1
00:00:00,000 --> 00:00:03,010
Selles videos me võrdleme
molekulide paare ja

2
00:00:03,010 --> 00:00:05,910
vaatame, kas nad on 
mõnel ilmselgel moel seotud

3
00:00:05,910 --> 00:00:07,820
või mitte nii selgel

4
00:00:07,820 --> 00:00:10,840
Need esimesed kaks näevad välja nagu

5
00:00:10,840 --> 00:00:12,120
täiesti erinevad molekulid

6
00:00:12,120 --> 00:00:13,480
Kõhutunne võib öelda, 
nad on

7
00:00:13,480 --> 00:00:15,860
täiesti erinevad molekulid

8
00:00:15,860 --> 00:00:17,760
See poleks täiesti vale

9
00:00:17,760 --> 00:00:19,870
aga kui me vaatame natukene lähemalt

10
00:00:19,870 --> 00:00:22,302
näeme, et vasakpoolsel on üks,kaks

11
00:00:22,302 --> 00:00:24,574
kolm,neli süsinikku.

12
00:00:24,574 --> 00:00:29,007
Nagu ka parem poolsel 
üks, kaks, kolm, neli süsinikku.

13
00:00:29,007 --> 00:00:32,380
Vasak poolsel molekulil on 
kaks, neli, kuus

14
00:00:32,380 --> 00:00:34,400
seitse, kaheksa vesinikku.

15
00:00:34,400 --> 00:00:38,080
Parem poolsel on 
kaks, neli, kuus, kaheksa vesinikku.

16
00:00:38,080 --> 00:00:39,680
Ja neil mõlemal on üks hapnik

17
00:00:39,680 --> 00:00:42,030
Mõlema molekulaarne valem on

18
00:00:42,030 --> 00:00:47,310
neli süsinikku, 
kaheksa vesinikku ja üks hapnik.

19
00:00:47,310 --> 00:00:50,510
Mõlemad on C4H8O

20
00:00:50,510 --> 00:00:52,200
Neil on sama molekulaarne valem.

21
00:00:52,200 --> 00:00:54,650
Nad on tehtud samast asjast, nad on

22
00:00:54,650 --> 00:00:56,380
isomeerid.

23
00:00:56,380 --> 00:00:57,740
Nad on isomeerid,

24
00:00:57,740 --> 00:00:59,460
erilist tüüpi isomeerid.

25
00:00:59,460 --> 00:01:02,550
Selles olukorras,
meil pole samasugused sidemed

26
00:01:02,550 --> 00:01:05,220
Nad on tehtud samadest aatomistest, 
aga sidemed,

27
00:01:05,220 --> 00:01:07,360
mis millega on ühendatud, on erinev.

28
00:01:07,360 --> 00:01:10,454
Me kutsume neid seoseisomeerideks.

29
00:01:10,454 --> 00:01:16,803
Seose...

30
00:01:16,803 --> 00:01:17,572
isomeerid.

31
00:01:17,572 --> 00:01:21,612
Lõppkokkuvõtteks on 
nad tehtud samast asjast, aga on

32
00:01:21,612 --> 00:01:23,950
tegelikult kaks erinevat molekuli,

33
00:01:23,950 --> 00:01:26,640
tegelikult kaks väga erinevat molekuli.

34
00:01:26,640 --> 00:01:28,110
Vaatame nüüd järgmist

35
00:01:28,110 --> 00:01:30,227
Seda järgmist molekuli.

36
00:01:30,227 --> 00:01:32,792
Kui me vaatame seda molekuli.

37
00:01:32,792 --> 00:01:38,720
Tundub nagu see süsinik oleks kiraalne. 
See on asümmeetriline süsinik.

38
00:01:38,720 --> 00:01:45,090
See on seotud nelja erineva rühmaga:
fluor, broom, vesinik ja metüülrühm.

39
00:01:45,090 --> 00:01:46,790
Samuti see

40
00:01:46,790 --> 00:01:49,270
Nad on mõlemad tehtud samast asjast.

41
00:01:49,270 --> 00:01:53,190
Meil on süsinik-- ja nad pole vaid tehtud
samast asjast, vaid ka sidemed on samad

42
00:01:53,190 --> 00:01:58,710
Süsinik-fluor, süsinik-fluori,
süsinik-broom, süsinik-broom

43
00:01:58,710 --> 00:01:59,560
süsinik-vesinik

44
00:01:59,560 --> 00:02:02,480
Mõlemal süsinikul seos ka metüülrühmaga.

