1
00:00:00,390 --> 00:00:03,330
Ma tahan siin video rääkida

2
00:00:03,330 --> 00:00:06,190
molekulidest või molekuliklassidest mida saab luua

3
00:00:06,190 --> 00:00:08,220
karboksüülhappest.

4
00:00:08,220 --> 00:00:11,870
Kindla näite jaoks näitan ma asju

5
00:00:11,870 --> 00:00:14,250
mida saab luua äädikhappest.

6
00:00:14,250 --> 00:00:16,750
Ülevaate loomiseks jaoks - äädikhappe näeb välja selline.

7
00:00:21,370 --> 00:00:26,070
Üldnimetus, nagu ma just ütlesin, on äädikhappe

8
00:00:26,070 --> 00:00:30,270
ja kui sa tahad kasutada süstemaatilist nime, võid sa otsida

9
00:00:30,270 --> 00:00:32,270
pikimat ahelat, mis on seal samas.

10
00:00:32,270 --> 00:00:33,720
Seal on kaks süsinikku.

11
00:00:33,720 --> 00:00:38,490
Nii, et me kasutame et- eesliidet, nii et see on etaan-, ja kuna see on

12
00:00:38,490 --> 00:00:45,020
karboksüülhape, on see etaanhape.

13
00:00:45,020 --> 00:00:49,270
Äädikhappe derivaadid, ja me saame hiljem

14
00:00:49,270 --> 00:00:51,560
selle üldistada kõikideks karboksüülhapeteks.

15
00:00:51,560 --> 00:00:55,850
Me peame lihtsalt muutma seda, mis toimub

16
00:00:55,850 --> 00:00:56,580
selles süsinikahelas siin.

17
00:00:56,580 --> 00:00:58,490
Need ei pea just kindlasti kaks süsinikku olema.

18
00:00:58,490 --> 00:00:59,280
See võib lihtsalt jääda minema.

19
00:00:59,280 --> 00:01:01,400
See võib omada benseeni rõngaid, või mida iganes, ja see

20
00:01:01,400 --> 00:01:02,330
muudaks ta nime.

21
00:01:02,330 --> 00:01:04,599
Aga tegelikult, tahan ma teile anda põhisisu ja

22
00:01:04,599 --> 00:01:05,750
nimetamise põhisisu.

23
00:01:05,750 --> 00:01:11,600
Nii, et kui me tahame asendada selle hüdroksüülrühma amiiniga,

24
00:01:11,600 --> 00:01:15,850
ja tulevastes videotes näeme kuidas seda tehakse, nii et las ma

25
00:01:15,850 --> 00:01:17,660
lihtsalt joonistan atsüülrühma

26
00:01:17,660 --> 00:01:20,505
Atsüülrühm on see seal samas.

27
00:01:20,505 --> 00:01:23,590
Ja me lihtsalt jätkame selle muutmist, mis on seotud

28
00:01:23,590 --> 00:01:25,050
selle atsüülrühmaga siin samas.

29
00:01:25,050 --> 00:01:32,400
Nii, et kui see on seotud amiiniga, las ma joonistan, noh

30
00:01:32,400 --> 00:01:35,490
see oleks kõige lihtsam amiin siin samas,

31
00:01:35,490 --> 00:01:37,200
mis oleks NH2

32
00:01:37,200 --> 00:01:43,390
Seda asja siin kutsutakse amiidiks, ja kui me

33
00:01:43,390 --> 00:01:47,890
annaks talle üldnimetuse, oleks see atsetamiid.

34
00:01:47,890 --> 00:01:51,310
See kindel näide oleks atsetamiid.

35
00:01:56,220 --> 00:01:59,610
Ja kui me tahaks selle süstemaatilist nime,

36
00:01:59,610 --> 00:02:01,710
oleks see etaanamiid.

37
00:02:01,710 --> 00:02:05,240
Meil on siin kaks süsinikku, nii et see on etaanamiid.

