WEBVTT

00:00:00.000 --> 00:00:00.390
Tahan

00:00:00.390 --> 00:00:03.370
selles videos seletada,

00:00:03.370 --> 00:00:07.960
kuidas kaks proteiini koos toimida saavad, olles samal ajal sidemetes

00:00:07.960 --> 00:00:12.210
ATP-ga, et mehhaanilist liikumist tekitada.

00:00:12.210 --> 00:00:15.320
Esimene põhjus, miks sellest rääkida tahan, on see,

00:00:15.320 --> 00:00:17.570
mehhaaniline liikumine toimub ka väljaspool lihaseid, kuid

00:00:17.570 --> 00:00:20.025
siin räägime esmakordselt sellest, kuidas lihased töötavad.

00:00:20.025 --> 00:00:23.310
Siis räägime, kuidas närvid stimuleerivad

00:00:23.310 --> 00:00:24.080
lihaste liikumist.

00:00:24.080 --> 00:00:26.580
Kõik algab praegusest videost.

00:00:26.580 --> 00:00:30.000
Olen siia paar pilti vikipeediast

00:00:30.000 --> 00:00:31.480
kopeerinud.

00:00:31.480 --> 00:00:34.470
See on müosiin.

00:00:34.470 --> 00:00:37.110
Tegelikult on see müosiin II, kuna selles proteiinis

00:00:37.110 --> 00:00:39.410
on kaks osa.

00:00:39.410 --> 00:00:42.150
Nad on ümber üksteise keerdus ja seega

00:00:42.150 --> 00:00:46.040
näeb see väga keeruka proteiinina või ensüümina välja,

00:00:46.040 --> 00:00:46.696
kuid siiski räägime sellest.

00:00:46.696 --> 00:00:48.430
See on ensüüm, kuna aitab

00:00:48.430 --> 00:00:53.030
ATP-st ADP-d ja fosfaadi gruppe moodustada.

00:00:53.030 --> 00:00:55.460
Sellepärast kutsutakse seda ATPaasiks.

00:00:55.460 --> 00:00:59.150
See on alamtüüp ATPaasi ensüümidest.

00:00:59.150 --> 00:01:02.530
See siin on aktiin.

00:01:02.530 --> 00:01:06.850
Näitame selles videos, kuidas müosiin

00:01:06.850 --> 00:01:10.920
ATP-d kasutades põhimõtteliselt edasi roomab.

00:01:10.920 --> 00:01:13.830
Seda võib vaadelda kui aktiini ronimisköit ning

00:01:13.830 --> 00:01:15.790
mis toodab mehhaanilist energiat.

00:01:15.790 --> 00:01:16.490
Joonistan selle.

00:01:16.490 --> 00:01:19.240
Joonistan selle aktiini kohale.

00:01:19.240 --> 00:01:23.280
Ütleme, et meil on üks müosiini peadest.

00:01:23.280 --> 00:01:25.740
Siin on üks müosiini pea,

00:01:25.740 --> 00:01:29.140
see on ühendatud, põimunud ning

00:01:29.140 --> 00:01:30.060
ümber kootud.

00:01:30.060 --> 00:01:32.630
See on teine pea ning see pöörab seda pidi.

00:01:32.630 --> 00:01:33.900
Tegeleme vaid

00:01:33.900 --> 00:01:35.730
ühe müosiini peaga.

00:01:35.730 --> 00:01:37.050
Ta on sellises positsioonis.

00:01:37.050 --> 00:01:39.450
Vaatame, kui hästi seda joonistada suudan.

00:01:39.450 --> 00:01:44.370
See alustab sellisest positsioonist ning

00:01:44.370 --> 00:01:48.650
siis see, omamoodi saba ühendab

00:01:48.650 --> 00:01:50.480
teisi struktuure, millest räägime hiljem.

00:01:50.480 --> 00:01:53.580
Praegu on siin stardipositsioonis müosiini pea,

00:01:53.580 --> 00:01:56.490
mis ei tee midagi.

00:01:56.490 --> 00:02:01.990
ATP ühendub müosiini peaga,

00:02:01.990 --> 00:02:05.940
selle proteiini või ensüümi või ATPaasiga.

00:02:05.940 --> 00:02:09.210
Joonistan natuke ATP-d.

