-
Selles videos me võrdleme
molekulide paare ja
-
vaatame, kas nad on
mõnel ilmselgel moel seotud
-
või mitte nii selgel
-
Need esimesed kaks näevad välja nagu
-
täiesti erinevad molekulid
-
Kõhutunne võib öelda,
nad on
-
täiesti erinevad molekulid
-
See poleks täiesti vale
-
aga kui me vaatame natukene lähemalt
-
näeme, et vasakpoolsel on üks,kaks
-
kolm,neli süsinikku.
-
Nagu ka parem poolsel
üks, kaks, kolm, neli süsinikku.
-
Vasak poolsel molekulil on
kaks, neli, kuus
-
seitse, kaheksa vesinikku.
-
Parem poolsel on
kaks, neli, kuus, kaheksa vesinikku.
-
Ja neil mõlemal on üks hapnik
-
Mõlema molekulaarne valem on
-
neli süsinikku,
kaheksa vesinikku ja üks hapnik.
-
Mõlemad on C4H8O
-
Neil on sama molekulaarne valem.
-
Nad on tehtud samast asjast, nad on
-
isomeerid.
-
Nad on isomeerid,
-
erilist tüüpi isomeerid.
-
Selles olukorras,
meil pole samasugused sidemed
-
Nad on tehtud samadest aatomistest,
aga sidemed,
-
mis millega on ühendatud, on erinev.
-
Me kutsume neid seoseisomeerideks.
-
Seose...
-
isomeerid.
-
Lõppkokkuvõtteks on
nad tehtud samast asjast, aga on
-
tegelikult kaks erinevat molekuli,
-
tegelikult kaks väga erinevat molekuli.
-
Vaatame nüüd järgmist
-
Seda järgmist molekuli.
-
Kui me vaatame seda molekuli.
-
Tundub nagu see süsinik oleks kiraalne.
See on asümmeetriline süsinik.
-
See on seotud nelja erineva rühmaga:
fluor, broom, vesinik ja metüülrühm.
-
Samuti see
-
Nad on mõlemad tehtud samast asjast.
-
Meil on süsinik-- ja nad pole vaid tehtud
samast asjast, vaid ka sidemed on samad
-
Süsinik-fluor, süsinik-fluori,
süsinik-broom, süsinik-broom
-
süsinik-vesinik
-
Mõlemal süsinikul seos ka metüülrühmaga.
-
Aga nad ei näe sarnased välja.
-
On üksteise peegelpiltid?
-
Ei ole.
-
Selle molekuli peegelpildis
oleks fluor siin pool.
-
vesinik seal taga ja meil oleks
broom hoopis suunatud siia poole.
-
Vaatame, kas me saaks kuidagi ühest teise.
-
Ma kõige pealt pööran
seda molekuli. Nii et
-
Parem oleks pöörata
seda molekuli kõige lihtsamal moel,
-
et jõuda oodatud tulemuseni.
-
Las ma pööran seda nii
-
Ma keeran selle justkui lehelt välja,
kujutage seda ette. Ma keeran ta nii.
-
Ma võtan metüülrühma
ja panen selle paremale käele.
-
Kujutage, et ma pööran nõnda
-
et see tuleks tasandist välja ja
siis tagasi alla.
-
Kui ma nii teeks, kuidas see välja näeks?
-
Mul oleks süsinik, see süsinik siin.
-
Metüülrühm paikneks nüüd sellel küljel.
-
Ja kuna ma pöörasin selle ümber,
-
broom oli lehe tasapinnal.
-
Ta jääb ikka tasapinnale
-
aga kuna ma pöörasin molekuli ümber siis
-
Vesinik, mis oli muidu taga,
on nüüd ees pool.
-
Vesinik on nüüd ees pool
-
ja fluor jäänud tahapoole
-
Kuna ma pöörasin molekuli ümber
-
Fluor on nüüd siis taga.
-
Kuidas see tundub võrreldes tollega?