45
00:02:02,480 --> 00:02:04,840
Aga nad ei näe sarnased välja.

46
00:02:04,840 --> 00:02:06,050
On üksteise peegelpiltid?

47
00:02:06,050 --> 00:02:06,790
Ei ole.

48
00:02:06,790 --> 00:02:10,320
Selle molekuli peegelpildis
oleks fluor siin pool.

49
00:02:10,320 --> 00:02:16,910
vesinik seal taga ja meil oleks 
broom hoopis suunatud siia poole.

50
00:02:16,910 --> 00:02:19,280
Vaatame, kas me saaks kuidagi ühest teise.

51
00:02:19,280 --> 00:02:22,380
Ma kõige pealt pööran
seda molekuli. Nii et

52
00:02:22,380 --> 00:02:31,170
Parem oleks pöörata 
seda molekuli kõige lihtsamal moel,

53
00:02:31,170 --> 00:02:33,160
et jõuda oodatud tulemuseni.

54
00:02:33,160 --> 00:02:35,160
Las ma pööran seda nii

55
00:02:35,160 --> 00:02:39,440
Ma keeran selle justkui lehelt välja, 
kujutage seda ette. Ma keeran ta nii.

56
00:02:39,440 --> 00:02:42,760
Ma võtan metüülrühma 
ja panen selle paremale käele.

57
00:02:42,760 --> 00:02:44,340
Kujutage, et ma pööran nõnda

58
00:02:44,340 --> 00:02:46,780
et see tuleks tasandist välja ja 
siis tagasi alla.

59
00:02:46,780 --> 00:02:48,900
Kui ma nii teeks, kuidas see välja näeks?

60
00:02:48,900 --> 00:02:51,130
Mul oleks süsinik, see süsinik siin.

61
00:02:51,130 --> 00:02:54,250
Metüülrühm paikneks nüüd sellel küljel.

62
00:02:54,250 --> 00:02:56,240
Ja kuna ma pöörasin selle ümber,

63
00:02:56,240 --> 00:02:58,760
broom oli lehe tasapinnal.

64
00:02:58,760 --> 00:03:01,717
Ta jääb ikka tasapinnale

65
00:03:01,717 --> 00:03:04,034
aga kuna ma pöörasin molekuli ümber siis

66
00:03:04,034 --> 00:03:07,702
Vesinik, mis oli muidu taga,
on nüüd ees pool.

67
00:03:07,702 --> 00:03:11,730
Vesinik on nüüd ees pool

68
00:03:11,730 --> 00:03:13,950
ja fluor jäänud tahapoole

69
00:03:13,950 --> 00:03:15,620
Kuna ma pöörasin molekuli ümber

70
00:03:15,620 --> 00:03:20,320
Fluor on nüüd siis taga.

71
00:03:20,320 --> 00:03:22,870
Kuidas see tundub võrreldes tollega?

72
00:03:22,870 --> 00:03:24,630
Las ma proovin kuidagi sinna jõuda.

73
00:03:24,630 --> 00:03:26,410
Kui ma võtan selle fluori

74
00:03:26,410 --> 00:03:28,530
ja pööran selle vesiniku koha peale.

75
00:03:28,530 --> 00:03:33,400
Ning võtan vesiniku ja pööran sinna, 
see juhtub kõik korraga, kus on broom.

76
00:03:33,400 --> 00:03:35,610
ja pööran broomi fluori asemele.

77
00:03:35,610 --> 00:03:36,546
Saan ma selle.

78
00:03:36,546 --> 00:03:42,802
ma võin molekuli keerata ja siis pöörata 
ümber selle sideme koha pealt.

79
00:03:42,802 --> 00:03:44,490
ning ma jõuan selle molekulini.

80
00:03:44,490 --> 00:03:47,280
nad tunduvad küllaltki erinevad
keeramise ja pööramisega

81
00:03:47,280 --> 00:03:49,576
näeme tegelikult, 
et tegu on sama molekuliga.

82
00:03:49,576 --> 00:03:50,952
.

83
00:03:50,952 --> 00:03:54,328
Sama molekul

84
00:03:54,328 --> 00:03:55,274
.

85
00:03:55,274 --> 00:03:56,550
Järgmine

86
00:03:56,550 --> 00:03:57,980
Vaatame, mis meil siin on.