00:02:09.210 --> 00:02:12.820
ATP ühendub selle osaga siin.

00:02:12.820 --> 00:02:14.850
See ei ole tegelikkuses nii suur,

00:02:14.850 --> 00:02:16.940
kuid näitan seda teile, et

00:02:16.940 --> 00:02:18.240
selget pilti edastada.

00:02:18.240 --> 00:02:24.120
Kohe kui ATP ühendub,

00:02:24.120 --> 00:02:28.400
laseb ta aktiinist lahti.

00:02:28.400 --> 00:02:31.520
Kirjutan selle siia.

00:02:31.520 --> 00:02:44.560
Esiteks ATP ühendub müosiini peaga. Kohe kui

00:02:44.560 --> 00:02:58.390
see juhtub, vabastab müosiin aktiini.

00:02:58.390 --> 00:02:59.720
See oli esimene samm.

00:02:59.720 --> 00:03:03.050
Alustan selle osaga siin, mis puudutab aktiini.

00:03:03.050 --> 00:03:05.570
Kohe kui ATP tuleb, lastakse see lahti.

00:03:05.570 --> 00:03:09.570
Järgmiseks sammuks näeb see

00:03:09.570 --> 00:03:10.815
umbes selline välja. Tahan kõik samasse

00:03:10.815 --> 00:03:11.990
kohta joonistada.

00:03:11.990 --> 00:03:13.300
Järgmine samm näeb

00:03:13.300 --> 00:03:14.810
selline välja.

00:03:14.810 --> 00:03:16.060
See on lahti ühendatud.

00:03:16.060 --> 00:03:19.910
Teen selle valgega.

00:03:19.910 --> 00:03:25.160
Nüüd näeb müosiini pea selline välja ning

00:03:25.160 --> 00:03:26.870
ATP on tal endiselt küljes.

00:03:26.870 --> 00:03:28.970
Tean, et see võib pisut keerdunud välja näha, kui

00:03:28.970 --> 00:03:30.450
üksteise otsa joonistan, kuid valge

00:03:30.450 --> 00:03:31.610
osa on ATP-ga.

00:03:31.610 --> 00:03:35.320
Teine samm: ATP hüdrolüüsub ja talt tõmmatakse

00:03:35.320 --> 00:03:36.430
fosfaat pealt ära.

00:03:36.430 --> 00:03:39.330
See on ATPaasi ensüüm.

00:03:39.330 --> 00:03:40.320
Ta teeb seda.

00:03:40.320 --> 00:03:41.570
Kirjutan selle siia.

00:03:41.570 --> 00:03:54.250
Teine samm.

00:03:54.250 --> 00:03:58.670
See vabastab energiat, et müosiini

00:03:58.670 --> 00:04:03.030
proteiin suure energiaga täita.

00:04:03.030 --> 00:04:05.370
Jätkan teise sammuga.

00:04:05.370 --> 00:04:08.310
See osa siin hüdrolüüsub.

00:04:08.310 --> 00:04:09.250
Ta vabastab energiat.

00:04:09.250 --> 00:04:13.500
Teame, et ATP energia on bioloogilise süsteemi energiline valuuta.

00:04:13.500 --> 00:04:17.290
Ta vabastab energiat.

00:04:17.290 --> 00:04:19.579
Joonistan selle kui väikse plahvatusena, kuid

00:04:19.579 --> 00:04:23.010
seda ei saa tegelikult taolise muutusena ette kujutada.

00:04:23.010 --> 00:04:26.540
See omamoodi vedru lükkab selle valgu valmisolekusse,

00:04:26.540 --> 00:04:29.750
et mööda müosiini roomata.

00:04:29.750 --> 00:04:36.500
Niisiis näeme teises sammus, et lisandub veel energia ning

00:04:36.500 --> 00:04:44.500
võib öelda, et ta vinnastab müosiini proteiini või ensüümi

00:04:44.500 --> 00:04:47.410
kõrgesse energilisse olekusse.

00:04:47.410 --> 00:04:50.940
Võib ette kujutada, kuidas vedru pingestub

00:04:50.940 --> 00:04:57.650
või lahti paiskub.

00:04:57.650 --> 00:05:01.820
Kinnitused proteiinide vahel tähendavad ainult kuju.

