0:00:00.710,0:00:05.520
Leiame nikli elektronkonfiguratsiooni,

0:00:05.520,0:00:07.300
sealt.

0:00:07.300,0:00:08.520
28 elektroni.

0:00:08.520,0:00:10.360
Me peame lihtsalt välja selgitama millises elektronkattesse

0:00:10.360,0:00:11.540
ja orbitaalidesse nad lähevad.

0:00:11.540,0:00:12.580
28 elektroni.

0:00:12.580,0:00:14.210
Kuidas me oleme õppinud seda tegema, me

0:00:14.210,0:00:16.000
defineerime seda kui s-plokki.

0:00:16.000,0:00:19.830
Me mäletame, et heelium kuulub siia,

0:00:19.830,0:00:22.350
kui me räägime s-plokki orbitaalidest.

0:00:22.350,0:00:24.810
See on d-plokk.

0:00:24.810,0:00:27.300
See on p-plokk.

0:00:27.300,0:00:29.210
Me võime alustada kõige väiksema energiaga elektronidest.

0:00:29.210,0:00:31.145
Me võime töötada edasisuunas või töötada tagasisuunas.

0:00:31.145,0:00:34.630
Kui me töötame edasisuunas, kõigepealt me täidame esimesed kaks

0:00:34.630,0:00:37.020
elektroni, mis lähevad 1s2.

0:00:37.020,0:00:40.690
Pea meeles, et me tegeleme nikliga.

0:00:40.690,0:00:44.670
Me täidame 1s2 esmalt kahe elektroniga.

0:00:44.670,0:00:48.785
Siis lähme 2s2'le.

0:00:48.785,0:00:51.670
Pea meeles see väike indeks 2 tähendab seda,

0:00:51.670,0:00:53.820
et me paneme kaks elektroni sellesse elektronkattesse

0:00:53.820,0:00:56.140
või sellessse orbitaali.

0:00:56.140,0:01:00.440
Tegelikult, me teeme iga katte erinevat värvi.

0:01:00.440,0:01:02.870
Nii, 2s2.

0:01:02.870,0:01:06.440
Siis täidame 2p6.

0:01:06.440,0:01:09.700
Me täidame kõik need seal.

0:01:09.700,0:01:12.220
Nii, 2p6.

0:01:12.220,0:01:14.310
Senimaani me täitsime ära 10 elektroni.

0:01:14.310,0:01:15.600
Me seadistasime 10.

0:01:15.600,0:01:16.390
Te võite teha seda sellel moel.

0:01:16.390,0:01:20.590
Me oleme kolmandas elektronkattes.

0:01:20.590,0:01:21.990
Me lähme 3s2.

0:01:21.990,0:01:24.190
Pea meeles, me tegeleme nikliga, nii meil on 3s2.

0:01:27.640,0:01:30.480
Siis me täidame kolmanda elektronkatte p orbitaali.

0:01:30.480,0:01:31.730
Nii, 3p6.

0:01:35.190,0:01:38.810
Me oleme kolmandas perioodis, nii see on 3p6, see seal.

0:01:38.810,0:01:40.660
Seal on kuus neid.

0:01:40.660,0:01:44.470
Siis me lähme neljandasse elektronkatesse.

0:01:44.470,0:01:47.450
Ma teen selle kollasega.

0:01:47.450,0:01:48.700
Me teeme 4s2.

0:01:51.270,0:01:52.990
Nüüd me oleme d-plokkis.

0:01:52.990,0:01:56.540
Me täidame üks, kaks, kolm ,neli, viis, kuus,

0:01:56.540,0:01:58.670
seitse, kaheksa on d-plokkis.

0:01:58.670,0:02:00.160
See on siis d8.

0:02:00.160,0:02:03.010
Pea meeles, see ei ole 4d8.

0:02:03.010,0:02:05.650
Me läheme tagasi ja täidame kolmanda elektronkatte.

0:02:05.650,0:02:08.650
See oleks 3d8.

0:02:08.650,0:02:11.650
Me võime kirjutada 3d8 siia.

