Vaktsiinide väljatöötamine on tavaliselt aeganõudev protsess.

Heakskiidu saamiseks võib kuluda keskmiselt 8 aastat.

Mõned aastad tagasi sai võimalikuks mRNA vaktsiinide tootmine, mida saab välja arendada

palju kiiremini

Kuidas need vaktsiinid töötavad?

Kas need on ohutud?

Ja millised on nende omadused võrreldes tavaliste vaktsiinidega?

Selle mõistmiseks on esmalt vaja aru saada, kuidas immuunsüsteem töötab.

Kui viirus siseneb kehasse, seob see ennast keha raku külge ja süstib oma

DNA või RNA raku sisse.

See on nagu õpetus rakkude jaoks: annab juhendeid selle kohta, mida rakk peab tootma

Viirusega nakatumise korral ütleb viiruse RNA rakule, et on vaja teha sellesamast viirusest

uusi koopiaid

Rakud muutuvad viirusi tootvateks vabrikuteks, kus valmistatakse järjest uusi viiruseid,

mis saavad nakatada uusi rakke.

Loomulikult on meie kehal olemas kaitsesüsteemid võõrsissetungijate vastu.

Immuunsüsteem ründab iga valku, viirust või bakterit, mis meie kehasse ei kuulu.

Aga uue sissetungija tundma õppimine võtab mõned päevad aega.

Vahepealsel ajal töötavad viirust tootvad vabrikud lakkamatult, paljundavad viirust kiiresti

ja levitavad seda mööda keha laiali.

Teisisõnu: inimesel tekivad sellele haigusele iseloomulikud sümptomid, millega ta nakatunud on

Mõne päeva möödudes on immuunsüsteem juba välja mõelnud, kuidas viirust vastu rünnata ja

hakkab tootma antikehasid.

Need seonduvad viirusega ja takistavad järgmiste rakkude edasist nakatamist ning panevad viirusele külge

hävitamisele suunamise märguande.

Nagu näha, on immuunsüsteem täiesti märkimisväärne, aga rünnaku algatamine käib aeglaselt.

See ongi põhjus, miks me haigeks jääme.

Et immuunsüsteemi toetada, on loodud vaktsiinid.

Peamine idee on immuunsüsteemile õpetada haigustekitajat ära tundma ja selle vastu võitlema

enne tõelise haigustekitajaga nakatumist.

Nagu näitaks immuunsüsteemile pilti vargast ja ütleks: „kui sa seda näed,

siis hävita see ära.“

Vaktsiine on erinevaid, aga vaatame mRNA-põhiseid vaktsiine,

mis on uued.

Et mõista mRNA-põhiste vaktsiinide toimimist, vaatleme näitena COVID-19 pandeemiat.

Sa oled võib-olla juba näinud pilti viirusest, mille pinnal on äratuntavad ogavalgud.

Nende ogavalkude abil seondub viirus keha rakkude pinnavalguga (AKE2) ja nakatab

neid rakke.

COVID-19 vaktsiinide peamine mõte on õpetada immuunsüsteemi

ogavalku ära tundma sedasi, et kõigepealt keha ise toodab neid ogavalkusid.

Selle jaoks võtsid teadlased viiruse joonise – RNA – ja lõikasid sealt välja

ogavalgu tootmise eest vastutava piirkonna.

Selle joonise põhjal loodi mRNA ehk informatsiooni RNA.

mRNA on RNA erivorm, mis läheb rakku sisse ja annab rakule juhiseid valgu tootmiseks.

Praegusel juhul sisaldab mRNA õpetust koroonaviiruse ogavalgu tootmiseks – mitte

terve viiruse, vaid ainult ogavalgu.

Seega sisaldavad mRNA-põhised vaktsiinid rakkudele juhiseid, kuidas toota viiruse

osakesi suurtes kogustes, umbes nagu annaks rakkudele ette retsepti, mille järgi tegutseda.

Toodetud ogavalkude peale hakkab immuunsüsteem tööle ja õpib, kuidas sissetungijat

rünnata.

Immuunsüsteemil läheb ogavalgu tundma õppimiseks aega, aga vaktsineeritud inimene

ei jää haigestu COVID-19, sest tegemist on ainult ogavalguga, mitte terve viirusega.

Ja nii lihtne see ongi!

Immuunsüsteem on õppinud, kuidas koroonaviiruse ogavalku rünnata.

Seejärel hävitatakse ära rakkude toodetud ogavalgud ja samuti vaktsiinis olnud mRNA.

Ainus, mis kehasse alles jääb, on ogavalku „mäletavad“ B-rakud ehk mälurakud.

Need rakud püsivad kehas kuid ja aastaid, kuni sama viirus uuesti rünnata püüab.

Kui see juhtub, saavad B-rakud õigeid antikehi kohe tootma hakata, hoides sedasi ära

viiruse edasise leviku ja nii ei saa inimene haigeks jääda.

mRNA vaktsiinide tehnoloogia puhul on huvitav see, et vaktsiini on võimalik väga kiiresti

välja töötada – vaja on teada ainult viiruse DNA või RNA järjestust.

Teiseks: kuna vaktsiini juhiste järgi toodab keha ainult viiruse ühte valku, ei saa vaktsineerimise tagajärjel

haigeks jääda.

Mõned vanemad vaktsiinid kasutavad tõelise viiruse nõrgestatud varianti.

See kutsub samuti esile immuunvastuse, aga võib tekitada kergeid haigussümptomeid.

Kui nüüd on teada, kuidas mRNA vaktsiinid töötavad, siis kuidas on lood nende ohutusega?

Suurim vääritimõistmine selle tehnoloogia juures on arusaam, et vaktsiinis sisalduv mRNA saab siseneda

meie keha rakkudesse ja muuta meie enda DNA-d.

Nii see ei ole.

mRNA on väga habras ja püsib meie kehas ainult mõned tunnid.

See on piisavalt pikk aeg, et saaks toota viirusevalke, näiteks ogavalku, ja käivitada keha

immuunvastus.

Mõne aja pärast lagundab keha kõik vaktsiinis sisaldunud mRNA.

Teine sage väärarusaam on see, et vaktsiinid pole ohutud, kuna need töötati välja nii kiiresti.

COVID-19 puhul kulus ainult mõned päevad, et esimene testvaktsiin välja töötada.

See oli võimalik, kuna mõned vaktsiinide tootjad on mRNA tehnoloogiasse juba varem palju investeerinud ja

koroonaviiruste perekonna kohta oli juba varem palju teada.

Aga selle videoga on nüüd kõik.

Nüüd on teada, kuidas mRNA-põhised vaktsiinid töötavad.

Aga ära lihtsalt usu, mida siin videos räägiti!

Kõik selle video tegemiseks kasutatud allikad on allpool asuvas kirjelduses loetletud.

Kui soovid põhjalikumat selgitust, siis uuri seda loetelu.

Kui see video tundus huvitav, siis pane püstise pöidla märki ja kaalu ka

selle kanali jälgimist.

Täname vaatamast! Kohtumiseni järgmisel korral! 
Eesti keelne tõlge perearst Piret Rospu
EEEestikeelsed subtiitrid on ette valmistanud AS Medicum Tervishoiteenused, Eesti