0:00:00.000,0:00:00.390
Tahan

0:00:00.390,0:00:03.370
selles videos seletada,

0:00:03.370,0:00:07.960
kuidas kaks proteiini koos toimida saavad, olles samal ajal sidemetes

0:00:07.960,0:00:12.210
ATP-ga, et mehhaanilist liikumist tekitada.

0:00:12.210,0:00:15.320
Esimene põhjus, miks sellest rääkida tahan, on see,

0:00:15.320,0:00:17.570
mehhaaniline liikumine toimub ka väljaspool lihaseid, kuid

0:00:17.570,0:00:20.025
siin räägime esmakordselt sellest, kuidas lihased töötavad.

0:00:20.025,0:00:23.310
Siis räägime, kuidas närvid stimuleerivad

0:00:23.310,0:00:24.080
lihaste liikumist.

0:00:24.080,0:00:26.580
Kõik algab praegusest videost.

0:00:26.580,0:00:30.000
Olen siia paar pilti vikipeediast

0:00:30.000,0:00:31.480
kopeerinud.

0:00:31.480,0:00:34.470
See on müosiin.

0:00:34.470,0:00:37.110
Tegelikult on see müosiin II, kuna selles proteiinis

0:00:37.110,0:00:39.410
on kaks osa.

0:00:39.410,0:00:42.150
Nad on ümber üksteise keerdus ja seega

0:00:42.150,0:00:46.040
näeb see väga keeruka proteiinina või ensüümina välja,

0:00:46.040,0:00:46.696
kuid siiski räägime sellest.

0:00:46.696,0:00:48.430
See on ensüüm, kuna aitab

0:00:48.430,0:00:53.030
ATP-st ADP-d ja fosfaadi gruppe moodustada.

0:00:53.030,0:00:55.460
Sellepärast kutsutakse seda ATPaasiks.

0:00:55.460,0:00:59.150
See on alamtüüp ATPaasi ensüümidest.

0:00:59.150,0:01:02.530
See siin on aktiin.

0:01:02.530,0:01:06.850
Näitame selles videos, kuidas müosiin

0:01:06.850,0:01:10.920
ATP-d kasutades põhimõtteliselt edasi roomab.

0:01:10.920,0:01:13.830
Seda võib vaadelda kui aktiini ronimisköit ning

0:01:13.830,0:01:15.790
mis toodab mehhaanilist energiat.

0:01:15.790,0:01:16.490
Joonistan selle.

0:01:16.490,0:01:19.240
Joonistan selle aktiini kohale.

0:01:19.240,0:01:23.280
Ütleme, et meil on üks müosiini peadest.

0:01:23.280,0:01:25.740
Siin on üks müosiini pea,

0:01:25.740,0:01:29.140
see on ühendatud, põimunud ning

0:01:29.140,0:01:30.060
ümber kootud.

0:01:30.060,0:01:32.630
See on teine pea ning see pöörab seda pidi.

0:01:32.630,0:01:33.900
Tegeleme vaid

0:01:33.900,0:01:35.730
ühe müosiini peaga.

0:01:35.730,0:01:37.050
Ta on sellises positsioonis.

0:01:37.050,0:01:39.450
Vaatame, kui hästi seda joonistada suudan.

0:01:39.450,0:01:44.370
See alustab sellisest positsioonist ning

0:01:44.370,0:01:48.650
siis see, omamoodi saba ühendab

0:01:48.650,0:01:50.480
teisi struktuure, millest räägime hiljem.

0:01:50.480,0:01:53.580
Praegu on siin stardipositsioonis müosiini pea,

0:01:53.580,0:01:56.490
mis ei tee midagi.

0:01:56.490,0:02:01.990
ATP ühendub müosiini peaga,

0:02:01.990,0:02:05.940
selle proteiini või ensüümi või ATPaasiga.

0:02:05.940,0:02:09.210
Joonistan natuke ATP-d.

