Pealkiri: Elektronkonfiguratsioon 2

Figuring out configurations for the d-block elements

Leiame nikli elektronkonfiguratsiooni,

sealt.

28 elektroni.

Me peame lihtsalt välja selgitama millises elektronkattesse

ja orbitaalidesse nad lähevad.

28 elektroni.

Kuidas me oleme õppinud seda tegema, me

defineerime seda kui s-plokki.

Me mäletame, et heelium kuulub siia,

kui me räägime s-plokki orbitaalidest.

See on d-plokk.

See on p-plokk.

Me võime alustada kõige väiksema energiaga elektronidest.

Me võime töötada edasisuunas või töötada tagasisuunas.

Kui me töötame edasisuunas, kõigepealt me täidame esimesed kaks

elektroni, mis lähevad 1s2.

Pea meeles, et me tegeleme nikliga.

Me täidame 1s2 esmalt kahe elektroniga.

Siis lähme 2s2'le.

Pea meeles see väike indeks 2 tähendab seda,

et me paneme kaks elektroni sellesse elektronkattesse

või sellessse orbitaali.

Tegelikult, me teeme iga katte erinevat värvi.

Nii, 2s2.

Siis täidame 2p6.

Me täidame kõik need seal.

Nii, 2p6.

Senimaani me täitsime ära 10 elektroni.

Me seadistasime 10.

Te võite teha seda sellel moel.

Me oleme kolmandas elektronkattes.

Me lähme 3s2.

Pea meeles, me tegeleme nikliga, nii meil on 3s2.

Siis me täidame kolmanda elektronkatte p orbitaali.

Nii, 3p6.

Me oleme kolmandas perioodis, nii see on 3p6, see seal.

Seal on kuus neid.

Siis me lähme neljandasse elektronkatesse.

Ma teen selle kollasega.

Me teeme 4s2.

Nüüd me oleme d-plokkis.

Me täidame üks, kaks, kolm ,neli, viis, kuus,

seitse, kaheksa on d-plokkis.

See on siis d8.

Pea meeles, see ei ole 4d8.

Me läheme tagasi ja täidame kolmanda elektronkatte.

See oleks 3d8.

Me võime kirjutada 3d8 siia.

See on järjekord, kuidas me täidame: nõrgema

energiaseisundiga elektronidest kuni kõrgema energiaseisundini.

Kuid märgake kõrgema energiaseisundiga elektronid, mis on

need mida me täitsime siis, lõppu, need kaheksa,

need läksid kolmandasse elektronkattesse.

Kui te täidate d-plokki, te võtate perioodi

milles te olete ja miinus üks sellest.

Me oleme neljandas perioodis perioodilisustabelis,

kuid me võtsime ühe maha, eks?

See on 4 miinus 1.

See on elektronkonfiguratsioon niklil.

Muidugi kui me mäletame, siis meid huvitab

valentsielektron, kus elektronid on väliselektronkihil,

siis te vaataksite neid seal.

Need on elektronid, mis reageerivad, kuigi nad

on kõrgema energiaolekuga.

Need reageerivad, sest need on kõige kaugemal.

Või seda moodi, kuidas ma kujutasin neid, neil on

suurem tõenäosus tuumast kaugemal olla,

kui neil seal.

Teine võimalus kuidas nikli elektronkonfiguratsiooni arvutada

-- seda võetakse läbi keemia tundides,

kuigi mulle meeldib viis kuidas me tegime, sest te

vaatate perioodilisustabelit ja te saavutate tuttavlikkuse sellega,

mis on tähtis, sest siis teil hakkab olema

intuitsioon, kuidas erinevad elemendid reageerivad üksteisega --

niklil on 28 elektroni, kui

see on neutraalne.

Tal on 28 elektroni, sest see on sama number

prootoniga, mis on järjenumber.

Pea meeles, 28 ütleb teile kui palju prootoneid selles on.

See on prootonite number.

Me eeldame, et see on neutraalne.

Sellel on sama palju elektrone.

See ei ole alati nii.

Kuid, kui te teete elektronkonfiguratsiooni, selles kipub

asi olema.

Kui me ütleme niklil on 28, tal on järjenumber 28,

nii selle elektronkonfiguratsiooni saame me teha sedaviisi.

Me võime kirjutada energaiakatted.

Nii üks, kaks, kolm, neli.

Üles me kirjutama s, p, d.

Me ei jõua f'ni.

Kuid me võime kirjutada f ja g ja h ja jätkata seda.

Mis juhtuma hakkab, et te täidate selle esimesena,

siis täidate selle, siis selle,

selle ja lõpuks selle.

Las ma joonistan selle.

Mida te teete, need on elektronkatted mis eksisteerivad, perioodiliselt.

Need on katted mis eksisteerivad on rohelised.

Mida ma joonistan, ei ole sama järjekord kuidas te täitsite need.

See on lihtsalt, kuidas nad eksisteerivad. Seal on 3d alamkate.

Ei ole 3f alamkatet.

Seal on 4f alamkate.

Las ma joonistan joone siia, see näeb

nüüd parem välja.

Moodus kuidas te täidate need, te teete need diagonaalid.

Esmalt te täidate s katte sedaviisi, siis täidate

selle niimoodi.

Siis te teete selle diagonaali alla nii.

Siis te teete selle diagonaali alla nii.

Siis te teete selle diagonaali alla nii.

