1 00:00:00,710 --> 00:00:05,520 Leiame nikli elektronkonfiguratsiooni, 2 00:00:05,520 --> 00:00:07,300 sealt. 3 00:00:07,300 --> 00:00:08,520 28 elektroni. 4 00:00:08,520 --> 00:00:10,360 Me peame lihtsalt välja selgitama millises elektronkattesse 5 00:00:10,360 --> 00:00:11,540 ja orbitaalidesse nad lähevad. 6 00:00:11,540 --> 00:00:12,580 28 elektroni. 7 00:00:12,580 --> 00:00:14,210 Kuidas me oleme õppinud seda tegema, me 8 00:00:14,210 --> 00:00:16,000 defineerime seda kui s-plokki. 9 00:00:16,000 --> 00:00:19,830 Me mäletame, et heelium kuulub siia, 10 00:00:19,830 --> 00:00:22,350 kui me räägime s-plokki orbitaalidest. 11 00:00:22,350 --> 00:00:24,810 See on d-plokk. 12 00:00:24,810 --> 00:00:27,300 See on p-plokk. 13 00:00:27,300 --> 00:00:29,210 Me võime alustada kõige väiksema energiaga elektronidest. 14 00:00:29,210 --> 00:00:31,145 Me võime töötada edasisuunas või töötada tagasisuunas. 15 00:00:31,145 --> 00:00:34,630 Kui me töötame edasisuunas, kõigepealt me täidame esimesed kaks 16 00:00:34,630 --> 00:00:37,020 elektroni, mis lähevad 1s2. 17 00:00:37,020 --> 00:00:40,690 Pea meeles, et me tegeleme nikliga. 18 00:00:40,690 --> 00:00:44,670 Me täidame 1s2 esmalt kahe elektroniga. 19 00:00:44,670 --> 00:00:48,785 Siis lähme 2s2'le. 20 00:00:48,785 --> 00:00:51,670 Pea meeles see väike indeks 2 tähendab seda, 21 00:00:51,670 --> 00:00:53,820 et me paneme kaks elektroni sellesse elektronkattesse 22 00:00:53,820 --> 00:00:56,140 või sellessse orbitaali. 23 00:00:56,140 --> 00:01:00,440 Tegelikult, me teeme iga katte erinevat värvi. 24 00:01:00,440 --> 00:01:02,870 Nii, 2s2. 25 00:01:02,870 --> 00:01:06,440 Siis täidame 2p6. 26 00:01:06,440 --> 00:01:09,700 Me täidame kõik need seal. 27 00:01:09,700 --> 00:01:12,220 Nii, 2p6. 28 00:01:12,220 --> 00:01:14,310 Senimaani me täitsime ära 10 elektroni. 29 00:01:14,310 --> 00:01:15,600 Me seadistasime 10. 30 00:01:15,600 --> 00:01:16,390 Te võite teha seda sellel moel. 31 00:01:16,390 --> 00:01:20,590 Me oleme kolmandas elektronkattes. 32 00:01:20,590 --> 00:01:21,990 Me lähme 3s2. 33 00:01:21,990 --> 00:01:24,190 Pea meeles, me tegeleme nikliga, nii meil on 3s2. 34 00:01:27,640 --> 00:01:30,480 Siis me täidame kolmanda elektronkatte p orbitaali. 35 00:01:30,480 --> 00:01:31,730 Nii, 3p6. 36 00:01:35,190 --> 00:01:38,810 Me oleme kolmandas perioodis, nii see on 3p6, see seal. 37 00:01:38,810 --> 00:01:40,660 Seal on kuus neid. 38 00:01:40,660 --> 00:01:44,470 Siis me lähme neljandasse elektronkatesse. 39 00:01:44,470 --> 00:01:47,450 Ma teen selle kollasega. 40 00:01:47,450 --> 00:01:48,700 Me teeme 4s2. 41 00:01:51,270 --> 00:01:52,990 Nüüd me oleme d-plokkis. 