0:02:11.650,0:02:15.350
See on järjekord, kuidas me täidame: nõrgema

0:02:15.350,0:02:18.420
energiaseisundiga elektronidest kuni kõrgema energiaseisundini.

0:02:18.420,0:02:21.200
Kuid märgake kõrgema energiaseisundiga elektronid, mis on

0:02:21.200,0:02:24.100
need mida me täitsime siis, lõppu, need kaheksa,

0:02:24.100,0:02:25.860
need läksid kolmandasse elektronkattesse.

0:02:25.860,0:02:28.200
Kui te täidate d-plokki, te võtate perioodi

0:02:28.200,0:02:29.580
milles te olete ja miinus üks sellest.

0:02:29.580,0:02:31.890
Me oleme neljandas perioodis perioodilisustabelis,

0:02:31.890,0:02:34.550
kuid me võtsime ühe maha, eks?

0:02:34.550,0:02:38.940
See on 4 miinus 1.

0:02:38.940,0:02:43.110
See on elektronkonfiguratsioon niklil.

0:02:43.110,0:02:45.790
Muidugi kui me mäletame, siis meid huvitab

0:02:45.790,0:02:51.170
valentsielektron, kus elektronid on väliselektronkihil,

0:02:51.170,0:02:53.090
siis te vaataksite neid seal.

0:02:53.090,0:02:56.280
Need on elektronid, mis reageerivad, kuigi nad

0:02:56.280,0:02:57.430
on kõrgema energiaolekuga.

0:02:57.430,0:02:59.550
Need reageerivad, sest need on kõige kaugemal.

0:02:59.550,0:03:02.520
Või seda moodi, kuidas ma kujutasin neid, neil on

0:03:02.520,0:03:05.560
suurem tõenäosus tuumast kaugemal olla,

0:03:05.560,0:03:07.220
kui neil seal.

0:03:07.220,0:03:11.060
Teine võimalus kuidas nikli elektronkonfiguratsiooni arvutada

0:03:11.060,0:03:14.490
-- seda võetakse läbi keemia tundides,

0:03:14.490,0:03:16.250
kuigi mulle meeldib viis kuidas me tegime, sest te

0:03:16.250,0:03:19.180
vaatate perioodilisustabelit ja te saavutate tuttavlikkuse sellega,

0:03:19.180,0:03:21.510
mis on tähtis, sest siis teil hakkab olema

0:03:21.510,0:03:24.250
intuitsioon, kuidas erinevad elemendid reageerivad üksteisega --

0:03:24.250,0:03:29.830
niklil on 28 elektroni, kui

0:03:29.830,0:03:30.410
see on neutraalne.

0:03:30.410,0:03:32.710
Tal on 28 elektroni, sest see on sama number

0:03:32.710,0:03:33.750
prootoniga, mis on järjenumber.

0:03:33.750,0:03:36.600
Pea meeles, 28 ütleb teile kui palju prootoneid selles on.

0:03:36.600,0:03:38.150
See on prootonite number.

0:03:38.150,0:03:39.610
Me eeldame, et see on neutraalne.

0:03:39.610,0:03:41.230
Sellel on sama palju elektrone.

0:03:41.230,0:03:43.700
See ei ole alati nii.

0:03:43.700,0:03:46.040
Kuid, kui te teete elektronkonfiguratsiooni, selles kipub

0:03:46.040,0:03:47.050
asi olema.

0:03:47.050,0:03:54.180
Kui me ütleme niklil on 28, tal on järjenumber 28,

0:03:54.180,0:03:56.430
nii selle elektronkonfiguratsiooni saame me teha sedaviisi.

0:03:56.430,0:03:58.290
Me võime kirjutada energaiakatted.

0:03:58.290,0:04:03.570
Nii üks, kaks, kolm, neli.

0:04:03.570,0:04:08.980
Üles me kirjutama s, p, d.

0:04:08.980,0:04:10.180
Me ei jõua f'ni.

0:04:10.180,0:04:13.510
Kuid me võime kirjutada f ja g ja h ja jätkata seda.

