< Return to Video

Stereoisomers, Enantiomers, Diastereomers, Constitutional Isomers and Meso Compounds

  • 0:00 - 0:03
    Selles videos me võrdleme
    molekulide paare ja
  • 0:03 - 0:06
    vaatame, kas nad on
    mõnel ilmselgel moel seotud
  • 0:06 - 0:08
    või mitte nii selgel
  • 0:08 - 0:11
    Need esimesed kaks näevad välja nagu
  • 0:11 - 0:12
    täiesti erinevad molekulid
  • 0:12 - 0:13
    Kõhutunne võib öelda,
    nad on
  • 0:13 - 0:16
    täiesti erinevad molekulid
  • 0:16 - 0:18
    See poleks täiesti vale
  • 0:18 - 0:20
    aga kui me vaatame natukene lähemalt
  • 0:20 - 0:22
    näeme, et vasakpoolsel on üks,kaks
  • 0:22 - 0:25
    kolm,neli süsinikku.
  • 0:25 - 0:29
    Nagu ka parem poolsel
    üks, kaks, kolm, neli süsinikku.
  • 0:29 - 0:32
    Vasak poolsel molekulil on
    kaks, neli, kuus
  • 0:32 - 0:34
    seitse, kaheksa vesinikku.
  • 0:34 - 0:38
    Parem poolsel on
    kaks, neli, kuus, kaheksa vesinikku.
  • 0:38 - 0:40
    Ja neil mõlemal on üks hapnik
  • 0:40 - 0:42
    Mõlema molekulaarne valem on
  • 0:42 - 0:47
    neli süsinikku,
    kaheksa vesinikku ja üks hapnik.
  • 0:47 - 0:51
    Mõlemad on C4H8O
  • 0:51 - 0:52
    Neil on sama molekulaarne valem.
  • 0:52 - 0:55
    Nad on tehtud samast asjast, nad on
  • 0:55 - 0:56
    isomeerid.
  • 0:56 - 0:58
    Nad on isomeerid,
  • 0:58 - 0:59
    erilist tüüpi isomeerid.
  • 0:59 - 1:03
    Selles olukorras,
    meil pole samasugused sidemed
  • 1:03 - 1:05
    Nad on tehtud samadest aatomistest,
    aga sidemed,
  • 1:05 - 1:07
    mis millega on ühendatud, on erinev.
  • 1:07 - 1:10
    Me kutsume neid seoseisomeerideks.
  • 1:10 - 1:17
    Seose...
  • 1:17 - 1:18
    isomeerid.
  • 1:18 - 1:22
    Lõppkokkuvõtteks on
    nad tehtud samast asjast, aga on
  • 1:22 - 1:24
    tegelikult kaks erinevat molekuli,
  • 1:24 - 1:27
    tegelikult kaks väga erinevat molekuli.
  • 1:27 - 1:28
    Vaatame nüüd järgmist
  • 1:28 - 1:30
    Seda järgmist molekuli.
  • 1:30 - 1:33
    Kui me vaatame seda molekuli.
  • 1:33 - 1:39
    Tundub nagu see süsinik oleks kiraalne.
    See on asümmeetriline süsinik.
  • 1:39 - 1:45
    See on seotud nelja erineva rühmaga:
    fluor, broom, vesinik ja metüülrühm.
  • 1:45 - 1:47
    Samuti see
  • 1:47 - 1:49
    Nad on mõlemad tehtud samast asjast.
  • 1:49 - 1:53
    Meil on süsinik-- ja nad pole vaid tehtud
    samast asjast, vaid ka sidemed on samad
  • 1:53 - 1:59
    Süsinik-fluor, süsinik-fluori,
    süsinik-broom, süsinik-broom
  • 1:59 - 2:00
    süsinik-vesinik
  • 2:00 - 2:02
    Mõlemal süsinikul seos ka metüülrühmaga.
  • 2:02 - 2:05
    Aga nad ei näe sarnased välja.
  • 2:05 - 2:06
    On üksteise peegelpiltid?
  • 2:06 - 2:07
    Ei ole.
  • 2:07 - 2:10
    Selle molekuli peegelpildis
    oleks fluor siin pool.
  • 2:10 - 2:17
    vesinik seal taga ja meil oleks
    broom hoopis suunatud siia poole.
