-
Vaktsiinide väljatöötamine on tavaliselt aeganõudev protsess.
-
Heakskiidu saamiseks võib kuluda keskmiselt 8 aastat.
-
Mõned aastad tagasi sai võimalikuks mRNA vaktsiinide tootmine, mida saab välja arendada
-
palju kiiremini
-
Kuidas need vaktsiinid töötavad?
-
Kas need on ohutud?
-
Ja millised on nende omadused võrreldes tavaliste vaktsiinidega?
-
Selle mõistmiseks on esmalt vaja aru saada, kuidas immuunsüsteem töötab.
-
Kui viirus siseneb kehasse, seob see ennast keha raku külge ja süstib oma
-
DNA või RNA raku sisse.
-
See on nagu õpetus rakkude jaoks: annab juhendeid selle kohta, mida rakk peab tootma
-
Viirusega nakatumise korral ütleb viiruse RNA rakule, et on vaja teha sellesamast viirusest
-
uusi koopiaid
-
Rakud muutuvad viirusi tootvateks vabrikuteks, kus valmistatakse järjest uusi viiruseid,
-
mis saavad nakatada uusi rakke.
-
Loomulikult on meie kehal olemas kaitsesüsteemid võõrsissetungijate vastu.
-
Immuunsüsteem ründab iga valku, viirust või bakterit, mis meie kehasse ei kuulu.
-
Aga uue sissetungija tundma õppimine võtab mõned päevad aega.
-
Vahepealsel ajal töötavad viirust tootvad vabrikud lakkamatult, paljundavad viirust kiiresti
-
ja levitavad seda mööda keha laiali.
-
Teisisõnu: inimesel tekivad sellele haigusele iseloomulikud sümptomid, millega ta nakatunud on
-
Mõne päeva möödudes on immuunsüsteem juba välja mõelnud, kuidas viirust vastu rünnata ja
-
hakkab tootma antikehasid.
-
Need seonduvad viirusega ja takistavad järgmiste rakkude edasist nakatamist ning panevad viirusele külge
-
hävitamisele suunamise märguande.
-
Nagu näha, on immuunsüsteem täiesti märkimisväärne, aga rünnaku algatamine käib aeglaselt.
-
See ongi põhjus, miks me haigeks jääme.
-
Et immuunsüsteemi toetada, on loodud vaktsiinid.
-
Peamine idee on immuunsüsteemile õpetada haigustekitajat ära tundma ja selle vastu võitlema
-
enne tõelise haigustekitajaga nakatumist.
-
Nagu näitaks immuunsüsteemile pilti vargast ja ütleks: „kui sa seda näed,
-
siis hävita see ära.“
-
Vaktsiine on erinevaid, aga vaatame mRNA-põhiseid vaktsiine,
-
mis on uued.
-
Et mõista mRNA-põhiste vaktsiinide toimimist, vaatleme näitena COVID-19 pandeemiat.
-
Sa oled võib-olla juba näinud pilti viirusest, mille pinnal on äratuntavad ogavalgud.
-
Nende ogavalkude abil seondub viirus keha rakkude pinnavalguga (AKE2) ja nakatab
-
neid rakke.
-
COVID-19 vaktsiinide peamine mõte on õpetada immuunsüsteemi
-
ogavalku ära tundma sedasi, et kõigepealt keha ise toodab neid ogavalkusid.
-
Selle jaoks võtsid teadlased viiruse joonise – RNA – ja lõikasid sealt välja
-
ogavalgu tootmise eest vastutava piirkonna.
-
Selle joonise põhjal loodi mRNA ehk informatsiooni RNA.
-
mRNA on RNA erivorm, mis läheb rakku sisse ja annab rakule juhiseid valgu tootmiseks.
-
Praegusel juhul sisaldab mRNA õpetust koroonaviiruse ogavalgu tootmiseks – mitte
-
terve viiruse, vaid ainult ogavalgu.
-
Seega sisaldavad mRNA-põhised vaktsiinid rakkudele juhiseid, kuidas toota viiruse
-
osakesi suurtes kogustes, umbes nagu annaks rakkudele ette retsepti, mille järgi tegutseda.
-
Toodetud ogavalkude peale hakkab immuunsüsteem tööle ja õpib, kuidas sissetungijat
-
rünnata.
-
Immuunsüsteemil läheb ogavalgu tundma õppimiseks aega, aga vaktsineeritud inimene
-
ei jää haigestu COVID-19, sest tegemist on ainult ogavalguga, mitte terve viirusega.
-
Ja nii lihtne see ongi!
-
Immuunsüsteem on õppinud, kuidas koroonaviiruse ogavalku rünnata.
-
Seejärel hävitatakse ära rakkude toodetud ogavalgud ja samuti vaktsiinis olnud mRNA.
-
Ainus, mis kehasse alles jääb, on ogavalku „mäletavad“ B-rakud ehk mälurakud.
-
Need rakud püsivad kehas kuid ja aastaid, kuni sama viirus uuesti rünnata püüab.
-
Kui see juhtub, saavad B-rakud õigeid antikehi kohe tootma hakata, hoides sedasi ära
-
viiruse edasise leviku ja nii ei saa inimene haigeks jääda.
-
mRNA vaktsiinide tehnoloogia puhul on huvitav see, et vaktsiini on võimalik väga kiiresti
-
välja töötada – vaja on teada ainult viiruse DNA või RNA järjestust.
-
Teiseks: kuna vaktsiini juhiste järgi toodab keha ainult viiruse ühte valku, ei saa vaktsineerimise tagajärjel
-
haigeks jääda.
-
Mõned vanemad vaktsiinid kasutavad tõelise viiruse nõrgestatud varianti.
-
See kutsub samuti esile immuunvastuse, aga võib tekitada kergeid haigussümptomeid.
-
Kui nüüd on teada, kuidas mRNA vaktsiinid töötavad, siis kuidas on lood nende ohutusega?
-
Suurim vääritimõistmine selle tehnoloogia juures on arusaam, et vaktsiinis sisalduv mRNA saab siseneda
-
meie keha rakkudesse ja muuta meie enda DNA-d.
-
Nii see ei ole.
-
mRNA on väga habras ja püsib meie kehas ainult mõned tunnid.
-
See on piisavalt pikk aeg, et saaks toota viirusevalke, näiteks ogavalku, ja käivitada keha
-
immuunvastus.
-
Mõne aja pärast lagundab keha kõik vaktsiinis sisaldunud mRNA.
-
Teine sage väärarusaam on see, et vaktsiinid pole ohutud, kuna need töötati välja nii kiiresti.
-
COVID-19 puhul kulus ainult mõned päevad, et esimene testvaktsiin välja töötada.
-
See oli võimalik, kuna mõned vaktsiinide tootjad on mRNA tehnoloogiasse juba varem palju investeerinud ja
-
koroonaviiruste perekonna kohta oli juba varem palju teada.
-
Aga selle videoga on nüüd kõik.
-
Nüüd on teada, kuidas mRNA-põhised vaktsiinid töötavad.
-
Aga ära lihtsalt usu, mida siin videos räägiti!
-
Kõik selle video tegemiseks kasutatud allikad on allpool asuvas kirjelduses loetletud.
-
Kui soovid põhjalikumat selgitust, siis uuri seda loetelu.
-
Kui see video tundus huvitav, siis pane püstise pöidla märki ja kaalu ka
-
selle kanali jälgimist.
-
Täname vaatamast! Kohtumiseni järgmisel korral!
Eesti keelne tõlge perearst Piret Rospu
EEEestikeelsed subtiitrid on ette valmistanud AS Medicum Tervishoiteenused, Eesti