42 00:01:52,990 --> 00:01:56,540 Me täidame üks, kaks, kolm ,neli, viis, kuus, 43 00:01:56,540 --> 00:01:58,670 seitse, kaheksa on d-plokkis. 44 00:01:58,670 --> 00:02:00,160 See on siis d8. 45 00:02:00,160 --> 00:02:03,010 Pea meeles, see ei ole 4d8. 46 00:02:03,010 --> 00:02:05,650 Me läheme tagasi ja täidame kolmanda elektronkatte. 47 00:02:05,650 --> 00:02:08,650 See oleks 3d8. 48 00:02:08,650 --> 00:02:11,650 Me võime kirjutada 3d8 siia. 49 00:02:11,650 --> 00:02:15,350 See on järjekord, kuidas me täidame: nõrgema 50 00:02:15,350 --> 00:02:18,420 energiaseisundiga elektronidest kuni kõrgema energiaseisundini. 51 00:02:18,420 --> 00:02:21,200 Kuid märgake kõrgema energiaseisundiga elektronid, mis on 52 00:02:21,200 --> 00:02:24,100 need mida me täitsime siis, lõppu, need kaheksa, 53 00:02:24,100 --> 00:02:25,860 need läksid kolmandasse elektronkattesse. 54 00:02:25,860 --> 00:02:28,200 Kui te täidate d-plokki, te võtate perioodi 55 00:02:28,200 --> 00:02:29,580 milles te olete ja miinus üks sellest. 56 00:02:29,580 --> 00:02:31,890 Me oleme neljandas perioodis perioodilisustabelis, 57 00:02:31,890 --> 00:02:34,550 kuid me võtsime ühe maha, eks? 58 00:02:34,550 --> 00:02:38,940 See on 4 miinus 1. 59 00:02:38,940 --> 00:02:43,110 See on elektronkonfiguratsioon niklil. 60 00:02:43,110 --> 00:02:45,790 Muidugi kui me mäletame, siis meid huvitab 61 00:02:45,790 --> 00:02:51,170 valentsielektron, kus elektronid on väliselektronkihil, 62 00:02:51,170 --> 00:02:53,090 siis te vaataksite neid seal. 63 00:02:53,090 --> 00:02:56,280 Need on elektronid, mis reageerivad, kuigi nad 64 00:02:56,280 --> 00:02:57,430 on kõrgema energiaolekuga. 65 00:02:57,430 --> 00:02:59,550 Need reageerivad, sest need on kõige kaugemal. 66 00:02:59,550 --> 00:03:02,520 Või seda moodi, kuidas ma kujutasin neid, neil on 67 00:03:02,520 --> 00:03:05,560 suurem tõenäosus tuumast kaugemal olla, 68 00:03:05,560 --> 00:03:07,220 kui neil seal. 69 00:03:07,220 --> 00:03:11,060 Teine võimalus kuidas nikli elektronkonfiguratsiooni arvutada 70 00:03:11,060 --> 00:03:14,490 -- seda võetakse läbi keemia tundides, 71 00:03:14,490 --> 00:03:16,250 kuigi mulle meeldib viis kuidas me tegime, sest te 72 00:03:16,250 --> 00:03:19,180 vaatate perioodilisustabelit ja te saavutate tuttavlikkuse sellega, 73 00:03:19,180 --> 00:03:21,510 mis on tähtis, sest siis teil hakkab olema 74 00:03:21,510 --> 00:03:24,250 intuitsioon, kuidas erinevad elemendid reageerivad üksteisega -- 75 00:03:24,250 --> 00:03:29,830 niklil on 28 elektroni, kui 76 00:03:29,830 --> 00:03:30,410 see on neutraalne. 77 00:03:30,410 --> 00:03:32,710 Tal on 28 elektroni, sest see on sama number 78 00:03:32,710 --> 00:03:33,750 prootoniga, mis on järjenumber. 