-
Las ma proovin kuidagi sinna jõuda.
-
Kui ma võtan selle fluori
-
ja pööran selle vesiniku koha peale.
-
Ning võtan vesiniku ja pööran sinna,
see juhtub kõik korraga, kus on broom.
-
ja pööran broomi fluori asemele.
-
Saan ma selle.
-
ma võin molekuli keerata ja siis pöörata
ümber selle sideme koha pealt.
-
ning ma jõuan selle molekulini.
-
nad tunduvad küllaltki erinevad
keeramise ja pööramisega
-
näeme tegelikult,
et tegu on sama molekuliga.
-
.
-
Sama molekul
-
.
-
Järgmine
-
Vaatame, mis meil siin on.
-
Ma vahetan värvi.
-
Nii siin pool
-
Need osad on mõlemal molekuli samad.
-
Süsinikud on mõlemal.
-
See süsinik tundub olevat kiraaltsenter.
-
See on seotud
ühe, kahe, kolme erineva rühmaga.
-
Võib tunduda
side on kahe süsiniku vahel
-
Tegu metüülrühmaga
-
ja sellel küljel on igasugu asju.
-
See on kindlalt kiraalne tsenter.
-
Ning siin, on samad lood.
-
Tegu on kiraaltsentriga.
-
ja sellega on samad lood
-
Seotud nelja erineva rühmaga.
-
Igal molekulil on kaks kiraaltsentrit
-
ja tundub, et nad on tehtud samast asjast
-
Mitte ainult nad
pole tehtud samast asjast,
-
vaid ka sidemed on samad.
-
See süsinik on seotud vesiniku, fluori ja
-
kahe teise süsinikuga.
-
Sama lugu,
-
Vesinik ja fluor
-
Süsinik, tundub nagu see oleks vesinik
-
See on seotud vesiniku ja klooriga.
-
Tegu on samade koostisosadega
ja sidemed on samad.
-
Need tunduvad sarnased,
-
kuid sidemed on natuke erinevad
-
Siin näeme, vasakpoolsel molekulil,
vesinik on taga
-
Siin on aga vesinik ees pool
-
Siin on kloor taga pool, kuid teisel
-
kloor on ees
-
Need tunduvad olevat stereoisomeerid
-
.
-
Varasemas videos
nägite te struktuurisomeere
-
Tehtud samadest osadest
-
kuid sidemed on erinevad.
-
Stereoisomeerid,
neil on samad koostisosad,
-
isegi sidemed on samad,
aga kolmemõõtmeline
-
kujutis on natukene erinev.
-
Näiteks, see süsinik on
seotud samade rühmadega
-
nagu see süsinik, aga siin,
-
fluor on ees pool,
erinevalt sellest molekulist,
-
siin on fluor ees
-
Samas siin on fluor aga tagurpidi.
-
Ja sama lugu on klooriga.
-
Siin on see taga ja siin ees.
-
Vaatame, kas nad on sarnased
natuke keerukamal moel.
-
Kujutleme, et paneme taha peegli.
-
Parim moodus
visiualiseerimiseks
-
Kujutlege, et paneme
selle molekuli taha peegli
-
Kui selle molekuli taha panna peegel,
-
missugune näeks välja peegelpilt?
-
Kui panna selle taha peegel,
siis peegelpildil
-
oleks vesinik nüüd,
kuna peegel on kogu molekuli taga,
-
see vesinik oleks lähemal
-
peeglile.
-
Peegelpildis oleks,
vesinik mis suunaks meie poole
-
ja siis oleks süsinik,
-
Samas oleks fluor siin kaugemal.
-
Sama lugu peegelpildis.
-
Kloor oleks
-
meie pool,
kuna kloor on taga pool, peeglile lähemal,
-
ja vesinik oleks suunatut
niimoodi välja poole.
-
Ilmselgelt ülejäänud molekul jääks
-
täpselt samaks.
