WEBVTT

00:00:00.110 --> 00:00:03.340
Vaktsiinide väljatöötamine on tavaliselt aeganõudev protsess.

00:00:03.340 --> 00:00:06.680
Heakskiidu saamiseks võib kuluda keskmiselt 8 aastat.

00:00:06.680 --> 00:00:11.440
Mõned aastad tagasi sai võimalikuks mRNA vaktsiinide tootmine, mida saab välja arendada

00:00:11.440 --> 00:00:12.730
palju kiiremini

00:00:12.730 --> 00:00:14.340
Kuidas need vaktsiinid töötavad?

00:00:14.340 --> 00:00:15.389
Kas need on ohutud?

00:00:15.389 --> 00:00:18.420
Ja millised on nende omadused võrreldes tavaliste vaktsiinidega?

00:00:18.420 --> 00:00:21.640
Selle mõistmiseks on esmalt vaja aru saada, kuidas immuunsüsteem töötab.

00:00:21.640 --> 00:00:26.090
Kui viirus siseneb kehasse, seob see ennast keha raku külge ja süstib oma

00:00:26.090 --> 00:00:28.760
DNA või RNA raku sisse.

00:00:28.760 --> 00:00:33.670
See on nagu õpetus rakkude jaoks: annab juhendeid selle kohta, mida rakk peab tootma

00:00:33.670 --> 00:00:39.250
Viirusega nakatumise korral ütleb viiruse RNA rakule, et on vaja teha sellesamast viirusest

00:00:39.250 --> 00:00:40.490
uusi koopiaid

00:00:40.490 --> 00:00:45.160
Rakud muutuvad viirusi tootvateks vabrikuteks, kus valmistatakse järjest uusi viiruseid,

00:00:45.160 --> 00:00:46.200
mis saavad nakatada uusi rakke.

00:00:46.200 --> 00:00:50.579
Loomulikult on meie kehal olemas kaitsesüsteemid võõrsissetungijate vastu.

00:00:50.579 --> 00:00:56.329
Immuunsüsteem ründab iga valku, viirust või bakterit, mis meie kehasse ei kuulu.

00:00:56.329 --> 00:01:00.000
Aga uue sissetungija tundma õppimine võtab mõned päevad aega.

00:01:00.000 --> 00:01:05.010
Vahepealsel ajal töötavad viirust tootvad vabrikud lakkamatult, paljundavad viirust kiiresti

00:01:05.010 --> 00:01:06.850
ja levitavad seda mööda keha laiali.

00:01:06.850 --> 00:01:11.680
Teisisõnu: inimesel tekivad sellele haigusele iseloomulikud sümptomid, millega ta nakatunud on

00:01:11.680 --> 00:01:16.130
Mõne päeva möödudes on immuunsüsteem juba välja mõelnud, kuidas viirust vastu rünnata ja

00:01:16.130 --> 00:01:18.440
hakkab tootma antikehasid.

00:01:18.440 --> 00:01:23.030
Need seonduvad viirusega ja takistavad järgmiste rakkude edasist nakatamist ning panevad viirusele külge

00:01:23.030 --> 00:01:24.880
hävitamisele suunamise märguande.

00:01:24.880 --> 00:01:29.690
Nagu näha, on immuunsüsteem täiesti märkimisväärne, aga rünnaku algatamine käib aeglaselt.

00:01:29.690 --> 00:01:33.409
See ongi põhjus, miks me haigeks jääme.

00:01:33.409 --> 00:01:36.910
Et immuunsüsteemi toetada, on loodud vaktsiinid.

00:01:36.910 --> 00:01:42.200
Peamine idee on immuunsüsteemile õpetada haigustekitajat ära tundma ja selle vastu võitlema

00:01:42.200 --> 00:01:43.860
enne tõelise haigustekitajaga nakatumist.

00:01:43.860 --> 00:01:48.680
Nagu näitaks immuunsüsteemile pilti vargast ja ütleks: „kui sa seda näed,

00:01:48.680 --> 00:01:50.280
siis hävita see ära.“

00:01:50.280 --> 00:01:53.509
Vaktsiine on erinevaid, aga vaatame mRNA-põhiseid vaktsiine,

00:01:53.509 --> 00:01:56.270
mis on uued.

00:01:56.270 --> 00:02:01.329
Et mõista mRNA-põhiste vaktsiinide toimimist, vaatleme näitena COVID-19 pandeemiat.

00:02:01.329 --> 00:02:05.110
Sa oled võib-olla juba näinud pilti viirusest, mille pinnal on äratuntavad ogavalgud.

00:02:05.110 --> 00:02:10.099
Nende ogavalkude abil seondub viirus keha rakkude pinnavalguga (AKE2) ja nakatab

00:02:10.099 --> 00:02:11.099
neid rakke.

00:02:11.099 --> 00:02:16.190
COVID-19 vaktsiinide peamine mõte on õpetada immuunsüsteemi

00:02:16.190 --> 00:02:20.750
ogavalku ära tundma sedasi, et kõigepealt keha ise toodab neid ogavalkusid.

00:02:20.750 --> 00:02:26.550
Selle jaoks võtsid teadlased viiruse joonise – RNA – ja lõikasid sealt välja

00:02:26.550 --> 00:02:28.450
ogavalgu tootmise eest vastutava piirkonna.

00:02:28.450 --> 00:02:33.340
Selle joonise põhjal loodi mRNA ehk informatsiooni RNA.

00:02:33.340 --> 00:02:38.170
mRNA on RNA erivorm, mis läheb rakku sisse ja annab rakule juhiseid valgu tootmiseks.

