< Return to Video

Müosiin ja aktiin

  • 0:00 - 0:00
    Tahan
  • 0:00 - 0:03
    selles videos seletada,
  • 0:03 - 0:08
    kuidas kaks proteiini koos toimida saavad, olles samal ajal sidemetes
  • 0:08 - 0:12
    ATP-ga, et mehhaanilist liikumist tekitada.
  • 0:12 - 0:15
    Esimene põhjus, miks sellest rääkida tahan, on see,
  • 0:15 - 0:18
    mehhaaniline liikumine toimub ka väljaspool lihaseid, kuid
  • 0:18 - 0:20
    siin räägime esmakordselt sellest, kuidas lihased töötavad.
  • 0:20 - 0:23
    Siis räägime, kuidas närvid stimuleerivad
  • 0:23 - 0:24
    lihaste liikumist.
  • 0:24 - 0:27
    Kõik algab praegusest videost.
  • 0:27 - 0:30
    Olen siia paar pilti vikipeediast
  • 0:30 - 0:31
    kopeerinud.
  • 0:31 - 0:34
    See on müosiin.
  • 0:34 - 0:37
    Tegelikult on see müosiin II, kuna selles proteiinis
  • 0:37 - 0:39
    on kaks osa.
  • 0:39 - 0:42
    Nad on ümber üksteise keerdus ja seega
  • 0:42 - 0:46
    näeb see väga keeruka proteiinina või ensüümina välja,
  • 0:46 - 0:47
    kuid siiski räägime sellest.
  • 0:47 - 0:48
    See on ensüüm, kuna aitab
  • 0:48 - 0:53
    ATP-st ADP-d ja fosfaadi gruppe moodustada.
  • 0:53 - 0:55
    Sellepärast kutsutakse seda ATPaasiks.
  • 0:55 - 0:59
    See on alamtüüp ATPaasi ensüümidest.
  • 0:59 - 1:03
    See siin on aktiin.
  • 1:03 - 1:07
    Näitame selles videos, kuidas müosiin
  • 1:07 - 1:11
    ATP-d kasutades põhimõtteliselt edasi roomab.
  • 1:11 - 1:14
    Seda võib vaadelda kui aktiini ronimisköit ning
  • 1:14 - 1:16
    mis toodab mehhaanilist energiat.
  • 1:16 - 1:16
    Joonistan selle.
  • 1:16 - 1:19
    Joonistan selle aktiini kohale.
  • 1:19 - 1:23
    Ütleme, et meil on üks müosiini peadest.
  • 1:23 - 1:26
    Siin on üks müosiini pea,
  • 1:26 - 1:29
    see on ühendatud, põimunud ning
  • 1:29 - 1:30
    ümber kootud.
  • 1:30 - 1:33
    See on teine pea ning see pöörab seda pidi.
  • 1:33 - 1:34
    Tegeleme vaid
  • 1:34 - 1:36
    ühe müosiini peaga.
  • 1:36 - 1:37
    Ta on sellises positsioonis.
  • 1:37 - 1:39
    Vaatame, kui hästi seda joonistada suudan.
  • 1:39 - 1:44
    See alustab sellisest positsioonist ning
  • 1:44 - 1:49
    siis see, omamoodi saba ühendab
  • 1:49 - 1:50
    teisi struktuure, millest räägime hiljem.
  • 1:50 - 1:54
    Praegu on siin stardipositsioonis müosiini pea,
  • 1:54 - 1:56
    mis ei tee midagi.
  • 1:56 - 2:02
    ATP ühendub müosiini peaga,
  • 2:02 - 2:06
    selle proteiini või ensüümi või ATPaasiga.
  • 2:06 - 2:09
    Joonistan natuke ATP-d.
  • 2:09 - 2:13
    ATP ühendub selle osaga siin.
  • 2:13 - 2:15
    See ei ole tegelikkuses nii suur,
  • 2:15 - 2:17
    kuid näitan seda teile, et
  • 2:17 - 2:18
    selget pilti edastada.
  • 2:18 - 2:24
    Kohe kui ATP ühendub,
  • 2:24 - 2:28
    laseb ta aktiinist lahti.
  • 2:28 - 2:32
    Kirjutan selle siia.
  • 2:32 - 2:45
    Esiteks ATP ühendub müosiini peaga. Kohe kui
  • 2:45 - 2:58
    see juhtub, vabastab müosiin aktiini.
  • 2:58 - 3:00
    See oli esimene samm.
  • 3:00 - 3:03
    Alustan selle osaga siin, mis puudutab aktiini.
  • 3:03 - 3:06
    Kohe kui ATP tuleb, lastakse see lahti.
  • 3:06 - 3:10
    Järgmiseks sammuks näeb see
  • 3:10 - 3:11
    umbes selline välja. Tahan kõik samasse
  • 3:11 - 3:12
    kohta joonistada.
  • 3:12 - 3:13
    Järgmine samm näeb
  • 3:13 - 3:15
    selline välja.