0:02:09.210,0:02:12.820
ATP ühendub selle osaga siin.

0:02:12.820,0:02:14.850
See ei ole tegelikkuses nii suur,

0:02:14.850,0:02:16.940
kuid näitan seda teile, et

0:02:16.940,0:02:18.240
selget pilti edastada.

0:02:18.240,0:02:24.120
Kohe kui ATP ühendub,

0:02:24.120,0:02:28.400
laseb ta aktiinist lahti.

0:02:28.400,0:02:31.520
Kirjutan selle siia.

0:02:31.520,0:02:44.560
Esiteks ATP ühendub müosiini peaga. Kohe kui

0:02:44.560,0:02:58.390
see juhtub, vabastab müosiin aktiini.

0:02:58.390,0:02:59.720
See oli esimene samm.

0:02:59.720,0:03:03.050
Alustan selle osaga siin, mis puudutab aktiini.

0:03:03.050,0:03:05.570
Kohe kui ATP tuleb, lastakse see lahti.

0:03:05.570,0:03:09.570
Järgmiseks sammuks näeb see

0:03:09.570,0:03:10.815
umbes selline välja. Tahan kõik samasse

0:03:10.815,0:03:11.990
kohta joonistada.

0:03:11.990,0:03:13.300
Järgmine samm näeb

0:03:13.300,0:03:14.810
selline välja.

0:03:14.810,0:03:16.060
See on lahti ühendatud.

0:03:16.060,0:03:19.910
Teen selle valgega.

0:03:19.910,0:03:25.160
Nüüd näeb müosiini pea selline välja ning

0:03:25.160,0:03:26.870
ATP on tal endiselt küljes.

0:03:26.870,0:03:28.970
Tean, et see võib pisut keerdunud välja näha, kui

0:03:28.970,0:03:30.450
üksteise otsa joonistan, kuid valge

0:03:30.450,0:03:31.610
osa on ATP-ga.

0:03:31.610,0:03:35.320
Teine samm: ATP hüdrolüüsub ja talt tõmmatakse

0:03:35.320,0:03:36.430
fosfaat pealt ära.

0:03:36.430,0:03:39.330
See on ATPaasi ensüüm.

0:03:39.330,0:03:40.320
Ta teeb seda.

0:03:40.320,0:03:41.570
Kirjutan selle siia.

0:03:41.570,0:03:54.250
Teine samm.

0:03:54.250,0:03:58.670
See vabastab energiat, et müosiini

0:03:58.670,0:04:03.030
proteiin suure energiaga täita.

0:04:03.030,0:04:05.370
Jätkan teise sammuga.

0:04:05.370,0:04:08.310
See osa siin hüdrolüüsub.

0:04:08.310,0:04:09.250
Ta vabastab energiat.

0:04:09.250,0:04:13.500
Teame, et ATP energia on bioloogilise süsteemi energiline valuuta.

0:04:13.500,0:04:17.290
Ta vabastab energiat.

0:04:17.290,0:04:19.579
Joonistan selle kui väikse plahvatusena, kuid

0:04:19.579,0:04:23.010
seda ei saa tegelikult taolise muutusena ette kujutada.

0:04:23.010,0:04:26.540
See omamoodi vedru lükkab selle valgu valmisolekusse,

0:04:26.540,0:04:29.750
et mööda müosiini roomata.

0:04:29.750,0:04:36.500
Niisiis näeme teises sammus, et lisandub veel energia ning

0:04:36.500,0:04:44.500
võib öelda, et ta vinnastab müosiini proteiini või ensüümi

0:04:44.500,0:04:47.410
kõrgesse energilisse olekusse.

0:04:47.410,0:04:50.940
Võib ette kujutada, kuidas vedru pingestub

0:04:50.940,0:04:57.650
või lahti paiskub.

0:04:57.650,0:05:01.820
Kinnitused proteiinide vahel tähendavad ainult kuju.