00:05:01.820 --> 00:05:05.970
Teises sammus on fosfaadirühm

00:05:05.970 --> 00:05:08.830
endiselt kinnitunud, kuid see eraldatakse

00:05:08.830 --> 00:05:09.950
ülejäänud ATP-st.

00:05:09.950 --> 00:05:12.770
Allesjäänut nimetatakse ADP-ks ning energia

00:05:12.770 --> 00:05:16.420
muudab proteiini kinnitusi. Seega läheb ta umbes

00:05:16.420 --> 00:05:19.230
sellisesse asendisse.

00:05:19.230 --> 00:05:23.545
Teise sammu lõppfaas on siis selline.

00:05:23.545 --> 00:05:27.490
Üritan seda õigesti teha.

00:05:27.490 --> 00:05:29.130
Teise sammu lõpp

00:05:29.130 --> 00:05:30.380
näeb umbes

00:05:30.380 --> 00:05:36.860
taoline välja.

00:05:36.860 --> 00:05:39.930
Proteiin on nüüd selline,

00:05:39.930 --> 00:05:40.560
nagu kujutasin.

00:05:40.560 --> 00:05:42.260
Ta on vinnastatud positsioonis.

00:05:42.260 --> 00:05:43.670
Temas on palju energiat.

00:05:43.670 --> 00:05:46.620
Ta on sellisesse asendisse kokku keritud.

00:05:46.620 --> 00:05:49.500
ADP on endiselt alles.

00:05:49.500 --> 00:05:52.810
Endiselt on alles adenosiin, ADP-l

00:05:52.810 --> 00:05:56.780
on veel kaks fosfaadi rühma ning ütleme,

00:05:56.780 --> 00:06:00.560
et üks fosfaadirühm on veel siin.

00:06:00.560 --> 00:06:04.490
Kui fosfaadirühm vabaneb--kirjutan selle siia

00:06:04.490 --> 00:06:06.040
kolmanda sammuna.

00:06:06.040 --> 00:06:08.380
Pidage meeles, alustasime siit.

00:06:08.380 --> 00:06:12.190
ATP ühendus esimese sammu lõpus

00:06:12.190 --> 00:06:16.440
ning see viib müosiini proteiini

00:06:16.440 --> 00:06:17.880
vabanemiseni.

00:06:17.880 --> 00:06:22.060
Pärast esimest sammu on loogiliselt teine samm.

00:06:22.060 --> 00:06:25.470
ATP hüdrolüüsub ADP fosfaadiks.

00:06:25.470 --> 00:06:29.850
See vabastab energiat ja lubab müosiini proteiinil

00:06:29.850 --> 00:06:33.230
energiaga vinnastuda ning kinnituda

00:06:33.230 --> 00:06:37.620
järgmisele aktiini

00:06:37.620 --> 00:06:39.480
"redelipulgale".

00:06:39.480 --> 00:06:42.965
Nüüd on ta kõrges energilises

00:06:42.965 --> 00:06:47.160
olekus.

00:06:47.160 --> 00:06:49.700
Kolmandas sammus vabaneb

00:06:49.700 --> 00:06:57.750
fosfaat.

00:06:57.750 --> 00:07:01.980
Fosfaat vabastatakse müosiinist kolmandas sammus.

00:07:01.980 --> 00:07:03.170
Siin on kolmas samm.

00:07:03.170 --> 00:07:05.260
See on vabastatav fosfaadirühm.

00:07:05.260 --> 00:07:08.320
Ta vabastab omakorda vinnastatud

00:07:08.320 --> 00:07:14.150
positsiooni energia ning paneb müosiini proteiini

00:07:14.150 --> 00:07:16.290
aktiini liikuma.

00:07:16.290 --> 00:07:18.730
See on nagu mootori sisselülitamine.

00:07:18.730 --> 00:07:21.070
See põhjustabki mehhaanilist liikumist.

00:07:21.070 --> 00:07:23.390
Kui fosfaadirühm lõpuks vabastatakse--jätke

00:07:23.390 --> 00:07:25.470
meelde, algne vabanemine toimub

00:07:25.470 --> 00:07:27.430
ATP ADP-ks muutmisel fosfaadist.