Te peate lihtsalt teadma, et on ainult kaks sobivad s'i,

kuus p'se, 10 d'se

Me võime muretseda f pärast tulevikus, kuid kui te vaatate

f-plokki perioodilisustabelis, te teate kui palju

f seal on.

Te täidad selle niimoodi.

Esmalt te ütlete, olgu.

Nikkel, 28 elektoni.

Esmalt täidame selle.

See on 1s2.

Seal ei ole 1p, nii ma lähen 2s2'te.

Las ma teen selle teist värvi.

Siis ma lähen siia, 2s2.

See on see seal.

Siis ma lähen üles sellest diagonaalist ja tulen alla tagasi.

Seal on 2p6.

Te peate jälgima, kui paljude elektronidega

te tegelete, sellel juhul.

Meil on 10.

Me kasutasime selle ära.

Nool ütleb, et me peame minema alla, nüüd me

teeme kolmanda energiakihi.

Nii, 3s2.

Kuhu me läheme järgmisena?

3s2.

Me lähme mööda noolt.

Me alustame siit, seal ei ole midagi,

seal on midagi.

Me lähme 3p6'te.

Järgmisena täidame 4s2.

Siis lähme 4s2'te.

Mis on järgmine asi mida me täidame?

Me peame üles tagasi minema.

Me tulime siia ja siis me täidame 3d.

Kui palju elektroni on järel?

Me lähme 3d'sse.

Kui palju oleme me kasutanud seni?

2 pluss 2 on 4.

4 pluss 6 on 10.

10 pluss 2 on 12.

18.

20.

Me oleme kasutanud 20, meil on 8 elektroni veel seadistada.

3d elektronkihi saame täita 8 elektroniga, meil on 3d8.

Te saite täpselt sama vastuse, kui

me kasutasime esimest meetodit.

Mulle meeldib esimene meetod, sest kui te vaatate

perioodilisustabelit kogu aeg, siis te saate aru

intuitsioonilt, kus kõik elemendid on.

Te ei pea meeles pidama, olgu, kui palju

ma kasutasin ära, kui ma täitsin elektonkihte?

Eks?

Te ütlete, ma kasutasin 2'te, siis 2'te veel.

Te peate joonistama selle keerulise diagrammi.

Siin võite te lihtsalt kasutada perioodilisustabelit.

Tähtis asi on see, et te saate töötada tagasisuunas.

Te ei saa lihtsalt vaadata ja öelda,

olgu, meie energilisemad elektronid lähevad 3d8'sse,

ja meie suurima energaiaga kiht on 4s2.

Te ei saaks kuidagi seda kätte,

tegemata seda protsessi.

Kuid kui te kasutada seda meetodit, siis te saate kohe

öelda, olgu, kui ma muretsen elemendi Zr pärast, siinsamas.

Kui ma muretsen elemendi Zr pärast.

Ma võiksin teha terve ülesande täites terve

elektronkonfiguratsiooni.

Kui sageli kõrgem kiht või kõrgema energiaga

elektronid on kõige tähtsamad.

Te kohe ütlete, olgu, ma täidan 2d seal, kuid

pidage meeles, d, te lähete ühe perioodi allapoole.

See on 4d2.

Eks?

Sest perioode on viis.

Ütlete, 4d2.

Enne seda, te täidate

5 s2 elektroniga.

Te lähete siis tagasisuunas.

Te täidate 4p6.

Siis, enne 4p6 täitmist, oli teil 10

d's.

Mis on see?

See on neljandas perioodis, kuid d'st lahutasite ühe maha,

nii, see on 3d10.

3d10.

Siis teil oli 4s2.

See läheb segaseks.

Las ma kirjutan selle.

Teil on 4d2.

Need on need kaks seal.

Siis on teil 5s2.

Siis meil oli 4p6.

See seal.

Siis oli meil 3d10.

Pea meeles, 4 miiunus 1, nii 3d10.

Siis teil oli 4s2.

te lihtsalt liigute tagasisuunas.

Mis on tagasisuunas liikumise juures hea, te kohe

teate, olgu, mis elektronid kuuluvad kõrgema energiaga kihti?

Mul on need viis kõige kõrgema energiaga kihid.

Need kaks mida ma täitsin siin, need

elektronid kuuluvad kõige kõrgema energiaga kihti.

Seal need ei ole kõige kõrgemad elektronid.

Need on.

Kuid need on, mis kõige suurema tõenäosusega

on tuumast kõige kaugemal.

Need on need, mis reageerivad.

Need on need, mis loevad

kõige rohkem keemia ülesannetes.

Lihtsalt väike puutepunkt siin ja see ei ole kaetud palju,

kuid meile meeldib mõelda, et elektronid kattavad need

ämbrid ja nad jäävad nendesse ämbridesse.

Kuid kui te täidate aatomi elektronidega, seal nad

ei püsi paigal, hästi käituval moel.

Nad kõik hüppavad orbitaalide vahel ja segavad koos

ja teevad igasuguseid hulle asju, ettearvamatuid asju.

Kuid see meetod lubab meil aru saada,

mis juhtub elektronides.

Enamikel juhtudeil, nad kipuvad regeerima ja käituma

sellel moel, et need orbitaalid jäävad nendesse.

Kuid, peamine punkt on see, et õpetada

teid kuidas teha elektronkonfiguratsiooni, sest

see on väga kasulik hiljem teada,

kuidas asjad vastastikku mõjuvad.

Eriti kasulik on teada, mis elektronid on

väliselektronkihis või

mis on valents elektronid.