0:04:13.510,0:04:15.080
Mis juhtuma hakkab, et te täidate selle esimesena,

0:04:15.080,0:04:20.060
siis täidate selle, siis selle,

0:04:20.060,0:04:23.720
selle ja lõpuks selle.

0:04:23.720,0:04:24.560
Las ma joonistan selle.

0:04:24.560,0:04:28.480
Mida te teete, need on elektronkatted mis eksisteerivad, perioodiliselt.

0:04:28.480,0:04:30.950
Need on katted mis eksisteerivad on rohelised.

0:04:30.950,0:04:33.620
Mida ma joonistan, ei ole sama järjekord kuidas te täitsite need.

0:04:33.620,0:04:38.930
See on lihtsalt, kuidas nad eksisteerivad. Seal on 3d alamkate.

0:04:38.930,0:04:41.340
Ei ole 3f alamkatet.

0:04:41.340,0:04:43.140
Seal on 4f alamkate.

0:04:43.140,0:04:45.090
Las ma joonistan joone siia, see näeb

0:04:45.090,0:04:46.430
nüüd parem välja.

0:04:46.430,0:04:51.710
Moodus kuidas te täidate need, te teete need diagonaalid.

0:04:51.710,0:04:54.780
Esmalt te täidate s katte sedaviisi, siis täidate

0:04:54.780,0:04:55.620
selle niimoodi.

0:04:55.620,0:04:57.930
Siis te teete selle diagonaali alla nii.

0:04:57.930,0:05:00.410
Siis te teete selle diagonaali alla nii.

0:05:00.410,0:05:02.560
Siis te teete selle diagonaali alla nii.

0:05:02.560,0:05:06.420
Te peate lihtsalt teadma, et on ainult kaks sobivad s'i,

0:05:06.420,0:05:08.340
kuus p'se, 10 d'se

0:05:08.340,0:05:11.040
Me võime muretseda f pärast tulevikus, kuid kui te vaatate

0:05:11.040,0:05:14.610
f-plokki perioodilisustabelis, te teate kui palju

0:05:14.610,0:05:15.740
f seal on.

0:05:15.740,0:05:16.820
Te täidad selle niimoodi.

0:05:16.820,0:05:19.300
Esmalt te ütlete, olgu.

0:05:19.300,0:05:21.460
Nikkel, 28 elektoni.

0:05:21.460,0:05:23.010
Esmalt täidame selle.

0:05:23.010,0:05:24.260
See on 1s2.

0:05:26.620,0:05:30.660
Seal ei ole 1p, nii ma lähen 2s2'te.

0:05:33.740,0:05:34.840
Las ma teen selle teist värvi.

0:05:34.840,0:05:38.480
Siis ma lähen siia, 2s2.

0:05:38.480,0:05:40.000
See on see seal.

0:05:40.000,0:05:42.530
Siis ma lähen üles sellest diagonaalist ja tulen alla tagasi.

0:05:42.530,0:05:45.720
Seal on 2p6.

0:05:45.720,0:05:47.380
Te peate jälgima, kui paljude elektronidega

0:05:47.380,0:05:48.320
te tegelete, sellel juhul.

0:05:48.320,0:05:50.050
Meil on 10.

0:05:50.050,0:05:51.710
Me kasutasime selle ära.

0:05:51.710,0:05:56.260
Nool ütleb, et me peame minema alla, nüüd me

0:05:56.260,0:05:57.650
teeme kolmanda energiakihi.

0:05:57.650,0:06:00.660
Nii, 3s2.

0:06:00.660,0:06:02.460
Kuhu me läheme järgmisena?

0:06:02.460,0:06:03.520
3s2.

0:06:03.520,0:06:06.550
Me lähme mööda noolt.

0:06:06.550,0:06:08.260
Me alustame siit, seal ei ole midagi,

0:06:08.260,0:06:08.980
seal on midagi.

0:06:08.980,0:06:12.020
Me lähme 3p6'te.

0:06:12.020,0:06:16.660
Järgmisena täidame 4s2.

0:06:16.660,0:06:19.820
Siis lähme 4s2'te.