87
00:03:57,980 --> 00:04:00,020
Ma vahetan värvi.

88
00:04:00,020 --> 00:04:01,260
Nii siin pool

89
00:04:01,260 --> 00:04:03,930
Need osad on mõlemal molekuli samad.

90
00:04:03,930 --> 00:04:06,380
Süsinikud on mõlemal.

91
00:04:06,380 --> 00:04:08,480
See süsinik tundub olevat kiraaltsenter.

92
00:04:08,480 --> 00:04:12,050
See on seotud 
ühe, kahe, kolme erineva rühmaga.

93
00:04:12,050 --> 00:04:13,910
Võib tunduda
side on kahe süsiniku vahel

94
00:04:13,910 --> 00:04:14,789
Tegu metüülrühmaga

95
00:04:14,789 --> 00:04:16,815
ja sellel küljel on igasugu asju.

96
00:04:16,815 --> 00:04:18,709
See on kindlalt kiraalne tsenter.

97
00:04:18,709 --> 00:04:20,800
Ning siin, on samad lood.

98
00:04:20,800 --> 00:04:22,120
Tegu on kiraaltsentriga.

99
00:04:22,120 --> 00:04:23,500
ja sellega on samad lood

100
00:04:23,500 --> 00:04:25,260
Seotud nelja erineva rühmaga.

101
00:04:25,260 --> 00:04:28,530
Igal molekulil on kaks kiraaltsentrit

102
00:04:28,530 --> 00:04:31,520
ja tundub, et nad on tehtud samast asjast

103
00:04:31,520 --> 00:04:34,500
Mitte ainult nad 
pole tehtud samast asjast,

104
00:04:34,500 --> 00:04:38,980
vaid ka sidemed on samad.

105
00:04:38,980 --> 00:04:42,700
See süsinik on seotud vesiniku, fluori ja

106
00:04:42,700 --> 00:04:43,820
kahe teise süsinikuga.

107
00:04:43,820 --> 00:04:44,760
Sama lugu,

108
00:04:44,760 --> 00:04:46,420
Vesinik ja fluor

109
00:04:46,420 --> 00:04:48,820
Süsinik, tundub nagu see oleks vesinik

110
00:04:48,820 --> 00:04:52,060
See on seotud vesiniku ja klooriga.

111
00:04:52,060 --> 00:04:56,410
Tegu on samade koostisosadega
ja sidemed on samad.

112
00:04:56,410 --> 00:04:59,520
Need tunduvad sarnased,

113
00:04:59,520 --> 00:05:01,820
kuid sidemed on natuke erinevad

114
00:05:01,820 --> 00:05:04,960
Siin näeme, vasakpoolsel molekulil,
vesinik on taga

115
00:05:04,960 --> 00:05:07,510
Siin on aga vesinik ees pool

116
00:05:07,510 --> 00:05:10,310
Siin on kloor taga pool, kuid teisel

117
00:05:10,310 --> 00:05:11,560
kloor on ees

118
00:05:11,560 --> 00:05:13,290
Need tunduvad olevat stereoisomeerid

119
00:05:13,290 --> 00:05:18,470
.

120
00:05:18,470 --> 00:05:21,630
Varasemas videos
nägite te struktuurisomeere

121
00:05:21,630 --> 00:05:23,290
Tehtud samadest osadest

122
00:05:23,290 --> 00:05:24,690
kuid sidemed on erinevad.

123
00:05:24,690 --> 00:05:27,920
Stereoisomeerid, 
neil on samad koostisosad,

124
00:05:27,920 --> 00:05:30,380
isegi sidemed on samad,
aga kolmemõõtmeline

125
00:05:30,380 --> 00:05:32,670
kujutis on natukene erinev.

126
00:05:32,670 --> 00:05:35,060
Näiteks, see süsinik on
seotud samade rühmadega

127
00:05:35,060 --> 00:05:37,310
nagu see süsinik, aga siin,

128
00:05:37,310 --> 00:05:40,570
fluor on ees pool,
erinevalt sellest molekulist,

129
00:05:40,570 --> 00:05:41,400
siin on fluor ees

130
00:05:41,400 --> 00:05:43,100
Samas siin on fluor aga tagurpidi.

131
00:05:43,100 --> 00:05:44,845
Ja sama lugu on klooriga.

132
00:05:44,845 --> 00:05:46,570
Siin on see taga ja siin ees.