-
Nii et peegelpilt,
mille ma just valgega joonistasin
-
Oleks täpselt see sama molekul:
vesinik suunatud tasapinnast,
-
välja, vesinik suunatud tasapinnast välja.
-
Võiks öelda, et oodake,
see vesinik on paremal
-
see vasakul. Vahet pole
-
Näeme,
vesinik on suunatud välja
-
Fluor on suunatud taha, vesinik on
-
siin ees, fluor taga,
kloor siin ees, vesinik taga,
-
Kloor siin ees, vesinik taga.
-
Need on üksteise peegelpildid,
aga mitte tavalised.
-
mida me varem oleme teinud,
-
kus peegel paiknes nende vahel.
-
Selline peegelpilt tekib,
kui paigutada peegel
-
kas molekuli peale või selle taha,
-
See on stereoisomeeride klass
me oleme neist
-
varemgi rääkinud.
-
Need on enantiomeerid.
-
.
-
Need mõlemad on enantiomeerid,
-
nad on üksteise enantiomeerid.
-
Tegu on stereoisomeeridega.
-
Nad on tehtud samadest
molekulidest, järelikult
-
neil on samad koostisosad.
-
Samuti on neil samad sidemed, mitte ainult
-
samad sidemed,
mis on stereoisomeeride tunnus
-
aga tegu on erilist tüüpi
stereoisomeeridega
-
mida kutsutakse enantiomeeriks,
kus nad on tegelikult
-
üksteise peegelpildid.
-
Nõndaks, mis võiks olla
see sinine siin pool?
-
Nagu ka eelmine, tundub, et ta on tehtud
-
samast asjast.
-
Meil on need süsinikud, need süsinikud ja
-
vesinik üleval.
-
Samad lood siin pool.
-
Meil on vesinik, broom, vesinik ja broom,
-
vesinik, kloor, vesinik,
kloor, vesinik, kloor,
-
vesinik, kloor.
-
Ta on tehtud samast asjast.
-
Neil on samad sidemed,
järelikult on kindlasti tegu
-
stereoisomeeridega.
-
Me peame kontrollima
Teeme kõigepealt
-
kindlaks, et nad pole sama molekul. Siin,
-
vesinik on ees.
-
Seal, vesinik on taga.
-
Siin, vesinik on taga.
-
Siin on vesinik ees.
-
Järelikult pole nad sama molekul
-
Neil on erinev 3-dimensiooniline
-
kujutis, kuigi nende sidemed on samad.
-
Nad on stereoisomeerid.
-
.
-
Vaatame, kas tegu on enantimeeridega.
-
Kui me vaatame seda nii,
paneme peegli siia, siis
-
poleks see aatom siin.
-
Siis oleks kloor siin ees ja see vesinik.
-
Selline peegli paigutus ei sobi.
-
Kuid kui me teeme sama,
mis eelmise paariga,
-
kui panna peegel selle molekuli taha,
ma keskendun
-
ainult eesmistele
ja tagumistele rühmadele,
-
kuna vaid need on olulised,
-
kui peegel on molekuli taga.
-
Kui peegel panna molekuli taha,
-
Siis broom oleks peeglile
lähemal kui vesinik.
-
Broom oleks nüüd ees pool ja vesinik
-
oleks taga.
-
See vesinik oleks nüüd taga.
-
Ma proovin luua
peegelpildi sarnast kujutist,
-
kui on raske mõista
-
Siis näeks kõik samasugune välja.
-
See kloor oleks ees pool ja
-
see vesinik oleks nüüd
peegelpildil taga pool,
-
kui te suudate ette kujutada.
-
Nüüd on meil veel üks.
-
See kloor on peeglile lähemal
-
justkui istuks selle peal.
-
Peegelpildis oleks
suunatud tasapinnast välja
-
see vesinik oleks suunatud taha poole.
-
Nüüd vaatame,
kas peegelpilt klapib sellega.
-
Peegelpildil on broom
suunatud tasapinnast välja,
-
vesinik aga taha.