0:05:01.820,0:05:05.970
Teises sammus on fosfaadirühm

0:05:05.970,0:05:08.830
endiselt kinnitunud, kuid see eraldatakse

0:05:08.830,0:05:09.950
ülejäänud ATP-st.

0:05:09.950,0:05:12.770
Allesjäänut nimetatakse ADP-ks ning energia

0:05:12.770,0:05:16.420
muudab proteiini kinnitusi. Seega läheb ta umbes

0:05:16.420,0:05:19.230
sellisesse asendisse.

0:05:19.230,0:05:23.545
Teise sammu lõppfaas on siis selline.

0:05:23.545,0:05:27.490
Üritan seda õigesti teha.

0:05:27.490,0:05:29.130
Teise sammu lõpp

0:05:29.130,0:05:30.380
näeb umbes

0:05:30.380,0:05:36.860
taoline välja.

0:05:36.860,0:05:39.930
Proteiin on nüüd selline,

0:05:39.930,0:05:40.560
nagu kujutasin.

0:05:40.560,0:05:42.260
Ta on vinnastatud positsioonis.

0:05:42.260,0:05:43.670
Temas on palju energiat.

0:05:43.670,0:05:46.620
Ta on sellisesse asendisse kokku keritud.

0:05:46.620,0:05:49.500
ADP on endiselt alles.

0:05:49.500,0:05:52.810
Endiselt on alles adenosiin, ADP-l

0:05:52.810,0:05:56.780
on veel kaks fosfaadi rühma ning ütleme,

0:05:56.780,0:06:00.560
et üks fosfaadirühm on veel siin.

0:06:00.560,0:06:04.490
Kui fosfaadirühm vabaneb--kirjutan selle siia

0:06:04.490,0:06:06.040
kolmanda sammuna.

0:06:06.040,0:06:08.380
Pidage meeles, alustasime siit.

0:06:08.380,0:06:12.190
ATP ühendus esimese sammu lõpus

0:06:12.190,0:06:16.440
ning see viib müosiini proteiini

0:06:16.440,0:06:17.880
vabanemiseni.

0:06:17.880,0:06:22.060
Pärast esimest sammu on loogiliselt teine samm.

0:06:22.060,0:06:25.470
ATP hüdrolüüsub ADP fosfaadiks.

0:06:25.470,0:06:29.850
See vabastab energiat ja lubab müosiini proteiinil

0:06:29.850,0:06:33.230
energiaga vinnastuda ning kinnituda

0:06:33.230,0:06:37.620
järgmisele aktiini

0:06:37.620,0:06:39.480
"redelipulgale".

0:06:39.480,0:06:42.965
Nüüd on ta kõrges energilises

0:06:42.965,0:06:47.160
olekus.

0:06:47.160,0:06:49.700
Kolmandas sammus vabaneb

0:06:49.700,0:06:57.750
fosfaat.

0:06:57.750,0:07:01.980
Fosfaat vabastatakse müosiinist kolmandas sammus.

0:07:01.980,0:07:03.170
Siin on kolmas samm.

0:07:03.170,0:07:05.260
See on vabastatav fosfaadirühm.

0:07:05.260,0:07:08.320
Ta vabastab omakorda vinnastatud

0:07:08.320,0:07:14.150
positsiooni energia ning paneb müosiini proteiini

0:07:14.150,0:07:16.290
aktiini liikuma.

0:07:16.290,0:07:18.730
See on nagu mootori sisselülitamine.

0:07:18.730,0:07:21.070
See põhjustabki mehhaanilist liikumist.

0:07:21.070,0:07:23.390
Kui fosfaadirühm lõpuks vabastatakse--jätke

0:07:23.390,0:07:25.470
meelde, algne vabanemine toimub

0:07:25.470,0:07:27.430
ATP ADP-ks muutmisel fosfaadist.