  • 3:15 - 3:16
    See on lahti ühendatud.
  • 3:16 - 3:20
    Teen selle valgega.
  • 3:20 - 3:25
    Nüüd näeb müosiini pea selline välja ning
  • 3:25 - 3:27
    ATP on tal endiselt küljes.
  • 3:27 - 3:29
    Tean, et see võib pisut keerdunud välja näha, kui
  • 3:29 - 3:30
    üksteise otsa joonistan, kuid valge
  • 3:30 - 3:32
    osa on ATP-ga.
  • 3:32 - 3:35
    Teine samm: ATP hüdrolüüsub ja talt tõmmatakse
  • 3:35 - 3:36
    fosfaat pealt ära.
  • 3:36 - 3:39
    See on ATPaasi ensüüm.
  • 3:39 - 3:40
    Ta teeb seda.
  • 3:40 - 3:42
    Kirjutan selle siia.
  • 3:42 - 3:54
    Teine samm.
  • 3:54 - 3:59
    See vabastab energiat, et müosiini
  • 3:59 - 4:03
    proteiin suure energiaga täita.
  • 4:03 - 4:05
    Jätkan teise sammuga.
  • 4:05 - 4:08
    See osa siin hüdrolüüsub.
  • 4:08 - 4:09
    Ta vabastab energiat.
  • 4:09 - 4:14
    Teame, et ATP energia on bioloogilise süsteemi energiline valuuta.
  • 4:14 - 4:17
    Ta vabastab energiat.
  • 4:17 - 4:20
    Joonistan selle kui väikse plahvatusena, kuid
  • 4:20 - 4:23
    seda ei saa tegelikult taolise muutusena ette kujutada.
  • 4:23 - 4:27
    See omamoodi vedru lükkab selle valgu valmisolekusse,
  • 4:27 - 4:30
    et mööda müosiini roomata.
  • 4:30 - 4:36
    Niisiis näeme teises sammus, et lisandub veel energia ning
  • 4:36 - 4:44
    võib öelda, et ta vinnastab müosiini proteiini või ensüümi
  • 4:44 - 4:47
    kõrgesse energilisse olekusse.
  • 4:47 - 4:51
    Võib ette kujutada, kuidas vedru pingestub
  • 4:51 - 4:58
    või lahti paiskub.
  • 4:58 - 5:02
    Kinnitused proteiinide vahel tähendavad ainult kuju.
  • 5:02 - 5:06
    Teises sammus on fosfaadirühm
  • 5:06 - 5:09
    endiselt kinnitunud, kuid see eraldatakse
  • 5:09 - 5:10
    ülejäänud ATP-st.
  • 5:10 - 5:13
    Allesjäänut nimetatakse ADP-ks ning energia
  • 5:13 - 5:16
    muudab proteiini kinnitusi. Seega läheb ta umbes
  • 5:16 - 5:19
    sellisesse asendisse.
  • 5:19 - 5:24
    Teise sammu lõppfaas on siis selline.
  • 5:24 - 5:27
    Üritan seda õigesti teha.
  • 5:27 - 5:29
    Teise sammu lõpp
  • 5:29 - 5:30
    näeb umbes
  • 5:30 - 5:37
    taoline välja.
  • 5:37 - 5:40
    Proteiin on nüüd selline,
  • 5:40 - 5:41
    nagu kujutasin.
  • 5:41 - 5:42
    Ta on vinnastatud positsioonis.
  • 5:42 - 5:44
    Temas on palju energiat.
  • 5:44 - 5:47
    Ta on sellisesse asendisse kokku keritud.
  • 5:47 - 5:50
    ADP on endiselt alles.
  • 5:50 - 5:53
    Endiselt on alles adenosiin, ADP-l
  • 5:53 - 5:57
    on veel kaks fosfaadi rühma ning ütleme,
  • 5:57 - 6:01
    et üks fosfaadirühm on veel siin.
  • 6:01 - 6:04
    Kui fosfaadirühm vabaneb--kirjutan selle siia
  • 6:04 - 6:06
    kolmanda sammuna.
  • 6:06 - 6:08
    Pidage meeles, alustasime siit.
  • 6:08 - 6:12
    ATP ühendus esimese sammu lõpus
  • 6:12 - 6:16
    ning see viib müosiini proteiini
  • 6:16 - 6:18
    vabanemiseni.
  • 6:18 - 6:22
    Pärast esimest sammu on loogiliselt teine samm.
  • 6:22 - 6:25
    ATP hüdrolüüsub ADP fosfaadiks.
  • 6:25 - 6:30
    See vabastab energiat ja lubab müosiini proteiinil
  • 6:30 - 6:33
    energiaga vinnastuda ning kinnituda
  • 6:33 - 6:38
    järgmisele aktiini
  • 6:38 - 6:39
    "redelipulgale".
  • 6:39 - 6:43
    Nüüd on ta kõrges energilises
  • 6:43 - 6:47
    olekus.
  • 6:47 - 6:50
    Kolmandas sammus vabaneb
  • 6:50 - 6:58
    fosfaat.
