WEBVTT

00:00:00.390 --> 00:00:03.330
Ma tahan siin video rääkida

00:00:03.330 --> 00:00:06.190
molekulidest või molekuliklassidest mida saab luua

00:00:06.190 --> 00:00:08.220
karboksüülhappest.

00:00:08.220 --> 00:00:11.870
Kindla näite jaoks näitan ma asju

00:00:11.870 --> 00:00:14.250
mida saab luua äädikhappest.

00:00:14.250 --> 00:00:16.750
Ülevaate loomiseks jaoks - äädikhappe näeb välja selline.

00:00:21.370 --> 00:00:26.070
Üldnimetus, nagu ma just ütlesin, on äädikhappe

00:00:26.070 --> 00:00:30.270
ja kui sa tahad kasutada süstemaatilist nime, võid sa otsida

00:00:30.270 --> 00:00:32.270
pikimat ahelat, mis on seal samas.

00:00:32.270 --> 00:00:33.720
Seal on kaks süsinikku.

00:00:33.720 --> 00:00:38.490
Nii, et me kasutame et- eesliidet, nii et see on etaan-, ja kuna see on

00:00:38.490 --> 00:00:45.020
karboksüülhape, on see etaanhape.

00:00:45.020 --> 00:00:49.270
Äädikhappe derivaadid, ja me saame hiljem

00:00:49.270 --> 00:00:51.560
selle üldistada kõikideks karboksüülhapeteks.

00:00:51.560 --> 00:00:55.850
Me peame lihtsalt muutma seda, mis toimub

00:00:55.850 --> 00:00:56.580
selles süsinikahelas siin.

00:00:56.580 --> 00:00:58.490
Need ei pea just kindlasti kaks süsinikku olema.

00:00:58.490 --> 00:00:59.280
See võib lihtsalt jääda minema.

00:00:59.280 --> 00:01:01.400
See võib omada benseeni rõngaid, või mida iganes, ja see

00:01:01.400 --> 00:01:02.330
muudaks ta nime.

00:01:02.330 --> 00:01:04.599
Aga tegelikult, tahan ma teile anda põhisisu ja

00:01:04.599 --> 00:01:05.750
nimetamise põhisisu.

00:01:05.750 --> 00:01:11.600
Nii, et kui me tahame asendada selle hüdroksüülrühma amiiniga,

00:01:11.600 --> 00:01:15.850
ja tulevastes videotes näeme kuidas seda tehakse, nii et las ma

00:01:15.850 --> 00:01:17.660
lihtsalt joonistan atsüülrühma

00:01:17.660 --> 00:01:20.505
Atsüülrühm on see seal samas.

00:01:20.505 --> 00:01:23.590
Ja me lihtsalt jätkame selle muutmist, mis on seotud

00:01:23.590 --> 00:01:25.050
selle atsüülrühmaga siin samas.

00:01:25.050 --> 00:01:32.400
Nii, et kui see on seotud amiiniga, las ma joonistan, noh

00:01:32.400 --> 00:01:35.490
see oleks kõige lihtsam amiin siin samas,

00:01:35.490 --> 00:01:37.200
mis oleks NH2

00:01:37.200 --> 00:01:43.390
Seda asja siin kutsutakse amiidiks, ja kui me

00:01:43.390 --> 00:01:47.890
annaks talle üldnimetuse, oleks see atsetamiid.

00:01:47.890 --> 00:01:51.310
See kindel näide oleks atsetamiid.

00:01:56.220 --> 00:01:59.610
Ja kui me tahaks selle süstemaatilist nime,

00:01:59.610 --> 00:02:01.710
oleks see etaanamiid.

00:02:01.710 --> 00:02:05.240
Meil on siin kaks süsinikku, nii et see on etaanamiid.

00:02:09.199 --> 00:02:14.590
Loomulik küsimus oleks, et kõik amiidid ei ole lihtsalt

00:02:14.590 --> 00:02:17.840
primaarsed, sul võib olla muid asju kui vesinikud olla

00:02:17.840 --> 00:02:21.390
kinnitatud selle külge, teised radikaalrühmad, teised süsinikahelad,

00:02:21.390 --> 00:02:22.910
nii et kuidas neid nimetada?

00:02:22.910 --> 00:02:25.570
Kui sul oleks molekul, mis näeks välja selline

00:02:25.570 --> 00:02:27.980
ja tegelikult, las ma muudan asju natuke, et

00:02:27.980 --> 00:02:31.950
me erineks veidi etaansuunast.

00:02:31.950 --> 00:02:37.400
Ütleme, et sul oli kolm süsinikku seotud või osaks

00:02:37.400 --> 00:02:38.890
atsüülrühmast siin samas.

00:02:38.890 --> 00:02:45.940
Ja siis, oleme seotud lämmastikuga, mis on seotud

00:02:45.940 --> 00:02:50.860
metüülrühmaga ja siis veel teine vesinik.