0:06:19.820,0:06:21.390
Mis on järgmine asi mida me täidame?

0:06:21.390,0:06:22.510
Me peame üles tagasi minema.

0:06:22.510,0:06:24.790
Me tulime siia ja siis me täidame 3d.

0:06:24.790,0:06:27.470
Kui palju elektroni on järel?

0:06:27.470,0:06:28.720
Me lähme 3d'sse.

0:06:33.100,0:06:34.530
Kui palju oleme me kasutanud seni?

0:06:34.530,0:06:35.820
2 pluss 2 on 4.

0:06:35.820,0:06:37.650
4 pluss 6 on 10.

0:06:37.650,0:06:39.760
10 pluss 2 on 12.

0:06:39.760,0:06:41.040
18.

0:06:41.040,0:06:41.550
20.

0:06:41.550,0:06:44.600
Me oleme kasutanud 20, meil on 8 elektroni veel seadistada.

0:06:44.600,0:06:51.950
3d elektronkihi saame täita 8 elektroniga, meil on 3d8.

0:06:51.950,0:06:54.130
Te saite täpselt sama vastuse, kui

0:06:54.130,0:06:56.670
me kasutasime esimest meetodit.

0:06:56.670,0:06:58.770
Mulle meeldib esimene meetod, sest kui te vaatate

0:06:58.770,0:07:01.090
perioodilisustabelit kogu aeg, siis te saate aru

0:07:01.090,0:07:03.250
intuitsioonilt, kus kõik elemendid on.

0:07:03.250,0:07:07.260
Te ei pea meeles pidama, olgu, kui palju

0:07:07.260,0:07:09.260
ma kasutasin ära, kui ma täitsin elektonkihte?

0:07:09.260,0:07:09.480
Eks?

0:07:09.480,0:07:11.700
Te ütlete, ma kasutasin 2'te, siis 2'te veel.

0:07:11.700,0:07:13.770
Te peate joonistama selle keerulise diagrammi.

0:07:13.770,0:07:16.230
Siin võite te lihtsalt kasutada perioodilisustabelit.

0:07:16.230,0:07:18.440
Tähtis asi on see, et te saate töötada tagasisuunas.

0:07:18.440,0:07:21.230
Te ei saa lihtsalt vaadata ja öelda,

0:07:21.230,0:07:24.920
olgu, meie energilisemad elektronid lähevad 3d8'sse,

0:07:24.920,0:07:28.930
ja meie suurima energaiaga kiht on 4s2.

0:07:28.930,0:07:30.820
Te ei saaks kuidagi seda kätte,

0:07:30.820,0:07:34.330
tegemata seda protsessi.

0:07:34.330,0:07:36.740
Kuid kui te kasutada seda meetodit, siis te saate kohe

0:07:36.740,0:07:44.620
öelda, olgu, kui ma muretsen elemendi Zr pärast, siinsamas.

0:07:44.620,0:07:47.790
Kui ma muretsen elemendi Zr pärast.

0:07:47.790,0:07:50.000
Ma võiksin teha terve ülesande täites terve

0:07:50.000,0:07:51.430
elektronkonfiguratsiooni.

0:07:51.430,0:07:53.800
Kui sageli kõrgem kiht või kõrgema energiaga

0:07:53.800,0:07:55.780
elektronid on kõige tähtsamad.

0:07:55.780,0:08:00.580
Te kohe ütlete, olgu, ma täidan 2d seal, kuid

0:08:00.580,0:08:03.360
pidage meeles, d, te lähete ühe perioodi allapoole.

0:08:03.360,0:08:05.230
See on 4d2.

0:08:05.230,0:08:05.550
Eks?

0:08:05.550,0:08:06.640
Sest perioode on viis.

0:08:06.640,0:08:07.890
Ütlete, 4d2.

0:08:10.920,0:08:13.130
Enne seda, te täidate

0:08:13.130,0:08:14.950
5 s2 elektroniga.

0:08:18.010,0:08:19.410
Te lähete siis tagasisuunas.

0:08:19.410,0:08:20.660
Te täidate 4p6.