  • 2:17 - 2:19
    Vaatame, kas me saaks kuidagi ühest teise.
  • 2:19 - 2:22
    Ma kõige pealt pööran
    seda molekuli. Nii et
  • 2:22 - 2:31
    Parem oleks pöörata
    seda molekuli kõige lihtsamal moel,
  • 2:31 - 2:33
    et jõuda oodatud tulemuseni.
  • 2:33 - 2:35
    Las ma pööran seda nii
  • 2:35 - 2:39
    Ma keeran selle justkui lehelt välja,
    kujutage seda ette. Ma keeran ta nii.
  • 2:39 - 2:43
    Ma võtan metüülrühma
    ja panen selle paremale käele.
  • 2:43 - 2:44
    Kujutage, et ma pööran nõnda
  • 2:44 - 2:47
    et see tuleks tasandist välja ja
    siis tagasi alla.
  • 2:47 - 2:49
    Kui ma nii teeks, kuidas see välja näeks?
  • 2:49 - 2:51
    Mul oleks süsinik, see süsinik siin.
  • 2:51 - 2:54
    Metüülrühm paikneks nüüd sellel küljel.
  • 2:54 - 2:56
    Ja kuna ma pöörasin selle ümber,
  • 2:56 - 2:59
    broom oli lehe tasapinnal.
  • 2:59 - 3:02
    Ta jääb ikka tasapinnale
  • 3:02 - 3:04
    aga kuna ma pöörasin molekuli ümber siis
  • 3:04 - 3:08
    Vesinik, mis oli muidu taga,
    on nüüd ees pool.
  • 3:08 - 3:12
    Vesinik on nüüd ees pool
  • 3:12 - 3:14
    ja fluor jäänud tahapoole
  • 3:14 - 3:16
    Kuna ma pöörasin molekuli ümber
  • 3:16 - 3:20
    Fluor on nüüd siis taga.
  • 3:20 - 3:23
    Kuidas see tundub võrreldes tollega?
  • 3:23 - 3:25
    Las ma proovin kuidagi sinna jõuda.
  • 3:25 - 3:26
    Kui ma võtan selle fluori
  • 3:26 - 3:29
    ja pööran selle vesiniku koha peale.
  • 3:29 - 3:33
    Ning võtan vesiniku ja pööran sinna,
    see juhtub kõik korraga, kus on broom.
  • 3:33 - 3:36
    ja pööran broomi fluori asemele.
  • 3:36 - 3:37
    Saan ma selle.
  • 3:37 - 3:43
    ma võin molekuli keerata ja siis pöörata
    ümber selle sideme koha pealt.
  • 3:43 - 3:44
    ning ma jõuan selle molekulini.
  • 3:44 - 3:47
    nad tunduvad küllaltki erinevad
    keeramise ja pööramisega
  • 3:47 - 3:50
    näeme tegelikult,
    et tegu on sama molekuliga.
  • 3:50 - 3:51
    .
  • 3:51 - 3:54
    Sama molekul
  • 3:54 - 3:55
    .
  • 3:55 - 3:57
    Järgmine
  • 3:57 - 3:58
    Vaatame, mis meil siin on.
  • 3:58 - 4:00
    Ma vahetan värvi.
  • 4:00 - 4:01
    Nii siin pool
  • 4:01 - 4:04
    Need osad on mõlemal molekuli samad.
  • 4:04 - 4:06
    Süsinikud on mõlemal.
  • 4:06 - 4:08
    See süsinik tundub olevat kiraaltsenter.
  • 4:08 - 4:12
    See on seotud
    ühe, kahe, kolme erineva rühmaga.
  • 4:12 - 4:14
    Võib tunduda
    side on kahe süsiniku vahel
  • 4:14 - 4:15
    Tegu metüülrühmaga
  • 4:15 - 4:17
    ja sellel küljel on igasugu asju.
  • 4:17 - 4:19
    See on kindlalt kiraalne tsenter.
  • 4:19 - 4:21
    Ning siin, on samad lood.
  • 4:21 - 4:22
    Tegu on kiraaltsentriga.
  • 4:22 - 4:24
    ja sellega on samad lood
  • 4:24 - 4:25
    Seotud nelja erineva rühmaga.