00:02:50.860 --> 00:02:55.650
Sellisel juhul, hakkad sa nimetamisega pihta sellest metüülrühmast siin

00:02:55.650 --> 00:02:59.150
ja näitamaks, et see metüülrühm on kinnitatud

00:02:59.150 --> 00:03:06.040
lämmastiku külge, kutsume seda N-metüüliks.

00:03:06.040 --> 00:03:09.370
Ja siis vaatame ahelat, mis moodustab atsüülrühma,

00:03:09.370 --> 00:03:10.140
süsinikrühma.

00:03:10.140 --> 00:03:18.640
Meil on üks, kaks, kolm süsinikku, nii et see on propaanamiid.

00:03:25.220 --> 00:03:29.430
Kui siin oleks veel üks metüül, ütleks sa N koma

00:03:29.430 --> 00:03:30.590
N-dimetüül.

00:03:30.590 --> 00:03:33.250
Kui sul oleks siin propüülrühm,

00:03:33.250 --> 00:03:36.580
kutsuks sa seda N-metüül-N-propüül-propaanamiidiks.

00:03:36.580 --> 00:03:39.390
Nii, et loodetavasti annab see mingit aimu amiididest.

00:03:39.390 --> 00:03:42.240
Nüüd, ja see on miski, mida me oleme juba enne näinud, nii et see

00:03:42.240 --> 00:03:47.810
on väike ülevaade, kui sul on midagi mis näeb välja

00:03:47.810 --> 00:03:55.060
selline, kinnitaks ma selle metüülrühmaga

00:03:55.060 --> 00:03:56.040
siin samas.

00:03:56.040 --> 00:03:57.070
Seda oleme enne näinud.

00:03:57.070 --> 00:03:58.660
See on ester.

00:04:01.330 --> 00:04:04.680
Ja kui meil on-- tegelikult, las ma teen selle osa,

00:04:04.680 --> 00:04:07.710
mis teeb selle estriks, siniseks, et seda saaks eristada.

00:04:07.710 --> 00:04:10.960
Me jätkame selle asendamist, mis on atsüülrühma külge kinnitatud .

00:04:10.960 --> 00:04:11.740
Las ma märgistan selle.

00:04:11.740 --> 00:04:16.220
Seda siin kutsutakse atsüülrühmaks.

00:04:16.220 --> 00:04:18.290
See seal on atsüülrühm.

00:04:18.290 --> 00:04:21.760
Nii, et see siin, estri jaoks, kui me peaks talle

00:04:21.760 --> 00:04:24.570
üldnimetuse andma, ja me oleme seda estrit

00:04:24.570 --> 00:04:28.170
enne näinud, see on atsetaat.

00:04:28.170 --> 00:04:31.890
Ja kui me tahame talle anda tema süstemaatilise nime

00:04:31.890 --> 00:04:37.740
vaatad sa kõige pikemat ahelat, üks, kaks süsinikku, nii et see on etaan

00:04:37.740 --> 00:04:39.590
ja sa ei kutsu seda enam etaanhappeks.

00:04:39.590 --> 00:04:47.570
Sa kutsud seda etanoaadiks, just nii.

00:04:47.570 --> 00:04:50.690
Nüüd, järgmist me ei ole enne näinud

00:04:50.690 --> 00:04:53.290
ning see näib keeruline, kuid kui see jaotad

00:04:53.290 --> 00:04:56.160
koostisaineteks, polegi see nii halb.

00:04:56.160 --> 00:05:00.080
Ütleme, et meil on molekul mis näeb välja selline.

00:05:00.080 --> 00:05:07.400
Nii, et meil on üks atsüülrühm seotud hapnikuga, mis on

00:05:07.400 --> 00:05:09.880
seotud teise atsüülrühmaga.

00:05:09.880 --> 00:05:12.720
Peaaegu nagu meil oleks kaks karboksüülhapet

00:05:12.720 --> 00:05:13.760
kokku ühendatud.

00:05:13.760 --> 00:05:16.240
Tegelikult on meil siin kaks atsüülrühma, mis

00:05:16.240 --> 00:05:17.390
on ühendatud hapnikuga

00:05:17.390 --> 00:05:18.800
Seda kutsutakse anhüdriidiks

00:05:22.930 --> 00:05:25.260
Nad näevad väga keerulised välja, aga sa pead lihtsalt mõistma,

00:05:25.260 --> 00:05:28.140
et nad on omavahel ühendatud kaks karboksüülrühma,

00:05:28.140 --> 00:05:29.700
mis on tavaliselt üks ja sama.

00:05:29.700 --> 00:05:32.280
Suurem osa anhüdriide, mida te orgaanilises keemias näete,

00:05:32.280 --> 00:05:35.610
moodustutvad sellest samast karboksüülhappest, nii et vahet pole

00:05:35.610 --> 00:05:39.010
mitu süsinikku siin lõpus on, on tavaliselt ka

00:05:39.010 --> 00:05:40.670
siin lõpus.