79 00:03:33,750 --> 00:03:36,600 Pea meeles, 28 ütleb teile kui palju prootoneid selles on. 80 00:03:36,600 --> 00:03:38,150 See on prootonite number. 81 00:03:38,150 --> 00:03:39,610 Me eeldame, et see on neutraalne. 82 00:03:39,610 --> 00:03:41,230 Sellel on sama palju elektrone. 83 00:03:41,230 --> 00:03:43,700 See ei ole alati nii. 84 00:03:43,700 --> 00:03:46,040 Kuid, kui te teete elektronkonfiguratsiooni, selles kipub 85 00:03:46,040 --> 00:03:47,050 asi olema. 86 00:03:47,050 --> 00:03:54,180 Kui me ütleme niklil on 28, tal on järjenumber 28, 87 00:03:54,180 --> 00:03:56,430 nii selle elektronkonfiguratsiooni saame me teha sedaviisi. 88 00:03:56,430 --> 00:03:58,290 Me võime kirjutada energaiakatted. 89 00:03:58,290 --> 00:04:03,570 Nii üks, kaks, kolm, neli. 90 00:04:03,570 --> 00:04:08,980 Üles me kirjutama s, p, d. 91 00:04:08,980 --> 00:04:10,180 Me ei jõua f'ni. 92 00:04:10,180 --> 00:04:13,510 Kuid me võime kirjutada f ja g ja h ja jätkata seda. 93 00:04:13,510 --> 00:04:15,080 Mis juhtuma hakkab, et te täidate selle esimesena, 94 00:04:15,080 --> 00:04:20,060 siis täidate selle, siis selle, 95 00:04:20,060 --> 00:04:23,720 selle ja lõpuks selle. 96 00:04:23,720 --> 00:04:24,560 Las ma joonistan selle. 97 00:04:24,560 --> 00:04:28,480 Mida te teete, need on elektronkatted mis eksisteerivad, perioodiliselt. 98 00:04:28,480 --> 00:04:30,950 Need on katted mis eksisteerivad on rohelised. 99 00:04:30,950 --> 00:04:33,620 Mida ma joonistan, ei ole sama järjekord kuidas te täitsite need. 100 00:04:33,620 --> 00:04:38,930 See on lihtsalt, kuidas nad eksisteerivad. Seal on 3d alamkate. 101 00:04:38,930 --> 00:04:41,340 Ei ole 3f alamkatet. 102 00:04:41,340 --> 00:04:43,140 Seal on 4f alamkate. 103 00:04:43,140 --> 00:04:45,090 Las ma joonistan joone siia, see näeb 104 00:04:45,090 --> 00:04:46,430 nüüd parem välja. 105 00:04:46,430 --> 00:04:51,710 Moodus kuidas te täidate need, te teete need diagonaalid. 106 00:04:51,710 --> 00:04:54,780 Esmalt te täidate s katte sedaviisi, siis täidate 107 00:04:54,780 --> 00:04:55,620 selle niimoodi. 108 00:04:55,620 --> 00:04:57,930 Siis te teete selle diagonaali alla nii. 109 00:04:57,930 --> 00:05:00,410 Siis te teete selle diagonaali alla nii. 110 00:05:00,410 --> 00:05:02,560 Siis te teete selle diagonaali alla nii. 111 00:05:02,560 --> 00:05:06,420 Te peate lihtsalt teadma, et on ainult kaks sobivad s'i, 112 00:05:06,420 --> 00:05:08,340 kuus p'se, 10 d'se 113 00:05:08,340 --> 00:05:11,040 Me võime muretseda f pärast tulevikus, kuid kui te vaatate 114 00:05:11,040 --> 00:05:14,610 f-plokki perioodilisustabelis, te teate kui palju 115 00:05:14,610 --> 00:05:15,740 f seal on. 116 00:05:15,740 --> 00:05:16,820 Te täidad selle niimoodi. 