  • 4:25 - 4:29
    Igal molekulil on kaks kiraaltsentrit
  • 4:29 - 4:32
    ja tundub, et nad on tehtud samast asjast
  • 4:32 - 4:34
    Mitte ainult nad
    pole tehtud samast asjast,
  • 4:34 - 4:39
    vaid ka sidemed on samad.
  • 4:39 - 4:43
    See süsinik on seotud vesiniku, fluori ja
  • 4:43 - 4:44
    kahe teise süsinikuga.
  • 4:44 - 4:45
    Sama lugu,
  • 4:45 - 4:46
    Vesinik ja fluor
  • 4:46 - 4:49
    Süsinik, tundub nagu see oleks vesinik
  • 4:49 - 4:52
    See on seotud vesiniku ja klooriga.
  • 4:52 - 4:56
    Tegu on samade koostisosadega
    ja sidemed on samad.
  • 4:56 - 5:00
    Need tunduvad sarnased,
  • 5:00 - 5:02
    kuid sidemed on natuke erinevad
  • 5:02 - 5:05
    Siin näeme, vasakpoolsel molekulil,
    vesinik on taga
  • 5:05 - 5:08
    Siin on aga vesinik ees pool
  • 5:08 - 5:10
    Siin on kloor taga pool, kuid teisel
  • 5:10 - 5:12
    kloor on ees
  • 5:12 - 5:13
    Need tunduvad olevat stereoisomeerid
  • 5:13 - 5:18
    .
  • 5:18 - 5:22
    Varasemas videos
    nägite te struktuurisomeere
  • 5:22 - 5:23
    Tehtud samadest osadest
  • 5:23 - 5:25
    kuid sidemed on erinevad.
  • 5:25 - 5:28
    Stereoisomeerid,
    neil on samad koostisosad,
  • 5:28 - 5:30
    isegi sidemed on samad,
    aga kolmemõõtmeline
  • 5:30 - 5:33
    kujutis on natukene erinev.
  • 5:33 - 5:35
    Näiteks, see süsinik on
    seotud samade rühmadega
  • 5:35 - 5:37
    nagu see süsinik, aga siin,
  • 5:37 - 5:41
    fluor on ees pool,
    erinevalt sellest molekulist,
  • 5:41 - 5:41
    siin on fluor ees
  • 5:41 - 5:43
    Samas siin on fluor aga tagurpidi.
  • 5:43 - 5:45
    Ja sama lugu on klooriga.
  • 5:45 - 5:47
    Siin on see taga ja siin ees.
  • 5:47 - 5:52
    Vaatame, kas nad on sarnased
    natuke keerukamal moel.
  • 5:52 - 5:56
    Kujutleme, et paneme taha peegli.
  • 5:56 - 5:57
    Parim moodus
    visiualiseerimiseks
  • 5:57 - 6:00
    Kujutlege, et paneme
    selle molekuli taha peegli
  • 6:00 - 6:03
    Kui selle molekuli taha panna peegel,
  • 6:03 - 6:05
    missugune näeks välja peegelpilt?
  • 6:05 - 6:07
    Kui panna selle taha peegel,
    siis peegelpildil
  • 6:07 - 6:10
    oleks vesinik nüüd,
    kuna peegel on kogu molekuli taga,
  • 6:10 - 6:13
    see vesinik oleks lähemal
  • 6:13 - 6:13
    peeglile.
  • 6:13 - 6:16
    Peegelpildis oleks,
    vesinik mis suunaks meie poole
  • 6:16 - 6:20
    ja siis oleks süsinik,
  • 6:20 - 6:23
    Samas oleks fluor siin kaugemal.
  • 6:23 - 6:25
    Sama lugu peegelpildis.
  • 6:25 - 6:26
    Kloor oleks
  • 6:26 - 6:30
    meie pool,
    kuna kloor on taga pool, peeglile lähemal,
  • 6:30 - 6:33
    ja vesinik oleks suunatut
    niimoodi välja poole.
  • 6:33 - 6:36
    Ilmselgelt ülejäänud molekul jääks
  • 6:36 - 6:39
    täpselt samaks.
  • 6:39 - 6:42
    Nii et peegelpilt,
    mille ma just valgega joonistasin
  • 6:42 - 6:46
    Oleks täpselt see sama molekul:
    vesinik suunatud tasapinnast,
  • 6:46 - 6:50
    välja, vesinik suunatud tasapinnast välja.