0:08:23.780,0:08:31.450
Siis, enne 4p6 täitmist, oli teil 10

0:08:31.450,0:08:32.390
d's.

0:08:32.390,0:08:33.400
Mis on see?

0:08:33.400,0:08:35.820
See on neljandas perioodis, kuid d'st lahutasite ühe maha,

0:08:35.820,0:08:37.620
nii, see on 3d10.

0:08:37.620,0:08:39.890
3d10.

0:08:39.890,0:08:41.910
Siis teil oli 4s2.

0:08:41.910,0:08:43.140
See läheb segaseks.

0:08:43.140,0:08:43.929
Las ma kirjutan selle.

0:08:43.929,0:08:46.920
Teil on 4d2.

0:08:46.920,0:08:48.400
Need on need kaks seal.

0:08:48.400,0:08:49.800
Siis on teil 5s2.

0:08:52.920,0:08:55.870
Siis meil oli 4p6.

0:08:55.870,0:08:57.130
See seal.

0:08:57.130,0:08:58.830
Siis oli meil 3d10.

0:08:58.830,0:09:02.930
Pea meeles, 4 miiunus 1, nii 3d10.

0:09:02.930,0:09:04.660
Siis teil oli 4s2.

0:09:04.660,0:09:06.640
te lihtsalt liigute tagasisuunas.

0:09:06.640,0:09:08.620
Mis on tagasisuunas liikumise juures hea, te kohe

0:09:08.620,0:09:11.310
teate, olgu, mis elektronid kuuluvad kõrgema energiaga kihti?

0:09:11.310,0:09:14.450
Mul on need viis kõige kõrgema energiaga kihid.

0:09:14.450,0:09:17.320
Need kaks mida ma täitsin siin, need

0:09:17.320,0:09:20.850
elektronid kuuluvad kõige kõrgema energiaga kihti.

0:09:20.850,0:09:22.480
Seal need ei ole kõige kõrgemad elektronid.

0:09:22.480,0:09:23.010
Need on.

0:09:23.010,0:09:25.280
Kuid need on, mis kõige suurema tõenäosusega

0:09:25.280,0:09:28.030
on tuumast kõige kaugemal.

0:09:28.030,0:09:29.780
Need on need, mis reageerivad.

0:09:29.780,0:09:31.400
Need on need, mis loevad

0:09:31.400,0:09:33.450
kõige rohkem keemia ülesannetes.

0:09:33.450,0:09:36.180
Lihtsalt väike puutepunkt siin ja see ei ole kaetud palju,

0:09:36.180,0:09:39.200
kuid meile meeldib mõelda, et elektronid kattavad need

0:09:39.200,0:09:40.780
ämbrid ja nad jäävad nendesse ämbridesse.

0:09:40.780,0:09:44.100
Kuid kui te täidate aatomi elektronidega, seal nad

0:09:44.100,0:09:46.010
ei püsi paigal, hästi käituval moel.

0:09:46.010,0:09:48.980
Nad kõik hüppavad orbitaalide vahel ja segavad koos

0:09:48.980,0:09:51.330
ja teevad igasuguseid hulle asju, ettearvamatuid asju.

0:09:51.330,0:09:54.750
Kuid see meetod lubab meil aru saada,

0:09:54.750,0:09:57.350
mis juhtub elektronides.

0:09:57.350,0:10:00.440
Enamikel juhtudeil, nad kipuvad regeerima ja käituma

0:10:00.440,0:10:03.500
sellel moel, et need orbitaalid jäävad nendesse.

0:10:03.500,0:10:06.220
Kuid, peamine punkt on see, et õpetada

0:10:06.220,0:10:08.230
teid kuidas teha elektronkonfiguratsiooni, sest

0:10:08.230,0:10:10.710
see on väga kasulik hiljem teada,

0:10:10.710,0:10:11.630
kuidas asjad vastastikku mõjuvad.

0:10:11.630,0:10:14.125
Eriti kasulik on teada, mis elektronid on

0:10:14.125,0:10:15.520
väliselektronkihis või

0:10:15.520,0:10:16.770
mis on valents elektronid.