Introduction to interest

Nüüd te olete juba õppinud seda,mis on minu arvates üks

olulisemaid mõisteid elus, ja võib-olla on see juba

teile tuttav, aga juhul, kui ei ole, siis see loodetavasti hoiab

teid pankrotist

Nii või teisiti, esiteks ma räägin intressist, ja siis võrdlen lihtprotsenti

liitprotsendiga

Mis see intress tegelikult on?

Kindlasti on igaüks oma elus sellest kuulnud

Protsendimäär, või hüpoteegi intressimäär, või kui

palju intressi olen ma võlgu oma krediitkaardil

Ja siis intress -- ma tegelikult ei tea mis on selle termini formaalne definitsioon

Võib-olla pean Vikipeediast selle kohta lugema, aga see on

sisuliselt raha üürimine.

Niisiis see on raha, mida te maksate selleks, et hoida raha

mingi ajavahemiku jooksul.

Võib-olla see ei ole kõige selgem definitsioon, aga

las ma defineerin seda niiviisi.

Kujutame ette, et ma tahan teie käest 100$ laenata.

Ja see juhtub sel hetkel.

Ja nüüd kujutame ette, et sellest hetkest on möödunud üks aasta.

Üks aasta.

Ja see olete teie, ja see olen mina.

Niisiis te annate mulle 100$ sellel hetkel.

Ja ma võtan neid 100$ ja üks aasta möödub sellest hetkest

Ja mul on jälle need samad 100$ siin.

Ja sel juhul, kui ma annaks teile ainult need 100$ tagasi, te ilmselt ei oleks

mingit üürimaksu kogunud.

Te oleksite ainult saanud oma raha tagasi.

Te ei oleks kogunud mingit intressi.

Aga juhul, kui te oleksite öelnud: "Kuula, Sal, ma annan sulle 100$ nüüd, aga ainult siis,

kui sa annad mulle 110$ aasta pärast tagasi".

Kui juhtuks nii, kui palju siis ma maksin sulle, et mul oleksid

need 100$ aasta jooksul olemas?

Ma maksan 10$ rohkem, eks ole?

Ma annan teile tagasi need 100$, ja veel 10$ rohkem

Ja see ekstra 10$, mis ma annan teile tagasi, on tegelikult

see tasu, mida ma olen maksnud selleks, et omada teie raha ja teha

selle rahaga mida iganes soovin, võib-olla koguda

võibolla investeerida, teha seda, mida iganes tahan, terve aasta jooksul

Ja need 10$ ongi tegelikult intress.

Ja see viis, kuidas intressi sageli välja arvutatakse, on osa

esialgusest rahakogusest, mida ma laenasin.

Ja esialgne kogus, mida ma laenasin, nimetatakse panga-

või majandusterminoloogias põhisummaks

Nii et sellel juhul raha rendimaks või intress oli 10$

Ja kui ma tahaksin seda teha protsentidena, ütleksin, et see on 10 jagatud

põhisummaga - sajaga - mis võrdub 10%

Nii et te võiksite öelda: "Kuula, Sal, ma annan sulle 100$ nüüd, aga ainult siis,

kui sa maksad mulle selle pealt 10% intressi

Kuna 10% 100$-st oli 10$, siis aasta pärast maksan ma sulle

100$, pluss 10%.

Ja nii lihtne see ongi.

Ja see kehtib mistahes rahasumma korral, näiteks kujutame ette, et te laenate mulle

mistahes rahasumma 10% intressiga.

Kui te laenutaksite mulle $1,000, siis intress

oleks 10% sellest, mis on $100

Ja siis aasta pärast oleksin ma sulle võlgu $1,000 pluss 10%

$1,000-st, ja see võrdub $1,100.

Ok, ma lihtsalt kirjutasin ühe nulli iga numbri juurde.

Sel juhul oleks $100 minu intress, aga

see oleks niikuinii 10%

Ja nüüd las ma kirjeldan teile erinevuse liht

protsentide ja liitprotsentide vahel.

Me just tegime suhteliselt lihtsa näite, kus te laenasite mulle raha

üheks aastaks 10% intresssiga, eks ole?

Ütleme näiteks, et keegi ütleb, et minu intressimäär

mida ma nõuan -- ehk intressimäär, mida teised inimesed neile maksma

peavad -- on -- ok, 10% on hea number -- 10% aastas.

Ja olgu põhisumma, mida ma laenan

sellelt isikult 100$.

Ja nüüd minu küsimus teile -- ja võib-olla soovite video järelemõtlemiseks peatada

pärast seda kui küsimuse olen esitanud -- kui suur on minu võlg 10 aasta pärast?

Kui palju olen ma võlgu 10 aasta pärast?

Tegelikult on 2 viisi, kuidas selle probleemi peale mõelda

Te võiksite öelda: "Okei, kui aastade arv oleks 0 -- nagu kui ma

laenasin raha, ja andsin kohe tagasi,

oleks see $100, õigus?

Aga ma ei kavatse nii teha, ma tahan raha koguda

vähemalt aasta jooksul.