  • 6:50 - 6:53
    Võiks öelda, et oodake,
    see vesinik on paremal
  • 6:53 - 6:54
    see vasakul. Vahet pole
  • 6:54 - 6:56
    Näeme,
    vesinik on suunatud välja
  • 6:56 - 6:58
    Fluor on suunatud taha, vesinik on
  • 6:58 - 7:02
    siin ees, fluor taga,
    kloor siin ees, vesinik taga,
  • 7:02 - 7:04
    Kloor siin ees, vesinik taga.
  • 7:04 - 7:07
    Need on üksteise peegelpildid,
    aga mitte tavalised.
  • 7:07 - 7:09
    mida me varem oleme teinud,
  • 7:09 - 7:13
    kus peegel paiknes nende vahel.
  • 7:13 - 7:15
    Selline peegelpilt tekib,
    kui paigutada peegel
  • 7:15 - 7:18
    kas molekuli peale või selle taha,
  • 7:18 - 7:21
    See on stereoisomeeride klass
    me oleme neist
  • 7:21 - 7:22
    varemgi rääkinud.
  • 7:22 - 7:23
    Need on enantiomeerid.
  • 7:23 - 7:26
    .
  • 7:26 - 7:29
    Need mõlemad on enantiomeerid,
  • 7:29 - 7:31
    nad on üksteise enantiomeerid.
  • 7:31 - 7:32
    Tegu on stereoisomeeridega.
  • 7:32 - 7:35
    Nad on tehtud samadest
    molekulidest, järelikult
  • 7:35 - 7:37
    neil on samad koostisosad.
  • 7:37 - 7:40
    Samuti on neil samad sidemed, mitte ainult
  • 7:40 - 7:43
    samad sidemed,
    mis on stereoisomeeride tunnus
  • 7:43 - 7:45
    aga tegu on erilist tüüpi
    stereoisomeeridega
  • 7:45 - 7:48
    mida kutsutakse enantiomeeriks,
    kus nad on tegelikult
  • 7:48 - 7:50
    üksteise peegelpildid.
  • 7:50 - 7:54
    Nõndaks, mis võiks olla
    see sinine siin pool?
  • 7:54 - 7:56
    Nagu ka eelmine, tundub, et ta on tehtud
  • 7:56 - 7:58
    samast asjast.
  • 7:58 - 8:00
    Meil on need süsinikud, need süsinikud ja
  • 8:00 - 8:01
    vesinik üleval.
  • 8:01 - 8:03
    Samad lood siin pool.
  • 8:03 - 8:05
    Meil on vesinik, broom, vesinik ja broom,
  • 8:05 - 8:08
    vesinik, kloor, vesinik,
    kloor, vesinik, kloor,
  • 8:08 - 8:09
    vesinik, kloor.
  • 8:09 - 8:10
    Ta on tehtud samast asjast.
  • 8:10 - 8:14
    Neil on samad sidemed,
    järelikult on kindlasti tegu
  • 8:14 - 8:16
    stereoisomeeridega.
  • 8:16 - 8:18
    Me peame kontrollima
    Teeme kõigepealt
  • 8:18 - 8:20
    kindlaks, et nad pole sama molekul. Siin,
  • 8:20 - 8:22
    vesinik on ees.
  • 8:22 - 8:24
    Seal, vesinik on taga.
  • 8:24 - 8:26
    Siin, vesinik on taga.
  • 8:26 - 8:27
    Siin on vesinik ees.
  • 8:27 - 8:28
    Järelikult pole nad sama molekul
  • 8:28 - 8:30
    Neil on erinev 3-dimensiooniline
  • 8:30 - 8:34
    kujutis, kuigi nende sidemed on samad.
  • 8:34 - 8:35
    Nad on stereoisomeerid.
  • 8:35 - 8:44
    .
  • 8:44 - 8:46
    Vaatame, kas tegu on enantimeeridega.
  • 8:46 - 8:49
    Kui me vaatame seda nii,
    paneme peegli siia, siis
  • 8:49 - 8:51
    poleks see aatom siin.
  • 8:51 - 8:53
    Siis oleks kloor siin ees ja see vesinik.
  • 8:53 - 8:55
    Selline peegli paigutus ei sobi.
