eemalolekut naasma oma kodumaale ja saama oma riigi presidendiks.

Järgides TED-i tunnuslauset “Ideed, mis väärivad jagamist” on TED algatanud programmi nimega TEDx. TEDx on kohalik üritus, mis võimaldab kokkutulnud inimestel jagada TED-konverentsi sarnast kogemust ja kannab tunnusmärki TEDx, kus x = iseseisvalt korraldatud TED-sündmus. TEDx üritus sisaldab nii TED-i kõnesid video vahendusel kui kõnesid elavas esitluses, et tekitada süvitsiminevat mõttevahetust ja suhtlust väiksemates gruppides. TED annab TEDx programmi jaoks üldiseid suuniseid, kuid kõik TEDx-üritused on organiseeritud sõltumatult.

more » « less
Video Language:
English
Team:
closed TED
Project:
TEDxTalks
Duration:
19:54

Estonian subtitles

Revisions