133
00:05:46,570 --> 00:05:51,510
Vaatame, kas nad on sarnased
natuke keerukamal moel.

134
00:05:51,510 --> 00:05:55,640
Kujutleme, et paneme taha peegli.

135
00:05:55,640 --> 00:05:57,470
Parim moodus 
visiualiseerimiseks

136
00:05:57,470 --> 00:06:00,130
Kujutlege, et paneme
selle molekuli taha peegli

137
00:06:00,130 --> 00:06:02,760
Kui selle molekuli taha panna peegel,

138
00:06:02,760 --> 00:06:04,570
missugune näeks välja peegelpilt?

139
00:06:04,570 --> 00:06:06,940
Kui panna selle taha peegel, 
siis peegelpildil

140
00:06:06,940 --> 00:06:10,470
oleks vesinik nüüd,
kuna peegel on kogu molekuli taga,

141
00:06:10,470 --> 00:06:12,750
see vesinik oleks lähemal

142
00:06:12,750 --> 00:06:13,450
peeglile.

143
00:06:13,450 --> 00:06:16,307
Peegelpildis oleks, 
vesinik mis suunaks meie poole

144
00:06:16,307 --> 00:06:19,530
ja siis oleks süsinik,

145
00:06:19,530 --> 00:06:22,770
Samas oleks fluor siin kaugemal.

146
00:06:22,770 --> 00:06:24,930
Sama lugu peegelpildis.

147
00:06:24,930 --> 00:06:25,818
Kloor oleks

148
00:06:25,818 --> 00:06:30,270
meie pool, 
kuna kloor on taga pool, peeglile lähemal,

149
00:06:30,270 --> 00:06:33,230
ja vesinik oleks suunatut 
niimoodi välja poole.

150
00:06:33,230 --> 00:06:36,290
Ilmselgelt ülejäänud molekul jääks

151
00:06:36,290 --> 00:06:38,790
täpselt samaks.

152
00:06:38,790 --> 00:06:42,180
Nii et peegelpilt, 
mille ma just valgega joonistasin

153
00:06:42,180 --> 00:06:45,710
Oleks täpselt see sama molekul: 
vesinik suunatud tasapinnast,

154
00:06:45,710 --> 00:06:49,800
välja, vesinik suunatud tasapinnast välja.

155
00:06:49,800 --> 00:06:52,940
Võiks öelda, et oodake,
see vesinik on paremal

156
00:06:52,940 --> 00:06:54,210
see vasakul. Vahet pole

157
00:06:54,210 --> 00:06:55,690
Näeme,
vesinik on suunatud välja

158
00:06:55,690 --> 00:06:58,040
Fluor on suunatud taha, vesinik on

159
00:06:58,040 --> 00:07:02,010
siin ees, fluor taga,
kloor siin ees, vesinik taga,

160
00:07:02,010 --> 00:07:03,930
Kloor siin ees, vesinik taga.

161
00:07:03,930 --> 00:07:06,930
Need on üksteise peegelpildid, 
aga mitte tavalised.

162
00:07:06,930 --> 00:07:08,900
mida me varem oleme teinud,

163
00:07:08,900 --> 00:07:12,750
kus peegel paiknes nende vahel.

164
00:07:12,750 --> 00:07:15,260
Selline peegelpilt tekib, 
kui paigutada peegel

165
00:07:15,260 --> 00:07:18,300
kas molekuli peale või selle taha,

166
00:07:18,300 --> 00:07:20,570
See on stereoisomeeride klass
me oleme neist

167
00:07:20,570 --> 00:07:22,130
varemgi rääkinud.

168
00:07:22,130 --> 00:07:23,380
Need on enantiomeerid.

169
00:07:23,380 --> 00:07:26,000
.

170
00:07:26,000 --> 00:07:29,030
Need mõlemad on enantiomeerid,

171
00:07:29,030 --> 00:07:30,830
nad on üksteise enantiomeerid.

172
00:07:30,830 --> 00:07:32,390
Tegu on stereoisomeeridega.

173
00:07:32,390 --> 00:07:35,380
Nad on tehtud samadest
molekulidest, järelikult

174
00:07:35,380 --> 00:07:36,680
neil on samad koostisosad.