38
00:02:09,199 --> 00:02:14,590
Loomulik küsimus oleks, et kõik amiidid ei ole lihtsalt

39
00:02:14,590 --> 00:02:17,840
primaarsed, sul võib olla muid asju kui vesinikud olla

40
00:02:17,840 --> 00:02:21,390
kinnitatud selle külge, teised radikaalrühmad, teised süsinikahelad,

41
00:02:21,390 --> 00:02:22,910
nii et kuidas neid nimetada?

42
00:02:22,910 --> 00:02:25,570
Kui sul oleks molekul, mis näeks välja selline

43
00:02:25,570 --> 00:02:27,980
ja tegelikult, las ma muudan asju natuke, et

44
00:02:27,980 --> 00:02:31,950
me erineks veidi etaansuunast.

45
00:02:31,950 --> 00:02:37,400
Ütleme, et sul oli kolm süsinikku seotud või osaks

46
00:02:37,400 --> 00:02:38,890
atsüülrühmast siin samas.

47
00:02:38,890 --> 00:02:45,940
Ja siis, oleme seotud lämmastikuga, mis on seotud

48
00:02:45,940 --> 00:02:50,860
metüülrühmaga ja siis veel teine vesinik.

49
00:02:50,860 --> 00:02:55,650
Sellisel juhul, hakkad sa nimetamisega pihta sellest metüülrühmast siin

50
00:02:55,650 --> 00:02:59,150
ja näitamaks, et see metüülrühm on kinnitatud

51
00:02:59,150 --> 00:03:06,040
lämmastiku külge, kutsume seda N-metüüliks.

52
00:03:06,040 --> 00:03:09,370
Ja siis vaatame ahelat, mis moodustab atsüülrühma,

53
00:03:09,370 --> 00:03:10,140
süsinikrühma.

54
00:03:10,140 --> 00:03:18,640
Meil on üks, kaks, kolm süsinikku, nii et see on propaanamiid.

55
00:03:25,220 --> 00:03:29,430
Kui siin oleks veel üks metüül, ütleks sa N koma

56
00:03:29,430 --> 00:03:30,590
N-dimetüül.

57
00:03:30,590 --> 00:03:33,250
Kui sul oleks siin propüülrühm,

58
00:03:33,250 --> 00:03:36,580
kutsuks sa seda N-metüül-N-propüül-propaanamiidiks.

59
00:03:36,580 --> 00:03:39,390
Nii, et loodetavasti annab see mingit aimu amiididest.

60
00:03:39,390 --> 00:03:42,240
Nüüd, ja see on miski, mida me oleme juba enne näinud, nii et see

61
00:03:42,240 --> 00:03:47,810
on väike ülevaade, kui sul on midagi mis näeb välja

62
00:03:47,810 --> 00:03:55,060
selline, kinnitaks ma selle metüülrühmaga

63
00:03:55,060 --> 00:03:56,040
siin samas.

64
00:03:56,040 --> 00:03:57,070
Seda oleme enne näinud.

65
00:03:57,070 --> 00:03:58,660
See on ester.

66
00:04:01,330 --> 00:04:04,680
Ja kui meil on-- tegelikult, las ma teen selle osa,

67
00:04:04,680 --> 00:04:07,710
mis teeb selle estriks, siniseks, et seda saaks eristada.

68
00:04:07,710 --> 00:04:10,960
Me jätkame selle asendamist, mis on atsüülrühma külge kinnitatud .

69
00:04:10,960 --> 00:04:11,740
Las ma märgistan selle.

70
00:04:11,740 --> 00:04:16,220
Seda siin kutsutakse atsüülrühmaks.

71
00:04:16,220 --> 00:04:18,290
See seal on atsüülrühm.

