Amiidid, anhüdriidid, estrid ja atsetüül

Carboxylic Acid Derivatives - Amides, Anhydrides, Esters and Acyl Chlorides

Ma tahan siin video rääkida

molekulidest või molekuliklassidest mida saab luua

karboksüülhappest.

Kindla näite jaoks näitan ma asju

mida saab luua äädikhappest.

Ülevaate loomiseks jaoks - äädikhappe näeb välja selline.

Üldnimetus, nagu ma just ütlesin, on äädikhappe

ja kui sa tahad kasutada süstemaatilist nime, võid sa otsida

pikimat ahelat, mis on seal samas.

Seal on kaks süsinikku.

Nii, et me kasutame et- eesliidet, nii et see on etaan-, ja kuna see on

karboksüülhape, on see etaanhape.

Äädikhappe derivaadid, ja me saame hiljem

selle üldistada kõikideks karboksüülhapeteks.

Me peame lihtsalt muutma seda, mis toimub

selles süsinikahelas siin.

Need ei pea just kindlasti kaks süsinikku olema.

See võib lihtsalt jääda minema.

See võib omada benseeni rõngaid, või mida iganes, ja see

muudaks ta nime.

Aga tegelikult, tahan ma teile anda põhisisu ja

nimetamise põhisisu.

Nii, et kui me tahame asendada selle hüdroksüülrühma amiiniga,

ja tulevastes videotes näeme kuidas seda tehakse, nii et las ma

lihtsalt joonistan atsüülrühma

Atsüülrühm on see seal samas.

Ja me lihtsalt jätkame selle muutmist, mis on seotud

selle atsüülrühmaga siin samas.

Nii, et kui see on seotud amiiniga, las ma joonistan, noh

see oleks kõige lihtsam amiin siin samas,

mis oleks NH2

Seda asja siin kutsutakse amiidiks, ja kui me

annaks talle üldnimetuse, oleks see atsetamiid.

See kindel näide oleks atsetamiid.

Ja kui me tahaks selle süstemaatilist nime,

oleks see etaanamiid.

Meil on siin kaks süsinikku, nii et see on etaanamiid.

Loomulik küsimus oleks, et kõik amiidid ei ole lihtsalt

primaarsed, sul võib olla muid asju kui vesinikud olla

kinnitatud selle külge, teised radikaalrühmad, teised süsinikahelad,

nii et kuidas neid nimetada?

Kui sul oleks molekul, mis näeks välja selline

ja tegelikult, las ma muudan asju natuke, et

me erineks veidi etaansuunast.

Ütleme, et sul oli kolm süsinikku seotud või osaks

atsüülrühmast siin samas.

Ja siis, oleme seotud lämmastikuga, mis on seotud

metüülrühmaga ja siis veel teine vesinik.

Sellisel juhul, hakkad sa nimetamisega pihta sellest metüülrühmast siin

ja näitamaks, et see metüülrühm on kinnitatud

lämmastiku külge, kutsume seda N-metüüliks.

Ja siis vaatame ahelat, mis moodustab atsüülrühma,

süsinikrühma.

Meil on üks, kaks, kolm süsinikku, nii et see on propaanamiid.

Kui siin oleks veel üks metüül, ütleks sa N koma

N-dimetüül.

Kui sul oleks siin propüülrühm,

kutsuks sa seda N-metüül-N-propüül-propaanamiidiks.

Nii, et loodetavasti annab see mingit aimu amiididest.

Nüüd, ja see on miski, mida me oleme juba enne näinud, nii et see

on väike ülevaade, kui sul on midagi mis näeb välja

selline, kinnitaks ma selle metüülrühmaga

siin samas.

Seda oleme enne näinud.

See on ester.

Ja kui meil on-- tegelikult, las ma teen selle osa,

mis teeb selle estriks, siniseks, et seda saaks eristada.

Me jätkame selle asendamist, mis on atsüülrühma külge kinnitatud .

Las ma märgistan selle.

Seda siin kutsutakse atsüülrühmaks.

See seal on atsüülrühm.