00:02:38.170 --> 00:02:43.980
Praegusel juhul sisaldab mRNA õpetust koroonaviiruse ogavalgu tootmiseks – mitte

00:02:43.980 --> 00:02:46.900
terve viiruse, vaid ainult ogavalgu.

00:02:46.900 --> 00:02:52.220
Seega sisaldavad mRNA-põhised vaktsiinid rakkudele juhiseid, kuidas toota viiruse

00:02:52.220 --> 00:02:57.080
osakesi suurtes kogustes, umbes nagu annaks rakkudele ette retsepti, mille järgi tegutseda.

00:02:57.080 --> 00:03:01.310
Toodetud ogavalkude peale hakkab immuunsüsteem tööle ja õpib, kuidas sissetungijat

00:03:01.310 --> 00:03:02.860
rünnata.

00:03:02.860 --> 00:03:07.890
Immuunsüsteemil läheb ogavalgu tundma õppimiseks aega, aga vaktsineeritud inimene

00:03:07.890 --> 00:03:12.190
ei jää haigestu COVID-19, sest tegemist on ainult ogavalguga, mitte terve viirusega.

00:03:12.190 --> 00:03:13.190
Ja nii lihtne see ongi!

00:03:13.190 --> 00:03:17.240
Immuunsüsteem on õppinud, kuidas koroonaviiruse ogavalku rünnata.

00:03:17.240 --> 00:03:21.980
Seejärel hävitatakse ära rakkude toodetud ogavalgud ja samuti vaktsiinis olnud mRNA.

00:03:21.980 --> 00:03:27.020
Ainus, mis kehasse alles jääb, on ogavalku „mäletavad“ B-rakud ehk mälurakud.

00:03:27.020 --> 00:03:31.950
Need rakud püsivad kehas kuid ja aastaid, kuni sama viirus uuesti rünnata püüab.

00:03:31.950 --> 00:03:36.650
Kui see juhtub, saavad B-rakud õigeid antikehi kohe tootma hakata, hoides sedasi ära

00:03:36.650 --> 00:03:39.600
viiruse edasise leviku ja nii ei saa inimene haigeks jääda.

00:03:39.600 --> 00:03:43.760
mRNA vaktsiinide tehnoloogia puhul on huvitav see, et vaktsiini on võimalik väga kiiresti

00:03:43.760 --> 00:03:48.540
välja töötada – vaja on teada ainult viiruse DNA või RNA järjestust.

00:03:48.540 --> 00:03:54.330
Teiseks: kuna vaktsiini juhiste järgi toodab keha ainult viiruse ühte valku, ei saa vaktsineerimise tagajärjel

00:03:54.330 --> 00:03:55.860
haigeks jääda.

00:03:55.860 --> 00:04:00.230
Mõned vanemad vaktsiinid kasutavad tõelise viiruse nõrgestatud varianti.

00:04:00.230 --> 00:04:05.200
See kutsub samuti esile immuunvastuse, aga võib tekitada kergeid haigussümptomeid.

00:04:05.200 --> 00:04:09.310
Kui nüüd on teada, kuidas mRNA vaktsiinid töötavad, siis kuidas on lood nende ohutusega?

00:04:09.310 --> 00:04:14.310
Suurim vääritimõistmine selle tehnoloogia juures on arusaam, et vaktsiinis sisalduv mRNA saab siseneda

00:04:14.310 --> 00:04:17.769
meie keha rakkudesse ja muuta meie enda DNA-d.

00:04:17.769 --> 00:04:19.169
Nii see ei ole.

00:04:19.169 --> 00:04:24.539
mRNA on väga habras ja püsib meie kehas ainult mõned tunnid.

00:04:24.539 --> 00:04:29.259
See on piisavalt pikk aeg, et saaks toota viirusevalke, näiteks ogavalku, ja käivitada keha

00:04:29.259 --> 00:04:30.369
immuunvastus.

00:04:30.369 --> 00:04:34.919
Mõne aja pärast lagundab keha kõik vaktsiinis sisaldunud mRNA.

00:04:34.919 --> 00:04:39.270
Teine sage väärarusaam on see, et vaktsiinid pole ohutud, kuna need töötati välja nii kiiresti.

00:04:39.270 --> 00:04:44.500
COVID-19 puhul kulus ainult mõned päevad, et esimene testvaktsiin välja töötada.

00:04:44.500 --> 00:04:50.039
See oli võimalik, kuna mõned vaktsiinide tootjad on mRNA tehnoloogiasse juba varem palju investeerinud ja

00:04:50.039 --> 00:04:54.270
koroonaviiruste perekonna kohta oli juba varem palju teada.

00:04:54.270 --> 00:04:55.759
Aga selle videoga on nüüd kõik.

00:04:55.759 --> 00:04:58.680
Nüüd on teada, kuidas mRNA-põhised vaktsiinid töötavad.

00:04:58.680 --> 00:05:00.530
Aga ära lihtsalt usu, mida siin videos räägiti!

00:05:00.530 --> 00:05:04.620
Kõik selle video tegemiseks kasutatud allikad on allpool asuvas kirjelduses loetletud.

00:05:04.620 --> 00:05:08.199
Kui soovid põhjalikumat selgitust, siis uuri seda loetelu.

00:05:08.199 --> 00:05:11.849
Kui see video tundus huvitav, siis pane püstise pöidla märki ja kaalu ka

00:05:11.849 --> 00:05:12.849
selle kanali jälgimist.

00:05:12.849 --> 00:05:13.349
Täname vaatamast! Kohtumiseni järgmisel korral! 
Eesti keelne tõlge perearst Piret Rospu
EEEestikeelsed subtiitrid on ette valmistanud AS Medicum Tervishoiteenused, Eesti