  • 8:55 - 8:58
    Kuid kui me teeme sama,
    mis eelmise paariga,
  • 8:58 - 9:03
    kui panna peegel selle molekuli taha,
    ma keskendun
  • 9:03 - 9:05
    ainult eesmistele
    ja tagumistele rühmadele,
  • 9:05 - 9:07
    kuna vaid need on olulised,
  • 9:07 - 9:09
    kui peegel on molekuli taga.
  • 9:09 - 9:13
    Kui peegel panna molekuli taha,
  • 9:13 - 9:16
    Siis broom oleks peeglile
    lähemal kui vesinik.
  • 9:16 - 9:21
    Broom oleks nüüd ees pool ja vesinik
  • 9:21 - 9:21
    oleks taga.
  • 9:21 - 9:23
    See vesinik oleks nüüd taga.
  • 9:23 - 9:26
    Ma proovin luua
    peegelpildi sarnast kujutist,
  • 9:26 - 9:27
    kui on raske mõista
  • 9:27 - 9:30
    Siis näeks kõik samasugune välja.
  • 9:30 - 9:34
    See kloor oleks ees pool ja
  • 9:34 - 9:38
    see vesinik oleks nüüd
    peegelpildil taga pool,
  • 9:38 - 9:39
    kui te suudate ette kujutada.
  • 9:39 - 9:40
    Nüüd on meil veel üks.
  • 9:40 - 9:43
    See kloor on peeglile lähemal
  • 9:43 - 9:45
    justkui istuks selle peal.
  • 9:45 - 9:47
    Peegelpildis oleks
    suunatud tasapinnast välja
  • 9:47 - 9:50
    see vesinik oleks suunatud taha poole.
  • 9:50 - 9:53
    Nüüd vaatame,
    kas peegelpilt klapib sellega.
  • 9:53 - 9:55
    Peegelpildil on broom
    suunatud tasapinnast välja,
  • 9:55 - 9:57
    vesinik aga taha.
  • 9:57 - 10:01
    Vesinik on meil.. Peegelpildil on vesinik
  • 10:01 - 10:02
    taga pool, kloor ees.
  • 10:02 - 10:03
    Sama siin.
  • 10:03 - 10:05
    Tegu võib olla peegelpildiga.
  • 10:05 - 10:09
    Viimase süsiniku juures on kloor ees,
  • 10:09 - 10:10
    vesinik taga.
  • 10:10 - 10:13
    Aga siin, kloor on taga , vesinik ees.
  • 10:13 - 10:16
    Nii et see osa, võib mõelda nii et
  • 10:16 - 10:20
    Selle peegelpilt on see ja see on
  • 10:20 - 10:24
    selle osa peegelpilt,
    aga see osa pole teise peegelpilt.
  • 10:24 - 10:28
    Kui on stereoisomeer millega ei ühti..
  • 10:28 - 10:30
    Kui meil on kaks stereoisomeeri
    mis pole
  • 10:30 - 10:34
    üksteise peegelpildid,
    kutsume neid diastereomeerideks.
  • 10:34 - 10:36
    Mul on hääldusega raskusi.
  • 10:36 - 10:37
    Las ma panen selle kirja.
  • 10:37 - 10:46
    Need on diastereomeerid,
    mis tegelikult viitab,
  • 10:46 - 10:48
    et tegu on stereoisomeeriga
    mis pole enantiomeer
  • 10:48 - 10:50
    Muud ta ei tähenda.
    Stereoisomeer, aga mitte
  • 10:50 - 10:51
    enantiomeer.
  • 10:51 - 10:53
    Stereoisomeer on kas enantiomeer või
  • 10:53 - 10:55
    diastereomeer.
  • 10:55 - 10:57
    Teeme nüüd selle viimase ka ära.
  • 10:57 - 11:03
    Nõndaks, meil on
    kaks,meil on tsükloheksaanid
  • 11:03 - 11:06
    ja neil on broom number 1
    ja number 2 rühmaks.
  • 11:06 - 11:08
    Sõltub, kust lugema hakata.
  • 11:08 - 11:12
    Tundub, et nad on üksteise peegelpildid.
  • 11:12 - 11:15
    Me võiksime sinna panna peegli,
    nad kindlasti näeksid
  • 11:15 - 11:17
    välja nagu üksteise peegelpildid.