117 00:05:16,820 --> 00:05:19,300 Esmalt te ütlete, olgu. 118 00:05:19,300 --> 00:05:21,460 Nikkel, 28 elektoni. 119 00:05:21,460 --> 00:05:23,010 Esmalt täidame selle. 120 00:05:23,010 --> 00:05:24,260 See on 1s2. 121 00:05:26,620 --> 00:05:30,660 Seal ei ole 1p, nii ma lähen 2s2'te. 122 00:05:33,740 --> 00:05:34,840 Las ma teen selle teist värvi. 123 00:05:34,840 --> 00:05:38,480 Siis ma lähen siia, 2s2. 124 00:05:38,480 --> 00:05:40,000 See on see seal. 125 00:05:40,000 --> 00:05:42,530 Siis ma lähen üles sellest diagonaalist ja tulen alla tagasi. 126 00:05:42,530 --> 00:05:45,720 Seal on 2p6. 127 00:05:45,720 --> 00:05:47,380 Te peate jälgima, kui paljude elektronidega 128 00:05:47,380 --> 00:05:48,320 te tegelete, sellel juhul. 129 00:05:48,320 --> 00:05:50,050 Meil on 10. 130 00:05:50,050 --> 00:05:51,710 Me kasutasime selle ära. 131 00:05:51,710 --> 00:05:56,260 Nool ütleb, et me peame minema alla, nüüd me 132 00:05:56,260 --> 00:05:57,650 teeme kolmanda energiakihi. 133 00:05:57,650 --> 00:06:00,660 Nii, 3s2. 134 00:06:00,660 --> 00:06:02,460 Kuhu me läheme järgmisena? 135 00:06:02,460 --> 00:06:03,520 3s2. 136 00:06:03,520 --> 00:06:06,550 Me lähme mööda noolt. 137 00:06:06,550 --> 00:06:08,260 Me alustame siit, seal ei ole midagi, 138 00:06:08,260 --> 00:06:08,980 seal on midagi. 139 00:06:08,980 --> 00:06:12,020 Me lähme 3p6'te. 140 00:06:12,020 --> 00:06:16,660 Järgmisena täidame 4s2. 141 00:06:16,660 --> 00:06:19,820 Siis lähme 4s2'te. 142 00:06:19,820 --> 00:06:21,390 Mis on järgmine asi mida me täidame? 143 00:06:21,390 --> 00:06:22,510 Me peame üles tagasi minema. 144 00:06:22,510 --> 00:06:24,790 Me tulime siia ja siis me täidame 3d. 145 00:06:24,790 --> 00:06:27,470 Kui palju elektroni on järel? 146 00:06:27,470 --> 00:06:28,720 Me lähme 3d'sse. 147 00:06:33,100 --> 00:06:34,530 Kui palju oleme me kasutanud seni? 148 00:06:34,530 --> 00:06:35,820 2 pluss 2 on 4. 149 00:06:35,820 --> 00:06:37,650 4 pluss 6 on 10. 150 00:06:37,650 --> 00:06:39,760 10 pluss 2 on 12. 151 00:06:39,760 --> 00:06:41,040 18. 152 00:06:41,040 --> 00:06:41,550 20. 153 00:06:41,550 --> 00:06:44,600 Me oleme kasutanud 20, meil on 8 elektroni veel seadistada. 154 00:06:44,600 --> 00:06:51,950 3d elektronkihi saame täita 8 elektroniga, meil on 3d8. 155 00:06:51,950 --> 00:06:54,130 Te saite täpselt sama vastuse, kui 156 00:06:54,130 --> 00:06:56,670 me kasutasime esimest meetodit. 