< Return to Video

Linear Transformation Examples: Rotations in R2

  • 0:00 - 0:04
    Vaatame,kas saame luua lineaarteisenduse, mis on
  • 0:04 - 0:09
    rotatsiooni teisendus mingi nurga teeta võrra
  • 0:09 - 0:14
    Mis see teeb: see võtab iga vektori R2-st ja see kujutab
  • 0:14 - 0:17
    seööe pööratud vektoriks
  • 0:17 - 0:28
    Teistmoodi öeldes, mingi vektori x pööramine on võrdne
  • 0:28 - 0:39
    vastupidiste vektori nurga suuruse pööre
  • 0:39 - 0:46
    x-i
  • 0:46 - 0:49
    Seda me tahame luua, kasutades oma
  • 0:49 - 0:50
    uue lineaarteisenduse vahendeid.
  • 0:50 - 0:53
    Et olla kindlad, et me seda üldse teha saame,
  • 0:53 - 0:55
    peame veenduma, et seal üldse on lineaarteisendus.
  • 0:55 - 0:57
    Ma teen seda visuaalselt.
  • 0:57 - 0:58
    Mul pole isegi matemaatilist definitsiooni
  • 0:58 - 0:59
    selle jaoks (veel)
  • 0:59 - 1:01
    Definitsioon on sama hea, kui te siiamaani teate.
  • 1:01 - 1:05
    Las ma joonistan siia kirelt mõne telje
  • 1:05 - 1:09
    Ma pean natukene korralikumalt tegema
  • 1:09 - 1:10
    niisiis, see on mu vertikaalne telg.
  • 1:10 - 1:12
    See on horisontaalne telg.
  • 1:12 - 1:15
    Nimetame selle x1-ks
  • 1:15 - 1:16
    ja selle x2-teljeks.
  • 1:16 - 1:19
    Viimases videos kutsusin ma neid x-ks ja y-iks.
  • 1:19 - 1:20
    See on vektori esimene komponent.
  • 1:20 - 1:23
    See on vektori teine komponent, kui mul on
  • 1:23 - 1:31
    mingi vektor x nii, me teame, et vastupidine pööre
  • 1:31 - 1:34
    näeks välja nii.
  • 1:34 - 1:37
    Ma teen pööramised siniselt.
  • 1:37 - 1:40
    See näeb välja nii, kus see nurk
  • 1:40 - 1:42
    siin on teeta.
  • 1:42 - 1:45
    See on siin on x-i pööre
  • 1:45 - 1:47
    teeta nurga võrra.
  • 1:47 - 1:49
    See on mis see vektor siin on.
  • 1:49 - 1:51
    Mida me peame tegema, et olla kindlad
  • 1:51 - 1:52
    et see on lineaarne kombinatsioon?
  • 1:52 - 1:54
    Me peame näitama kahte asja.
  • 1:54 - 1:57
    Me peame näidama, et teisendus,
  • 1:57 - 2:02
    pööre teeta võrra, kahe vektori summa, on
  • 2:02 - 2:06
    võrdeline iga eraldiseisva pöördega.
  • 2:06 - 2:11
    Vektor x-i pööre pluss
  • 2:11 - 2:13
    y-i pööre.
  • 2:13 - 2:14
    Ja ma näitan seda visuaalselt.
  • 2:14 - 2:16
    See on vektor x.
  • 2:16 - 2:20
    Ütleme, et vektor y näeb välja umbes selline,
  • 2:20 - 2:23
    las ma joonistan originaalvektori siia kollaselt.
  • 2:23 - 2:26
    Ütleme, et vektor y näeb välja selline.
  • 2:26 - 2:27
    See on siis y.
  • 2:27 - 2:29
    Mis on siis x pluss y?
  • 2:29 - 2:30
    Võtame asjad kokku.
  • 2:30 - 2:35
    Kui me liigutame y siia üles, on see samuti vektor y, mitte
  • 2:35 - 2:40
    joonistatuna tavalises asukohas, aga x pluss y oleks siis
  • 2:40 - 2:41
    päris sarnane sellega.
  • 2:43 - 2:46
    Las ma joonistan natukene korralikumalt. X pluss y
  • 2:46 - 2:47
    näeks välja selline.
  • 2:47 - 2:52
    See oleks vektor x pluss y.
  • 2:52 - 2:53
    Ja milline selle rotatsioon teeta võrra välja
  • 2:53 - 2:56
    näeks?