175
00:07:36,680 --> 00:07:40,120
Samuti on neil samad sidemed, mitte ainult

176
00:07:40,120 --> 00:07:42,790
samad sidemed,
mis on stereoisomeeride tunnus

177
00:07:42,790 --> 00:07:45,100
aga tegu on erilist tüüpi 
stereoisomeeridega

178
00:07:45,100 --> 00:07:48,450
mida kutsutakse enantiomeeriks, 
kus nad on tegelikult

179
00:07:48,450 --> 00:07:50,500
üksteise peegelpildid.

180
00:07:50,500 --> 00:07:54,200
Nõndaks, mis võiks olla
see sinine siin pool?

181
00:07:54,200 --> 00:07:56,330
Nagu ka eelmine, tundub, et ta on tehtud

182
00:07:56,330 --> 00:07:57,540
samast asjast.

183
00:07:57,540 --> 00:08:00,140
Meil on need süsinikud, need süsinikud ja

184
00:08:00,140 --> 00:08:01,020
vesinik üleval.

185
00:08:01,020 --> 00:08:02,590
Samad lood siin pool.

186
00:08:02,590 --> 00:08:05,120
Meil on vesinik, broom, vesinik ja broom,

187
00:08:05,120 --> 00:08:08,100
vesinik, kloor, vesinik,
kloor, vesinik, kloor,

188
00:08:08,100 --> 00:08:09,210
vesinik, kloor.

189
00:08:09,210 --> 00:08:10,500
Ta on tehtud samast asjast.

190
00:08:10,500 --> 00:08:14,010
Neil on samad sidemed, 
järelikult on kindlasti tegu

191
00:08:14,010 --> 00:08:15,780
stereoisomeeridega.

192
00:08:15,780 --> 00:08:17,510
Me peame kontrollima
Teeme kõigepealt

193
00:08:17,510 --> 00:08:19,830
kindlaks, et nad pole sama molekul. Siin,

194
00:08:19,830 --> 00:08:21,520
vesinik on ees.

195
00:08:21,520 --> 00:08:23,770
Seal, vesinik on taga.

196
00:08:23,770 --> 00:08:25,600
Siin, vesinik on taga.

197
00:08:25,600 --> 00:08:26,590
Siin on vesinik ees.

198
00:08:26,590 --> 00:08:28,140
Järelikult pole nad sama molekul

199
00:08:28,140 --> 00:08:30,360
Neil on erinev 3-dimensiooniline

200
00:08:30,360 --> 00:08:33,940
kujutis, kuigi nende sidemed on samad.

201
00:08:33,940 --> 00:08:35,190
Nad on stereoisomeerid.

202
00:08:35,190 --> 00:08:44,430
.

203
00:08:44,430 --> 00:08:46,350
Vaatame, kas tegu on enantimeeridega.

204
00:08:46,350 --> 00:08:49,410
Kui me vaatame seda nii, 
paneme peegli siia, siis

205
00:08:49,410 --> 00:08:50,720
poleks see aatom siin.

206
00:08:50,720 --> 00:08:52,770
Siis oleks kloor siin ees ja see vesinik.

207
00:08:52,770 --> 00:08:55,140
Selline peegli paigutus ei sobi.

208
00:08:55,140 --> 00:08:58,450
Kuid kui me teeme sama, 
mis eelmise paariga,

209
00:08:58,450 --> 00:09:02,855
kui panna peegel selle molekuli taha,
ma keskendun

210
00:09:02,855 --> 00:09:05,170
ainult eesmistele 
ja tagumistele rühmadele,

211
00:09:05,170 --> 00:09:07,160
kuna vaid need on olulised,

212
00:09:07,160 --> 00:09:09,250
kui peegel on molekuli taga.

213
00:09:09,250 --> 00:09:12,570
Kui peegel panna molekuli taha,

214
00:09:12,570 --> 00:09:15,810
Siis broom oleks peeglile
lähemal kui vesinik.

215
00:09:15,810 --> 00:09:20,680
Broom oleks nüüd ees pool ja vesinik

216
00:09:20,680 --> 00:09:21,380
oleks taga.

217
00:09:21,380 --> 00:09:22,930
See vesinik oleks nüüd taga.

218
00:09:22,930 --> 00:09:26,120
Ma proovin luua 
peegelpildi sarnast kujutist,

219
00:09:26,120 --> 00:09:27,070
kui on raske mõista

220
00:09:27,070 --> 00:09:29,870
Siis näeks kõik samasugune välja.