157 00:06:56,670 --> 00:06:58,770 Mulle meeldib esimene meetod, sest kui te vaatate 158 00:06:58,770 --> 00:07:01,090 perioodilisustabelit kogu aeg, siis te saate aru 159 00:07:01,090 --> 00:07:03,250 intuitsioonilt, kus kõik elemendid on. 160 00:07:03,250 --> 00:07:07,260 Te ei pea meeles pidama, olgu, kui palju 161 00:07:07,260 --> 00:07:09,260 ma kasutasin ära, kui ma täitsin elektonkihte? 162 00:07:09,260 --> 00:07:09,480 Eks? 163 00:07:09,480 --> 00:07:11,700 Te ütlete, ma kasutasin 2'te, siis 2'te veel. 164 00:07:11,700 --> 00:07:13,770 Te peate joonistama selle keerulise diagrammi. 165 00:07:13,770 --> 00:07:16,230 Siin võite te lihtsalt kasutada perioodilisustabelit. 166 00:07:16,230 --> 00:07:18,440 Tähtis asi on see, et te saate töötada tagasisuunas. 167 00:07:18,440 --> 00:07:21,230 Te ei saa lihtsalt vaadata ja öelda, 168 00:07:21,230 --> 00:07:24,920 olgu, meie energilisemad elektronid lähevad 3d8'sse, 169 00:07:24,920 --> 00:07:28,930 ja meie suurima energaiaga kiht on 4s2. 170 00:07:28,930 --> 00:07:30,820 Te ei saaks kuidagi seda kätte, 171 00:07:30,820 --> 00:07:34,330 tegemata seda protsessi. 172 00:07:34,330 --> 00:07:36,740 Kuid kui te kasutada seda meetodit, siis te saate kohe 173 00:07:36,740 --> 00:07:44,620 öelda, olgu, kui ma muretsen elemendi Zr pärast, siinsamas. 174 00:07:44,620 --> 00:07:47,790 Kui ma muretsen elemendi Zr pärast. 175 00:07:47,790 --> 00:07:50,000 Ma võiksin teha terve ülesande täites terve 176 00:07:50,000 --> 00:07:51,430 elektronkonfiguratsiooni. 177 00:07:51,430 --> 00:07:53,800 Kui sageli kõrgem kiht või kõrgema energiaga 178 00:07:53,800 --> 00:07:55,780 elektronid on kõige tähtsamad. 179 00:07:55,780 --> 00:08:00,580 Te kohe ütlete, olgu, ma täidan 2d seal, kuid 180 00:08:00,580 --> 00:08:03,360 pidage meeles, d, te lähete ühe perioodi allapoole. 181 00:08:03,360 --> 00:08:05,230 See on 4d2. 182 00:08:05,230 --> 00:08:05,550 Eks? 183 00:08:05,550 --> 00:08:06,640 Sest perioode on viis. 184 00:08:06,640 --> 00:08:07,890 Ütlete, 4d2. 185 00:08:10,920 --> 00:08:13,130 Enne seda, te täidate 186 00:08:13,130 --> 00:08:14,950 5 s2 elektroniga. 187 00:08:18,010 --> 00:08:19,410 Te lähete siis tagasisuunas. 188 00:08:19,410 --> 00:08:20,660 Te täidate 4p6. 189 00:08:23,780 --> 00:08:31,450 Siis, enne 4p6 täitmist, oli teil 10 190 00:08:31,450 --> 00:08:32,390 d's. 191 00:08:32,390 --> 00:08:33,400 Mis on see? 192 00:08:33,400 --> 00:08:35,820 See on neljandas perioodis, kuid d'st lahutasite ühe maha, 193 00:08:35,820 --> 00:08:37,620 nii, see on 3d10. 194 00:08:37,620 --> 00:08:39,890 3d10. 195 00:08:39,890 --> 00:08:41,910 Siis teil oli 4s2. 196 00:08:41,910 --> 00:08:43,140 See läheb segaseks. 197 00:08:43,140 --> 00:08:43,929 Las ma kirjutan selle. 198 00:08:43,929 --> 00:08:46,920 Teil on 4d2. 