  • 11:17 - 11:19
    See on kiraalne süsinik.
  • 11:19 - 11:21
    See on seotud ühe süsiniku rühmaga,
    mis erineb
  • 11:21 - 11:22
    teisest rühmast
  • 11:22 - 11:23
    Süsiniku rühm
    on seotud broomiga.
  • 11:23 - 11:24
    See rühm pole.
  • 11:24 - 11:26
    Tal on kõigest hunnik vesinikke,
  • 11:26 - 11:27
    kui minna selles suunas.
  • 11:27 - 11:31
    Tal on vesinik ja broom,
    järelikult on ta kiraalne
  • 11:31 - 11:33
    Sama jutt, ka see on kiraalne
  • 11:33 - 11:36
    Ilmselgelt, see on kiraalne ja too samuti.
  • 11:36 - 11:39
    Kui nüüd mõelda,
    siis nad on üksteise peegelpildid
  • 11:39 - 11:42
    ja mõlemal on 2 kiraaltsentrit
  • 11:42 - 11:44
    või 2 kiraalset süsinikku.
  • 11:44 - 11:47
    Sellele mõeldes kõik,
    mis teha tuleb on see
  • 11:47 - 11:50
    molekul ümber pöörata
    ja saadki selle molekuli.
  • 11:50 - 11:52
    Need on samad molekulid.
  • 11:52 - 11:56
    Tegu on sama molekuliga.
  • 11:56 - 11:59
    See on huvitav,
    nägime seda, kui alustasime
  • 11:59 - 12:00
    kiraalsuse õppimist.
  • 12:00 - 12:03
    Kuigi meil on 2 kiraaltsentrit,
  • 12:03 - 12:05
    Pole see kiraalne molekul
  • 12:05 - 12:07
    Ta on oma peegelpildiga sama.
  • 12:07 - 12:10
    Nad kattuvad täielikult oma peegelpildiga.
  • 12:10 - 12:23
    Nad kattuvad täielikult oma peegelpildiga
  • 12:23 - 12:28
    Kuigi tal on kiraalsed süsikud, pole ta
  • 12:28 - 12:29
    kiraalne molekul.
  • 12:29 - 12:32
    Me kutsume neid meso ühenditeks.
  • 12:32 - 12:35
    .
  • 12:35 - 12:37
    Võime noole tõmmata ühele, kuna nad
  • 12:37 - 12:38
    on täpselt samad.
  • 12:38 - 12:42
    See on meso ühend.
  • 12:42 - 12:44
    Tal on kiraaltsentrid.
  • 12:44 - 12:46
    Kiraalsed süsinikud, kui nii võib öelda.
  • 12:46 - 12:48
    Aga ta pole kiraalne ühend.
  • 12:48 - 12:50
    Neid avastada on lihtne, neil on
  • 12:50 - 12:52
    kiraaltsentrid, aga samas tekib
  • 12:52 - 12:54
    sümmeetriline joon.
  • 12:54 - 12:56
    Siin on sümmeetriline joon.
  • 12:56 - 13:00
    Need 2 aine poolt on üksteise
  • 13:00 - 13:00
    peegelpildid.
  • 13:00 - 13:05
    Need poleks samad molekulid,
    kui ma muudaks
  • 13:05 - 13:09
    selle fluoriks ja selle fluoriks.
  • 13:09 - 13:12
    Korraga kaoks sümmeetria.
  • 13:12 - 13:14
    Need on peegelpildid, kuid nad pole
  • 13:14 - 13:15
    ülikattuvad.
  • 13:15 - 13:18
    Kui see oleks fluor, oleks tegu tegelikult
  • 13:18 - 13:19
    enantiomeeridega.
  • 13:19 - 13:22
    See pole lihtsalt meso ühend, vaid kaks
  • 13:22 - 13:28
    erinevat enantimeeri. Ühel oleks R-suund
  • 13:28 - 13:30
    ja teisel oleks S-suund,
  • 13:30 - 13:33
    kasutades õpitud nimetusmeetodeid.
  • 13:33 - 13:35
    .
Title:
Stereoisomers, Enantiomers, Diastereomers, Constitutional Isomers and Meso Compounds
Description:

more » « less
Video Language:
English
Team:
Khan Academy
Duration:
13:36

Estonian subtitles

Revisions