0:07:27.430,0:07:30.030
See vinnastas ta sellisesse positsiooni.

0:07:30.030,0:07:32.925
Kui fosfaat vabaneb, vabastab ka vinnastatud

0:07:32.925,0:07:41.090
positsiooni.

0:07:41.090,0:07:43.430
See sunnib end aktiini niiti.

0:07:43.430,0:07:49.930
Aktiini niiti.

0:07:49.930,0:07:51.720
Seda võib vaadelda kui võimsat sähvatust.

0:07:51.720,0:07:53.750
Luuakse mehhaanilist energiat.

0:07:53.750,0:07:56.130
Oleneb, kumba fikseeritult vaadata. Kui vaadata

0:07:56.130,0:07:58.930
aktiini, siis on ükskõik mille külge kinnitunud müosiin

0:07:58.930,0:08:00.360
vasakule poole liikunud.

0:08:00.360,0:08:04.530
Kui müosiini fikseeritult ette kujutada,

0:08:04.530,0:08:07.190
liigub aktiin koos kinnitustega

0:08:07.190,0:08:07.900
paremale.

0:08:07.900,0:08:09.540
Siin toimub põhiline

0:08:09.540,0:08:10.950
lihaseline tegevus.

0:08:10.950,0:08:16.295
Neljandas sammus vabaneb ADP.

0:08:16.295,0:08:21.170
ADP vabaneb.

0:08:21.170,0:08:25.960
Siis oleme taaskord jõudnud sinna, kus olime enne esimest sammu, kuid

0:08:25.960,0:08:29.260
nüüd oleme aktiini molekuli redelipulgal ühe pulga võrra

0:08:29.260,0:08:31.890
edasi liikunud.

0:08:31.890,0:08:33.530
Mulle tundub see päris hämmastavana.

0:08:33.530,0:08:38.000
Saame näha, kuidas ATP energiat kasutatakse keemilisest või sidemelisest

0:08:38.000,0:08:47.570
energiast mehhaanilise energia

0:08:47.570,0:08:48.820
tegemiseks.

0:08:48.820,0:08:53.060
Mehhaaniliseks energiaks.

0:08:53.060,0:08:55.080
See on hämmastav, kuna räägitakse,

0:08:55.080,0:08:58.640
et ATP energiat saab rakkudes kõigeks kasutada ja

0:08:58.640,0:08:59.650
saab ka lihaseid kokku tõmmata.

0:08:59.650,0:09:02.350
Kuidas on võimalik sidemelisest energiast edasi

0:09:02.350,0:09:04.850
lihaste kokku tõmbamiseni jõuda, mida

0:09:04.850,0:09:07.010
igapäevaelus mehhaaniliseks energiaks nimetame?

0:09:07.010,0:09:09.390
Siin toimub see kõik.

0:09:09.390,0:09:12.140
See on keskne teema, mis siin toimub.

0:09:12.140,0:09:14.110
Tuleb küsida, kuidas see kuju

0:09:14.110,0:09:15.290
ja kõike muud muuta suudab?

0:09:15.290,0:09:17.320
Tuleb meelde jätta, et kõik proteiinid,

0:09:17.320,0:09:19.240
mis temaga ühenduses on ja mis ei ole,

0:09:19.240,0:09:20.260
muudavad oma kuju.

0:09:20.260,0:09:23.810
Mõned neist vajavad kujumuutmiseks rohkem energiat

0:09:23.810,0:09:26.610
ning kui õigesti talitada,

0:09:26.610,0:09:29.440
saab seda energiat järgmise proteiini muutmiseks kasutada.

0:09:29.440,0:09:30.920
Leian, et see on lihtsalt paeluv.

0:09:30.920,0:09:34.100
ja nüüd võime müosiini ja aktiini koostoimest edasi liikuda

0:09:34.100,0:09:37.930
ning jõuda selleni, kuidas lihased tegelikult töötavad.