00:05:40.670 --> 00:05:44.210
Nii, et nende nimetamine käib sama moodi

00:05:44.210 --> 00:05:47.690
nagu karboksüülhappe nimetamine, aga

00:05:47.690 --> 00:05:50.910
happe kirjutamise asemel, kirjutad sa sõna "anhüdriid".

00:05:50.910 --> 00:05:54.090
Nii, et see siin on äädikanhüdriid.

00:05:54.090 --> 00:05:56.480
Seda saadakse äädikhappest.

00:05:56.480 --> 00:06:00.160
See siin ongi äädikanhüdriid.

00:06:04.160 --> 00:06:10.710
Või selle süstemaatiline nimi on, meil on üks, kaks süsinikku, nii et,

00:06:10.710 --> 00:06:14.570
etaananhüdriid.

00:06:17.570 --> 00:06:20.160
Tegemaks asju selgemaks, kui see molekul, selle asemel, kui meil oleks midagi sellist,

00:06:20.160 --> 00:06:27.670
kus mõlemas otsas asuvad süsiniku ahelad

00:06:27.670 --> 00:06:31.280
omavad kolme süsinikku.

00:06:31.280 --> 00:06:34.900
Üks, kask, kolm, üks, kaks, kolm.

00:06:34.900 --> 00:06:36.950
Me nimetaks seda propaananhüdriidiks.

00:06:44.920 --> 00:06:48.540
Ebatavalises olukorras, ja see on ebatavaline, kus sa

00:06:48.540 --> 00:06:52.080
näed erinevaid süsinikahelaid,

00:06:52.080 --> 00:06:52.680
loetleks sa üles iga ühe neist.

00:06:52.680 --> 00:06:56.100
Nii, et kui sellels oleks kaks siin ja kolm siin, oleks see

00:06:56.100 --> 00:06:58.430
etaanpropaananhüdriid.

00:06:58.430 --> 00:07:00.460
Aga see on väga, väga ebatavaline.

00:07:00.460 --> 00:07:04.930
Tavaliselt, need süsinikahelad kummaski-- või mõlemas

00:07:04.930 --> 00:07:09.380
atsüülrühma otsas sisaldaks sama hulga süsinikke.

00:07:09.380 --> 00:07:13.980
Nüüd, viimane karboksüülhappe derivaat, millest te peaks teadma,

00:07:13.980 --> 00:07:17.640
ja me oleme seda juba näinud, on atsüül halogeniid.

00:07:17.640 --> 00:07:20.085
ja, täpsemalt, atsüül kloriid.

00:07:20.085 --> 00:07:21.880
Las ma joonistan selle siia.

00:07:21.880 --> 00:07:27.200
Nii, et sul on atsüülrühm siin ja siis see

00:07:27.200 --> 00:07:34.325
seotakse klooriga ja see siin on atsüülkloriid,

00:07:34.325 --> 00:07:38.220
millel on võibolla kõige tarvilikum nimi.

00:07:38.220 --> 00:07:40.810
See siin on atsüülrühm ja siis on veel kloor

00:07:40.810 --> 00:07:43.210
nii, et see on atsüülkloriid.

00:07:43.210 --> 00:07:45.580
Ja me oleme näinud täpselt seda sama atsüülkloriid.

00:07:45.580 --> 00:07:48.990
See on saadud äädikhappest, nii et see on atsetüülkloriid.

00:07:58.960 --> 00:08:02.630
Aga kui te tahaks sellele anda tema süstemaatilise nime,

00:08:02.630 --> 00:08:05.560
ja me pole näinud selle süstemaatilist nime enne, meil on üks, kaks

00:08:05.560 --> 00:08:07.520
süsinikku, nii et see on etanoüül.

00:08:10.150 --> 00:08:13.920
See ütleb meile, et me tegeleme atsüülrühmaga.

00:08:13.920 --> 00:08:21.340
Seda nimetaks me etanoüülkloriidiks.

00:08:21.340 --> 00:08:22.640
Ja kui sel oleks kolm süsinikku, oleks see

00:08:22.640 --> 00:08:24.760
propanoüülkloriid.

00:08:24.760 --> 00:08:26.840
Nii, et loodetavasti annab see teile vähemalt hea sissejuhatuse

00:08:26.840 --> 00:08:29.570
kuidas kõigi nende rühmade struktuurid erinevad

00:08:29.570 --> 00:08:31.550
ja sissejuhatuse kuidas neid nimetada.

00:08:31.550 --> 00:08:33.600
Järgmises videos räägime natukene

00:08:33.600 --> 00:08:36.110
relatiivsest stabiilsusest ja siis annab see teile hea aimu

00:08:36.110 --> 00:08:39.960
millises suunas reaktsioon toimuda võib.

00:08:39.960 --> 00:08:44.169
Kas pigem saada amiidist atsüülkloriid või

00:08:44.169 --> 00:08:47.720
atsüülkloriidist amiide või midagi vahepealset.