72
00:04:18,290 --> 00:04:21,760
Nii, et see siin, estri jaoks, kui me peaks talle

73
00:04:21,760 --> 00:04:24,570
üldnimetuse andma, ja me oleme seda estrit

74
00:04:24,570 --> 00:04:28,170
enne näinud, see on atsetaat.

75
00:04:28,170 --> 00:04:31,890
Ja kui me tahame talle anda tema süstemaatilise nime

76
00:04:31,890 --> 00:04:37,740
vaatad sa kõige pikemat ahelat, üks, kaks süsinikku, nii et see on etaan

77
00:04:37,740 --> 00:04:39,590
ja sa ei kutsu seda enam etaanhappeks.

78
00:04:39,590 --> 00:04:47,570
Sa kutsud seda etanoaadiks, just nii.

79
00:04:47,570 --> 00:04:50,690
Nüüd, järgmist me ei ole enne näinud

80
00:04:50,690 --> 00:04:53,290
ning see näib keeruline, kuid kui see jaotad

81
00:04:53,290 --> 00:04:56,160
koostisaineteks, polegi see nii halb.

82
00:04:56,160 --> 00:05:00,080
Ütleme, et meil on molekul mis näeb välja selline.

83
00:05:00,080 --> 00:05:07,400
Nii, et meil on üks atsüülrühm seotud hapnikuga, mis on

84
00:05:07,400 --> 00:05:09,880
seotud teise atsüülrühmaga.

85
00:05:09,880 --> 00:05:12,720
Peaaegu nagu meil oleks kaks karboksüülhapet

86
00:05:12,720 --> 00:05:13,760
kokku ühendatud.

87
00:05:13,760 --> 00:05:16,240
Tegelikult on meil siin kaks atsüülrühma, mis

88
00:05:16,240 --> 00:05:17,390
on ühendatud hapnikuga

89
00:05:17,390 --> 00:05:18,800
Seda kutsutakse anhüdriidiks

90
00:05:22,930 --> 00:05:25,260
Nad näevad väga keerulised välja, aga sa pead lihtsalt mõistma,

91
00:05:25,260 --> 00:05:28,140
et nad on omavahel ühendatud kaks karboksüülrühma,

92
00:05:28,140 --> 00:05:29,700
mis on tavaliselt üks ja sama.

93
00:05:29,700 --> 00:05:32,280
Suurem osa anhüdriide, mida te orgaanilises keemias näete,

94
00:05:32,280 --> 00:05:35,610
moodustutvad sellest samast karboksüülhappest, nii et vahet pole

95
00:05:35,610 --> 00:05:39,010
mitu süsinikku siin lõpus on, on tavaliselt ka

96
00:05:39,010 --> 00:05:40,670
siin lõpus.

97
00:05:40,670 --> 00:05:44,210
Nii, et nende nimetamine käib sama moodi

98
00:05:44,210 --> 00:05:47,690
nagu karboksüülhappe nimetamine, aga

99
00:05:47,690 --> 00:05:50,910
happe kirjutamise asemel, kirjutad sa sõna "anhüdriid".

100
00:05:50,910 --> 00:05:54,090
Nii, et see siin on äädikanhüdriid.

101
00:05:54,090 --> 00:05:56,480
Seda saadakse äädikhappest.

102
00:05:56,480 --> 00:06:00,160
See siin ongi äädikanhüdriid.

103
00:06:04,160 --> 00:06:10,710
Või selle süstemaatiline nimi on, meil on üks, kaks süsinikku, nii et,

104
00:06:10,710 --> 00:06:14,570
etaananhüdriid.

105
00:06:17,570 --> 00:06:20,160
Tegemaks asju selgemaks, kui see molekul, selle asemel, kui meil oleks midagi sellist,

106
00:06:20,160 --> 00:06:27,670
kus mõlemas otsas asuvad süsiniku ahelad

107
00:06:27,670 --> 00:06:31,280
omavad kolme süsinikku.

108
00:06:31,280 --> 00:06:34,900
Üks, kask, kolm, üks, kaks, kolm.