00:07:27.430 --> 00:07:30.030
See vinnastas ta sellisesse positsiooni.

00:07:30.030 --> 00:07:32.925
Kui fosfaat vabaneb, vabastab ka vinnastatud

00:07:32.925 --> 00:07:41.090
positsiooni.

00:07:41.090 --> 00:07:43.430
See sunnib end aktiini niiti.

00:07:43.430 --> 00:07:49.930
Aktiini niiti.

00:07:49.930 --> 00:07:51.720
Seda võib vaadelda kui võimsat sähvatust.

00:07:51.720 --> 00:07:53.750
Luuakse mehhaanilist energiat.

00:07:53.750 --> 00:07:56.130
Oleneb, kumba fikseeritult vaadata. Kui vaadata

00:07:56.130 --> 00:07:58.930
aktiini, siis on ükskõik mille külge kinnitunud müosiin

00:07:58.930 --> 00:08:00.360
vasakule poole liikunud.

00:08:00.360 --> 00:08:04.530
Kui müosiini fikseeritult ette kujutada,

00:08:04.530 --> 00:08:07.190
liigub aktiin koos kinnitustega

00:08:07.190 --> 00:08:07.900
paremale.

00:08:07.900 --> 00:08:09.540
Siin toimub põhiline

00:08:09.540 --> 00:08:10.950
lihaseline tegevus.

00:08:10.950 --> 00:08:16.295
Neljandas sammus vabaneb ADP.

00:08:16.295 --> 00:08:21.170
ADP vabaneb.

00:08:21.170 --> 00:08:25.960
Siis oleme taaskord jõudnud sinna, kus olime enne esimest sammu, kuid

00:08:25.960 --> 00:08:29.260
nüüd oleme aktiini molekuli redelipulgal ühe pulga võrra

00:08:29.260 --> 00:08:31.890
edasi liikunud.

00:08:31.890 --> 00:08:33.530
Mulle tundub see päris hämmastavana.

00:08:33.530 --> 00:08:38.000
Saame näha, kuidas ATP energiat kasutatakse keemilisest või sidemelisest

00:08:38.000 --> 00:08:47.570
energiast mehhaanilise energia

00:08:47.570 --> 00:08:48.820
tegemiseks.

00:08:48.820 --> 00:08:53.060
Mehhaaniliseks energiaks.

00:08:53.060 --> 00:08:55.080
See on hämmastav, kuna räägitakse,

00:08:55.080 --> 00:08:58.640
et ATP energiat saab rakkudes kõigeks kasutada ja

00:08:58.640 --> 00:08:59.650
saab ka lihaseid kokku tõmmata.

00:08:59.650 --> 00:09:02.350
Kuidas on võimalik sidemelisest energiast edasi

00:09:02.350 --> 00:09:04.850
lihaste kokku tõmbamiseni jõuda, mida

00:09:04.850 --> 00:09:07.010
igapäevaelus mehhaaniliseks energiaks nimetame?

00:09:07.010 --> 00:09:09.390
Siin toimub see kõik.

00:09:09.390 --> 00:09:12.140
See on keskne teema, mis siin toimub.

00:09:12.140 --> 00:09:14.110
Tuleb küsida, kuidas see kuju

00:09:14.110 --> 00:09:15.290
ja kõike muud muuta suudab?

00:09:15.290 --> 00:09:17.320
Tuleb meelde jätta, et kõik proteiinid,

00:09:17.320 --> 00:09:19.240
mis temaga ühenduses on ja mis ei ole,

00:09:19.240 --> 00:09:20.260
muudavad oma kuju.

00:09:20.260 --> 00:09:23.810
Mõned neist vajavad kujumuutmiseks rohkem energiat

00:09:23.810 --> 00:09:26.610
ning kui õigesti talitada,

00:09:26.610 --> 00:09:29.440
saab seda energiat järgmise proteiini muutmiseks kasutada.

00:09:29.440 --> 00:09:30.920
Leian, et see on lihtsalt paeluv.

00:09:30.920 --> 00:09:34.100
ja nüüd võime müosiini ja aktiini koostoimest edasi liikuda

00:09:34.100 --> 00:09:37.930
ning jõuda selleni, kuidas lihased tegelikult töötavad.