199 00:08:46,920 --> 00:08:48,400 Need on need kaks seal. 200 00:08:48,400 --> 00:08:49,800 Siis on teil 5s2. 201 00:08:52,920 --> 00:08:55,870 Siis meil oli 4p6. 202 00:08:55,870 --> 00:08:57,130 See seal. 203 00:08:57,130 --> 00:08:58,830 Siis oli meil 3d10. 204 00:08:58,830 --> 00:09:02,930 Pea meeles, 4 miiunus 1, nii 3d10. 205 00:09:02,930 --> 00:09:04,660 Siis teil oli 4s2. 206 00:09:04,660 --> 00:09:06,640 te lihtsalt liigute tagasisuunas. 207 00:09:06,640 --> 00:09:08,620 Mis on tagasisuunas liikumise juures hea, te kohe 208 00:09:08,620 --> 00:09:11,310 teate, olgu, mis elektronid kuuluvad kõrgema energiaga kihti? 209 00:09:11,310 --> 00:09:14,450 Mul on need viis kõige kõrgema energiaga kihid. 210 00:09:14,450 --> 00:09:17,320 Need kaks mida ma täitsin siin, need 211 00:09:17,320 --> 00:09:20,850 elektronid kuuluvad kõige kõrgema energiaga kihti. 212 00:09:20,850 --> 00:09:22,480 Seal need ei ole kõige kõrgemad elektronid. 213 00:09:22,480 --> 00:09:23,010 Need on. 214 00:09:23,010 --> 00:09:25,280 Kuid need on, mis kõige suurema tõenäosusega 215 00:09:25,280 --> 00:09:28,030 on tuumast kõige kaugemal. 216 00:09:28,030 --> 00:09:29,780 Need on need, mis reageerivad. 217 00:09:29,780 --> 00:09:31,400 Need on need, mis loevad 218 00:09:31,400 --> 00:09:33,450 kõige rohkem keemia ülesannetes. 219 00:09:33,450 --> 00:09:36,180 Lihtsalt väike puutepunkt siin ja see ei ole kaetud palju, 220 00:09:36,180 --> 00:09:39,200 kuid meile meeldib mõelda, et elektronid kattavad need 221 00:09:39,200 --> 00:09:40,780 ämbrid ja nad jäävad nendesse ämbridesse. 222 00:09:40,780 --> 00:09:44,100 Kuid kui te täidate aatomi elektronidega, seal nad 223 00:09:44,100 --> 00:09:46,010 ei püsi paigal, hästi käituval moel. 224 00:09:46,010 --> 00:09:48,980 Nad kõik hüppavad orbitaalide vahel ja segavad koos 225 00:09:48,980 --> 00:09:51,330 ja teevad igasuguseid hulle asju, ettearvamatuid asju. 226 00:09:51,330 --> 00:09:54,750 Kuid see meetod lubab meil aru saada, 227 00:09:54,750 --> 00:09:57,350 mis juhtub elektronides. 228 00:09:57,350 --> 00:10:00,440 Enamikel juhtudeil, nad kipuvad regeerima ja käituma 229 00:10:00,440 --> 00:10:03,500 sellel moel, et need orbitaalid jäävad nendesse. 230 00:10:03,500 --> 00:10:06,220 Kuid, peamine punkt on see, et õpetada 231 00:10:06,220 --> 00:10:08,230 teid kuidas teha elektronkonfiguratsiooni, sest 232 00:10:08,230 --> 00:10:10,710 see on väga kasulik hiljem teada, 233 00:10:10,710 --> 00:10:11,630 kuidas asjad vastastikku mõjuvad. 234 00:10:11,630 --> 00:10:14,125 Eriti kasulik on teada, mis elektronid on 235 00:10:14,125 --> 00:10:15,520 väliselektronkihis või 236 00:10:15,520 --> 00:10:16,770 mis on valents elektronid.