-
Vesinik on meil.. Peegelpildil on vesinik
-
taga pool, kloor ees.
-
Sama siin.
-
Tegu võib olla peegelpildiga.
-
Viimase süsiniku juures on kloor ees,
-
vesinik taga.
-
Aga siin, kloor on taga , vesinik ees.
-
Nii et see osa, võib mõelda nii et
-
Selle peegelpilt on see ja see on
-
selle osa peegelpilt,
aga see osa pole teise peegelpilt.
-
Kui on stereoisomeer millega ei ühti..
-
Kui meil on kaks stereoisomeeri
mis pole
-
üksteise peegelpildid,
kutsume neid diastereomeerideks.
-
Mul on hääldusega raskusi.
-
Las ma panen selle kirja.
-
Need on diastereomeerid,
mis tegelikult viitab,
-
et tegu on stereoisomeeriga
mis pole enantiomeer
-
Muud ta ei tähenda.
Stereoisomeer, aga mitte
-
enantiomeer.
-
Stereoisomeer on kas enantiomeer või
-
diastereomeer.
-
Teeme nüüd selle viimase ka ära.
-
Nõndaks, meil on
kaks,meil on tsükloheksaanid
-
ja neil on broom number 1
ja number 2 rühmaks.
-
Sõltub, kust lugema hakata.
-
Tundub, et nad on üksteise peegelpildid.
-
Me võiksime sinna panna peegli,
nad kindlasti näeksid
-
välja nagu üksteise peegelpildid.
-
See on kiraalne süsinik.
-
See on seotud ühe süsiniku rühmaga,
mis erineb
-
teisest rühmast
-
Süsiniku rühm
on seotud broomiga.
-
See rühm pole.
-
Tal on kõigest hunnik vesinikke,
-
kui minna selles suunas.
-
Tal on vesinik ja broom,
järelikult on ta kiraalne
-
Sama jutt, ka see on kiraalne
-
Ilmselgelt, see on kiraalne ja too samuti.
-
Kui nüüd mõelda,
siis nad on üksteise peegelpildid
-
ja mõlemal on 2 kiraaltsentrit
-
või 2 kiraalset süsinikku.
-
Sellele mõeldes kõik,
mis teha tuleb on see
-
molekul ümber pöörata
ja saadki selle molekuli.
-
Need on samad molekulid.
-
Tegu on sama molekuliga.
-
See on huvitav,
nägime seda, kui alustasime
-
kiraalsuse õppimist.
-
Kuigi meil on 2 kiraaltsentrit,
-
Pole see kiraalne molekul
-
Ta on oma peegelpildiga sama.
-
Nad kattuvad täielikult oma peegelpildiga.
-
Nad kattuvad täielikult oma peegelpildiga
-
Kuigi tal on kiraalsed süsikud, pole ta
-
kiraalne molekul.
-
Me kutsume neid meso ühenditeks.
-
.
-
Võime noole tõmmata ühele, kuna nad
-
on täpselt samad.
-
See on meso ühend.
-
Tal on kiraaltsentrid.
-
Kiraalsed süsinikud, kui nii võib öelda.
-
Aga ta pole kiraalne ühend.
-
Neid avastada on lihtne, neil on
-
kiraaltsentrid, aga samas tekib
-
sümmeetriline joon.
-
Siin on sümmeetriline joon.
-
Need 2 aine poolt on üksteise
-
peegelpildid.
-
Need poleks samad molekulid,
kui ma muudaks
-
selle fluoriks ja selle fluoriks.
-
Korraga kaoks sümmeetria.
-
Need on peegelpildid, kuid nad pole
-
ülikattuvad.
-
Kui see oleks fluor, oleks tegu tegelikult
-
enantiomeeridega.
-
See pole lihtsalt meso ühend, vaid kaks
-
erinevat enantimeeri. Ühel oleks R-suund
-
ja teisel oleks S-suund,
-
kasutades õpitud nimetusmeetodeid.
-
.