109
00:06:34,900 --> 00:06:36,950
Me nimetaks seda propaananhüdriidiks.

110
00:06:44,920 --> 00:06:48,540
Ebatavalises olukorras, ja see on ebatavaline, kus sa

111
00:06:48,540 --> 00:06:52,080
näed erinevaid süsinikahelaid,

112
00:06:52,080 --> 00:06:52,680
loetleks sa üles iga ühe neist.

113
00:06:52,680 --> 00:06:56,100
Nii, et kui sellels oleks kaks siin ja kolm siin, oleks see

114
00:06:56,100 --> 00:06:58,430
etaanpropaananhüdriid.

115
00:06:58,430 --> 00:07:00,460
Aga see on väga, väga ebatavaline.

116
00:07:00,460 --> 00:07:04,930
Tavaliselt, need süsinikahelad kummaski-- või mõlemas

117
00:07:04,930 --> 00:07:09,380
atsüülrühma otsas sisaldaks sama hulga süsinikke.

118
00:07:09,380 --> 00:07:13,980
Nüüd, viimane karboksüülhappe derivaat, millest te peaks teadma,

119
00:07:13,980 --> 00:07:17,640
ja me oleme seda juba näinud, on atsüül halogeniid.

120
00:07:17,640 --> 00:07:20,085
ja, täpsemalt, atsüül kloriid.

121
00:07:20,085 --> 00:07:21,880
Las ma joonistan selle siia.

122
00:07:21,880 --> 00:07:27,200
Nii, et sul on atsüülrühm siin ja siis see

123
00:07:27,200 --> 00:07:34,325
seotakse klooriga ja see siin on atsüülkloriid,

124
00:07:34,325 --> 00:07:38,220
millel on võibolla kõige tarvilikum nimi.

125
00:07:38,220 --> 00:07:40,810
See siin on atsüülrühm ja siis on veel kloor

126
00:07:40,810 --> 00:07:43,210
nii, et see on atsüülkloriid.

127
00:07:43,210 --> 00:07:45,580
Ja me oleme näinud täpselt seda sama atsüülkloriid.

128
00:07:45,580 --> 00:07:48,990
See on saadud äädikhappest, nii et see on atsetüülkloriid.

129
00:07:58,960 --> 00:08:02,630
Aga kui te tahaks sellele anda tema süstemaatilise nime,

130
00:08:02,630 --> 00:08:05,560
ja me pole näinud selle süstemaatilist nime enne, meil on üks, kaks

131
00:08:05,560 --> 00:08:07,520
süsinikku, nii et see on etanoüül.

132
00:08:10,150 --> 00:08:13,920
See ütleb meile, et me tegeleme atsüülrühmaga.

133
00:08:13,920 --> 00:08:21,340
Seda nimetaks me etanoüülkloriidiks.

134
00:08:21,340 --> 00:08:22,640
Ja kui sel oleks kolm süsinikku, oleks see

135
00:08:22,640 --> 00:08:24,760
propanoüülkloriid.

136
00:08:24,760 --> 00:08:26,840
Nii, et loodetavasti annab see teile vähemalt hea sissejuhatuse

137
00:08:26,840 --> 00:08:29,570
kuidas kõigi nende rühmade struktuurid erinevad

138
00:08:29,570 --> 00:08:31,550
ja sissejuhatuse kuidas neid nimetada.

139
00:08:31,550 --> 00:08:33,600
Järgmises videos räägime natukene

140
00:08:33,600 --> 00:08:36,110
relatiivsest stabiilsusest ja siis annab see teile hea aimu

141
00:08:36,110 --> 00:08:39,960
millises suunas reaktsioon toimuda võib.

142
00:08:39,960 --> 00:08:44,169
Kas pigem saada amiidist atsüülkloriid või

143
00:08:44,169 --> 00:08:47,720
atsüülkloriidist amiide või midagi vahepealset.