  • 6:58 - 7:02
    Fosfaat vabastatakse müosiinist kolmandas sammus.
  • 7:02 - 7:03
    Siin on kolmas samm.
  • 7:03 - 7:05
    See on vabastatav fosfaadirühm.
  • 7:05 - 7:08
    Ta vabastab omakorda vinnastatud
  • 7:08 - 7:14
    positsiooni energia ning paneb müosiini proteiini
  • 7:14 - 7:16
    aktiini liikuma.
  • 7:16 - 7:19
    See on nagu mootori sisselülitamine.
  • 7:19 - 7:21
    See põhjustabki mehhaanilist liikumist.
  • 7:21 - 7:23
    Kui fosfaadirühm lõpuks vabastatakse--jätke
  • 7:23 - 7:25
    meelde, algne vabanemine toimub
  • 7:25 - 7:27
    ATP ADP-ks muutmisel fosfaadist.
  • 7:27 - 7:30
    See vinnastas ta sellisesse positsiooni.
  • 7:30 - 7:33
    Kui fosfaat vabaneb, vabastab ka vinnastatud
  • 7:33 - 7:41
    positsiooni.
  • 7:41 - 7:43
    See sunnib end aktiini niiti.
  • 7:43 - 7:50
    Aktiini niiti.
  • 7:50 - 7:52
    Seda võib vaadelda kui võimsat sähvatust.
  • 7:52 - 7:54
    Luuakse mehhaanilist energiat.
  • 7:54 - 7:56
    Oleneb, kumba fikseeritult vaadata. Kui vaadata
  • 7:56 - 7:59
    aktiini, siis on ükskõik mille külge kinnitunud müosiin
  • 7:59 - 8:00
    vasakule poole liikunud.
  • 8:00 - 8:05
    Kui müosiini fikseeritult ette kujutada,
  • 8:05 - 8:07
    liigub aktiin koos kinnitustega
  • 8:07 - 8:08
    paremale.
  • 8:08 - 8:10
    Siin toimub põhiline
  • 8:10 - 8:11
    lihaseline tegevus.
  • 8:11 - 8:16
    Neljandas sammus vabaneb ADP.
  • 8:16 - 8:21
    ADP vabaneb.
  • 8:21 - 8:26
    Siis oleme taaskord jõudnud sinna, kus olime enne esimest sammu, kuid
  • 8:26 - 8:29
    nüüd oleme aktiini molekuli redelipulgal ühe pulga võrra
  • 8:29 - 8:32
    edasi liikunud.
  • 8:32 - 8:34
    Mulle tundub see päris hämmastavana.
  • 8:34 - 8:38
    Saame näha, kuidas ATP energiat kasutatakse keemilisest või sidemelisest
  • 8:38 - 8:48
    energiast mehhaanilise energia
  • 8:48 - 8:49
    tegemiseks.
  • 8:49 - 8:53
    Mehhaaniliseks energiaks.
  • 8:53 - 8:55
    See on hämmastav, kuna räägitakse,
  • 8:55 - 8:59
    et ATP energiat saab rakkudes kõigeks kasutada ja
  • 8:59 - 9:00
    saab ka lihaseid kokku tõmmata.
  • 9:00 - 9:02
    Kuidas on võimalik sidemelisest energiast edasi
  • 9:02 - 9:05
    lihaste kokku tõmbamiseni jõuda, mida
  • 9:05 - 9:07
    igapäevaelus mehhaaniliseks energiaks nimetame?
  • 9:07 - 9:09
    Siin toimub see kõik.
  • 9:09 - 9:12
    See on keskne teema, mis siin toimub.
  • 9:12 - 9:14
    Tuleb küsida, kuidas see kuju
  • 9:14 - 9:15
    ja kõike muud muuta suudab?
  • 9:15 - 9:17
    Tuleb meelde jätta, et kõik proteiinid,
  • 9:17 - 9:19
    mis temaga ühenduses on ja mis ei ole,
  • 9:19 - 9:20
    muudavad oma kuju.
  • 9:20 - 9:24
    Mõned neist vajavad kujumuutmiseks rohkem energiat
  • 9:24 - 9:27
    ning kui õigesti talitada,
  • 9:27 - 9:29
    saab seda energiat järgmise proteiini muutmiseks kasutada.
  • 9:29 - 9:31
    Leian, et see on lihtsalt paeluv.
  • 9:31 - 9:34
    ja nüüd võime müosiini ja aktiini koostoimest edasi liikuda
  • 9:34 - 9:38
    ning jõuda selleni, kuidas lihased tegelikult töötavad.
Title:
Müosiin ja aktiin
Description:

Kirjeldus, kuidas müosiin ja aktiin mehhaanilist energiat loovad.
more » « less
Video Language:
English
Duration:
09:38
Martin Nigola edited Estonian subtitles for Myosin and Actin

Estonian subtitles

Revisions

Our website uses cookies for analysis purposes.