Nii, et see siin, estri jaoks, kui me peaks talle

üldnimetuse andma, ja me oleme seda estrit

enne näinud, see on atsetaat.

Ja kui me tahame talle anda tema süstemaatilise nime

vaatad sa kõige pikemat ahelat, üks, kaks süsinikku, nii et see on etaan

ja sa ei kutsu seda enam etaanhappeks.

Sa kutsud seda etanoaadiks, just nii.

Nüüd, järgmist me ei ole enne näinud

ning see näib keeruline, kuid kui see jaotad

koostisaineteks, polegi see nii halb.

Ütleme, et meil on molekul mis näeb välja selline.

Nii, et meil on üks atsüülrühm seotud hapnikuga, mis on

seotud teise atsüülrühmaga.

Peaaegu nagu meil oleks kaks karboksüülhapet

kokku ühendatud.

Tegelikult on meil siin kaks atsüülrühma, mis

on ühendatud hapnikuga

Seda kutsutakse anhüdriidiks

Nad näevad väga keerulised välja, aga sa pead lihtsalt mõistma,

et nad on omavahel ühendatud kaks karboksüülrühma,

mis on tavaliselt üks ja sama.

Suurem osa anhüdriide, mida te orgaanilises keemias näete,

moodustutvad sellest samast karboksüülhappest, nii et vahet pole

mitu süsinikku siin lõpus on, on tavaliselt ka

siin lõpus.

Nii, et nende nimetamine käib sama moodi

nagu karboksüülhappe nimetamine, aga

happe kirjutamise asemel, kirjutad sa sõna "anhüdriid".

Nii, et see siin on äädikanhüdriid.

Seda saadakse äädikhappest.

See siin ongi äädikanhüdriid.

Või selle süstemaatiline nimi on, meil on üks, kaks süsinikku, nii et,

etaananhüdriid.

Tegemaks asju selgemaks, kui see molekul, selle asemel, kui meil oleks midagi sellist,

kus mõlemas otsas asuvad süsiniku ahelad

omavad kolme süsinikku.

Üks, kask, kolm, üks, kaks, kolm.

Me nimetaks seda propaananhüdriidiks.

Ebatavalises olukorras, ja see on ebatavaline, kus sa

näed erinevaid süsinikahelaid,

loetleks sa üles iga ühe neist.

Nii, et kui sellels oleks kaks siin ja kolm siin, oleks see

etaanpropaananhüdriid.

Aga see on väga, väga ebatavaline.

Tavaliselt, need süsinikahelad kummaski-- või mõlemas

atsüülrühma otsas sisaldaks sama hulga süsinikke.

Nüüd, viimane karboksüülhappe derivaat, millest te peaks teadma,

ja me oleme seda juba näinud, on atsüül halogeniid.

ja, täpsemalt, atsüül kloriid.

Las ma joonistan selle siia.

Nii, et sul on atsüülrühm siin ja siis see

seotakse klooriga ja see siin on atsüülkloriid,

millel on võibolla kõige tarvilikum nimi.

See siin on atsüülrühm ja siis on veel kloor

nii, et see on atsüülkloriid.

Ja me oleme näinud täpselt seda sama atsüülkloriid.

See on saadud äädikhappest, nii et see on atsetüülkloriid.

Aga kui te tahaks sellele anda tema süstemaatilise nime,

ja me pole näinud selle süstemaatilist nime enne, meil on üks, kaks

süsinikku, nii et see on etanoüül.

See ütleb meile, et me tegeleme atsüülrühmaga.

Seda nimetaks me etanoüülkloriidiks.

Ja kui sel oleks kolm süsinikku, oleks see

propanoüülkloriid.

Nii, et loodetavasti annab see teile vähemalt hea sissejuhatuse

kuidas kõigi nende rühmade struktuurid erinevad

ja sissejuhatuse kuidas neid nimetada.

Järgmises videos räägime natukene

relatiivsest stabiilsusest ja siis annab see teile hea aimu

millises suunas reaktsioon toimuda võib.

Kas pigem saada amiidist atsüülkloriid või

atsüülkloriidist amiide või midagi vahepealset.