221
00:09:29,870 --> 00:09:33,890
See kloor oleks ees pool ja

222
00:09:33,890 --> 00:09:37,725
see vesinik oleks nüüd 
peegelpildil taga pool,

223
00:09:37,725 --> 00:09:39,180
kui te suudate ette kujutada.

224
00:09:39,180 --> 00:09:40,350
Nüüd on meil veel üks.

225
00:09:40,350 --> 00:09:43,230
See kloor on peeglile lähemal

226
00:09:43,230 --> 00:09:44,940
justkui istuks selle peal.

227
00:09:44,940 --> 00:09:47,100
Peegelpildis oleks 
suunatud tasapinnast välja

228
00:09:47,100 --> 00:09:49,690
see vesinik oleks suunatud taha poole.

229
00:09:49,690 --> 00:09:52,550
Nüüd vaatame, 
kas peegelpilt klapib sellega.

230
00:09:52,550 --> 00:09:54,940
Peegelpildil on broom
suunatud tasapinnast välja,

231
00:09:54,940 --> 00:09:57,140
vesinik aga taha.

232
00:09:57,140 --> 00:10:00,690
Vesinik on meil.. Peegelpildil on vesinik

233
00:10:00,690 --> 00:10:02,200
taga pool, kloor ees.

234
00:10:02,200 --> 00:10:02,950
Sama siin.

235
00:10:02,950 --> 00:10:05,460
Tegu võib olla peegelpildiga.

236
00:10:05,460 --> 00:10:08,690
Viimase süsiniku juures on kloor ees,

237
00:10:08,690 --> 00:10:10,310
vesinik taga.

238
00:10:10,310 --> 00:10:12,800
Aga siin, kloor on taga , vesinik ees.

239
00:10:12,800 --> 00:10:15,750
Nii et see osa, võib mõelda nii et

240
00:10:15,750 --> 00:10:20,360
Selle peegelpilt on see ja see on

241
00:10:20,360 --> 00:10:24,470
selle osa peegelpilt, 
aga see osa pole teise peegelpilt.

242
00:10:24,470 --> 00:10:27,790
Kui on stereoisomeer millega ei ühti..

243
00:10:27,790 --> 00:10:29,980
Kui meil on kaks stereoisomeeri
mis pole

244
00:10:29,980 --> 00:10:34,330
üksteise peegelpildid, 
kutsume neid diastereomeerideks.

245
00:10:34,330 --> 00:10:35,580
Mul on hääldusega raskusi.

246
00:10:35,580 --> 00:10:36,920
Las ma panen selle kirja.

247
00:10:36,920 --> 00:10:45,990
Need on diastereomeerid,
mis tegelikult viitab,

248
00:10:45,990 --> 00:10:48,240
et tegu on stereoisomeeriga
mis pole enantiomeer

249
00:10:48,240 --> 00:10:50,370
Muud ta ei tähenda.
Stereoisomeer, aga mitte

250
00:10:50,370 --> 00:10:51,090
enantiomeer.

251
00:10:51,090 --> 00:10:52,830
Stereoisomeer on kas enantiomeer või

252
00:10:52,830 --> 00:10:54,960
diastereomeer.

253
00:10:54,960 --> 00:10:57,040
Teeme nüüd selle viimase ka ära.

254
00:10:57,040 --> 00:11:02,650
Nõndaks, meil on 
kaks,meil on tsükloheksaanid

255
00:11:02,650 --> 00:11:05,950
ja neil on broom number 1 
ja number 2 rühmaks.

256
00:11:05,950 --> 00:11:07,750
Sõltub, kust lugema hakata.

257
00:11:07,750 --> 00:11:11,510
Tundub, et nad on üksteise peegelpildid.

258
00:11:11,510 --> 00:11:15,050
Me võiksime sinna panna peegli, 
nad kindlasti näeksid

259
00:11:15,050 --> 00:11:16,640
välja nagu üksteise peegelpildid.

260
00:11:16,640 --> 00:11:18,520
See on kiraalne süsinik.

261
00:11:18,520 --> 00:11:20,790
See on seotud ühe süsiniku rühmaga,
mis erineb

262
00:11:20,790 --> 00:11:21,550
teisest rühmast

263
00:11:21,550 --> 00:11:23,170
Süsiniku rühm 
on seotud broomiga.

264
00:11:23,170 --> 00:11:24,080
See rühm pole.

265
00:11:24,080 --> 00:11:25,750
Tal on kõigest hunnik vesinikke,

266
00:11:25,750 --> 00:11:27,210
kui minna selles suunas.