Ja siis aasta pärast, tuginedes eelnevale näitele,

võiksin juurde lisada 10% sellest kogusest $100-le, ja

ja oleksin siis võlgu $110.

Ja siis kahe aasta pärast võiksin juurde lisada veel 10%

põhisummast, eks ole?

Nii et igal aastal ma lihtsalt lisan juurde 10$.

Sellel juhul oleks see $120, ja kolmandal aastal

oleksin võlgu $130.

Sisuliselt minu rendimaks selle $100 laenamise eest on $10 aastas, eks ole?

Sest ma võtan alati 10% põhisummast.

Ja 10 aasta pärast -- sest igal aastal ma peaksin

maksma veel $10 intressi -- ja 10 aasta pärast oleks

minu võlgnevus $200

Eks ole?

Ja see $200 võrdub $100 põhisumma pluss $100

intressi, kuna maksin igal aastal $10 intressi.

Ja seda mõistet, mida ma siin kasutasin, nimetatakse

tegelikult lihtintressiks.

Mis tähendab, et sa võtad põhisumma, mida

laenasid, intressimäär, summa, tasu, mida sa

igal aastal maksad on intressimäär korda see

põhisumma, ja sa lihtsalt maksad järk-järgult

seda igal aastal.

Aga kui järele mõelda, maksad sa tegelikult

järjest väiksema protsendi oma võlasummast, liikudes

uude aastasse.

Ja võib-olla kui ma näitan teile, mis asi on liitintress,

muutub see arusaadavaks.

See siis oli üks viis, kuidas tõlgendada 10% intressi aastas.

Teine viis, kuidas seda tõlgendada, on selline:
"OK, aastal 0 on see $100

mida sa laenad, ja kui nad annaksid sulle raha, ja sina ütleksid:

"ei,ei, ma ei taha teie raha" ja maksaksid neile kohe tagasi,

peaksid maksma $100.

Aasta pärast peaksid maksma

$100 pluss 10% $100-st, mis võrdub $110ga.

See on siis $100, pluss 10% $100st.

See on liiga monotoonne, ma vahetan värve

Aga ma arvan, et te saate sellest aru küll.

Ja see on see koht, kus lihtintress ja liitintress

hakkavad üksteisest erinema.

Viimases situatsioonis me lihtsalt lisasime järjest juurde 10%

põhisummast, mis võrdus $100ga.

Nüüd liitintressis me ei võta 10%

põhisummast.

Nüüd me võtame 10% sellest summast.

Nüüd me siis võtame $110.

Te võite peaaegu vaadata seda kui meie uut põhisummat.

See on summa, mida me pakkume aastaks, ja pärast me

laename selle summa uuesti.

Nüüd me oleme võlgu $110 pluss 10% korda 110.

Me võiksime tegelikult võtta 110 sulgude ette, ja see

võrdub 110 korda 110.

Tegelikult 110 korda 1,1.

Ja tegelikult ma võiksin selle ümber kirjutada ka niipidi.

Ma võiksin selle ümber kirjutada kujul 100 korda 1.1 ruudus,

ja see võrdub $121.

Ja siis teises aastas, see on minu uus põhisumma-- see on

$121 -- see on minu uus põhisumma.

Ja nüüd ma pean kolmandal aastal -- see on siis teine aasta.

Ma võtan rohkem ruumi, see on teine aasta.

Ja nüüd kolmandal aastal ma pean maksma $121

mille olin võlgu teise aasta lõppus, pluss 10% korda

rahasumma mille olin võlgu uude aastasse minnes, $121.

Ja see on põhimõtteliselt sama asi -- me võiksime siia sulud ümber

panna -- nii et see on sama mis 1 korda 121 pluss 0.1 korda

121, nii et see on sama asi, mis 1.1 korda 121.

Või, teisiti, see võrdub meie

põhisummaga korda 1.1 astmel kolm.

Ja kui te jätkate seda tegevust -- ja ma soovitan teil seda teha,

sest niiviisi te saate isikliku kogemuse -- 10 aasta pärast

me oleme teile võlgu -- või teie olete meile võlgu, ma ei mäleta juba kes kellelt laenas

--$100 korda 1.1 astmel 10.

Ja millega see võrdub?

Las ma vaatan oma tabelist.

Las ma valin ühe suvalise lahtri.

Siis pluss 100 korda 1.1 astmel 10.

Seega $259 ja natuke peenraha.

Ja see võib välja näha nagu väga õrn ja ebatähtis erinevus, aga lõpuks

on erinevus väga suur.

Kui kasutasin liitintressi 10% aastas 10 aastase laenu puhul

jäin võlgu $259.

Kui tegin sama lihtintressi kasutades, jäin võlgu ainult $200.

Nii et need $59 olid nagu juurdekasv, kui palju see

liitintress mulle maksma läks.

Tegelikult mul on aeg juba läbi, nii et ma teen veel paar-kolm näidet

järgmises videos, kui te juba sügavamini

saate aru sellest, kuidas liitintressi välja arvutada, kuidas

eksponendid töötavad, ja mis vahe neil tegelikult on.

Kohtumiseni järgmises videos.