267
00:11:27,210 --> 00:11:30,640
Tal on vesinik ja broom,
järelikult on ta kiraalne

268
00:11:30,640 --> 00:11:33,370
Sama jutt, ka see on kiraalne

269
00:11:33,370 --> 00:11:36,050
Ilmselgelt, see on kiraalne ja too samuti.

270
00:11:36,050 --> 00:11:38,880
Kui nüüd mõelda,
siis nad on üksteise peegelpildid

271
00:11:38,880 --> 00:11:42,370
ja mõlemal on 2 kiraaltsentrit

272
00:11:42,370 --> 00:11:44,350
või 2 kiraalset süsinikku.

273
00:11:44,350 --> 00:11:46,840
Sellele mõeldes kõik,
mis teha tuleb on see

274
00:11:46,840 --> 00:11:49,830
molekul ümber pöörata 
ja saadki selle molekuli.

275
00:11:49,830 --> 00:11:51,970
Need on samad molekulid.

276
00:11:51,970 --> 00:11:56,380
Tegu on sama molekuliga.

277
00:11:56,380 --> 00:11:59,050
See on huvitav, 
nägime seda, kui alustasime

278
00:11:59,050 --> 00:12:00,220
kiraalsuse õppimist.

279
00:12:00,220 --> 00:12:03,350
Kuigi meil on 2 kiraaltsentrit,

280
00:12:03,350 --> 00:12:04,650
Pole see kiraalne molekul

281
00:12:04,650 --> 00:12:06,690
Ta on oma peegelpildiga sama.

282
00:12:06,690 --> 00:12:10,180
Nad kattuvad täielikult oma peegelpildiga.

283
00:12:10,180 --> 00:12:23,410
Nad kattuvad täielikult oma peegelpildiga

284
00:12:23,410 --> 00:12:27,540
Kuigi tal on kiraalsed süsikud, pole ta

285
00:12:27,540 --> 00:12:29,380
kiraalne molekul.

286
00:12:29,380 --> 00:12:31,530
Me kutsume neid meso ühenditeks.

287
00:12:31,530 --> 00:12:34,700
.

288
00:12:34,700 --> 00:12:36,510
Võime noole tõmmata ühele, kuna nad

289
00:12:36,510 --> 00:12:37,660
on täpselt samad.

290
00:12:37,660 --> 00:12:41,590
See on meso ühend.

291
00:12:41,590 --> 00:12:43,770
Tal on kiraaltsentrid.

292
00:12:43,770 --> 00:12:45,960
Kiraalsed süsinikud, kui nii võib öelda.

293
00:12:45,960 --> 00:12:48,360
Aga ta pole kiraalne ühend.

294
00:12:48,360 --> 00:12:50,350
Neid avastada on lihtne, neil on

295
00:12:50,350 --> 00:12:52,500
kiraaltsentrid, aga samas tekib

296
00:12:52,500 --> 00:12:54,170
sümmeetriline joon.

297
00:12:54,170 --> 00:12:56,110
Siin on sümmeetriline joon.

298
00:12:56,110 --> 00:12:59,690
Need 2 aine poolt on üksteise

299
00:12:59,690 --> 00:13:00,430
peegelpildid.

300
00:13:00,430 --> 00:13:05,190
Need poleks samad molekulid,
kui ma muudaks

301
00:13:05,190 --> 00:13:09,310
selle fluoriks ja selle fluoriks.

302
00:13:09,310 --> 00:13:11,780
Korraga kaoks sümmeetria.

303
00:13:11,780 --> 00:13:14,180
Need on peegelpildid, kuid nad pole

304
00:13:14,180 --> 00:13:15,060
ülikattuvad.

305
00:13:15,060 --> 00:13:17,650
Kui see oleks fluor, oleks tegu tegelikult

306
00:13:17,650 --> 00:13:18,790
enantiomeeridega.

307
00:13:18,790 --> 00:13:22,110
See pole lihtsalt meso ühend, vaid kaks

308
00:13:22,110 --> 00:13:27,860
erinevat enantimeeri. Ühel oleks R-suund

309
00:13:27,860 --> 00:13:30,340
ja teisel oleks S-suund,

310
00:13:30,340 --> 00:13:33,040
kasutades õpitud nimetusmeetodeid.

311
00:13:33,040 --> 00:13:35,466
.