  • 2:56 - 2:58
    Mis on pöördenurk, kui ma lihtsalt pööraksin seda
  • 2:58 - 2:59
    teeta võrra?
  • 2:59 - 3:00
    Ma lihtsustan, see oleks
  • 3:00 - 3:01
    midagi sellist.
  • 3:05 - 3:08
    See siin oleks teeta pluss x pluss y
  • 3:08 - 3:12
    pööre.
  • 3:12 - 3:14
    Nüüd vaatame, kas see on sama, kui me pööraksime x-i
  • 3:14 - 3:16
    siis y-it ja liidaksime tulemused kokku.
  • 3:16 - 3:19
    Mis on y, kui me pöörame seda nurga teeta võrra?
  • 3:19 - 3:23
    Kui me pöörame y-it teeta võrra, siis see
  • 3:23 - 3:28
    näeb välja umbes selline - see on lihtustus.
  • 3:28 - 3:30
    Ma peaksin seda tegema joonlaua ja malliga.
  • 3:30 - 3:38
    Võib-olla näeks see välja midagi sellist - y-i pööre
  • 3:38 - 3:40
    teeta võrra just siin.
  • 3:40 - 3:42
    See on see sama teeta, mida
  • 3:42 - 3:43
    ma olen korduvalt kasutanud.
  • 3:43 - 3:46
    Las ma teen selle värviliselt, et sa näeksid.
  • 3:46 - 3:47
    See siin on vektor.
  • 3:47 - 3:49
    X-i pööre on siin.
  • 3:49 - 3:53
    Kui me lisame x-i pöörde pluss y-i pöörde
  • 3:53 - 3:55
    natuke segane, aga ma arvan, et te saate aru.
  • 3:55 - 4:00
    See siin on x-i pööre pluss y-i pööre.
  • 4:03 - 4:06
    Sa saad x pluss y nurga.
  • 4:06 - 4:07
    Vähemalt visuaalselt
  • 4:07 - 4:10
    see rahuldas esimest olukorda.
  • 4:10 - 4:14
    Nüüd on meil teine olukord, mida me vajame, et see oleks
  • 4:14 - 4:18
    kehtiv lineaarteisendus, teeta võrra keeramine,
  • 4:18 - 4:22
    suurendatud vektori versioonist, peaks olema
  • 4:22 - 4:25
    võrdne pööratud vektoriga.
  • 4:28 - 4:31
    Ma teen ühe visuaalse näite.
  • 4:31 - 4:33
    See on mu vertikaaltelg.
  • 4:33 - 4:37
    See on mu horistonaaltelg, ja ütleme, et see
  • 4:37 - 4:40
    on vektor x.
  • 4:40 - 4:43
    Nüüd, joonistame suurendatud versiooni vektorist.
  • 4:43 - 4:47
    Suurendatud versioon x-ist on täselt sama nagu x, kuid
  • 4:47 - 4:49
    seda on natukene suurendatud,
  • 4:49 - 4:53
    see läheb siia välja.
  • 4:53 - 4:58
    See on c korda x ja nüüd ma keeran seda
  • 4:58 - 5:00
    teeta võrra.
  • 5:00 - 5:03
    Kui me keerame seda teeta võrra, siis sa saad
  • 5:03 - 5:06
    vektori, mis näeb välja umbes selline.
  • 5:06 - 5:07
    Keerutan vastupidiselt.
  • 5:07 - 5:13
    See vektor on pööratud teeta võrra vastupidises suunas
  • 5:13 - 5:16
    c-st, x.
  • 5:16 - 5:18
    See ongi siin.
  • 5:18 - 5:22
    Mis juhtub, kui me pöörame x-i esimesena.
  • 5:22 - 5:26
    Kui me pöörame x-i esimesena, saame selle vektori
  • 5:26 - 5:27
    siin.
  • 5:27 - 5:30
    See siin on x, keeratud nurga teeta võrra
  • 5:30 - 5:33
    ja me suurendasime seda.
  • 5:33 - 5:34
    Me näeme, et see on sama
  • 5:34 - 5:37
    kui me korrutaksime vekotrit c-ga, see vektor pikeneb,
  • 5:37 - 5:39
    samamoodi nagu me korrutaksime seda c-ga.
  • 5:39 - 5:43
    Visuaalselt, olen ma näidanud
  • 5:43 - 5:44
    see töötab.
  • 5:44 - 5:47
    Nurga võrra keeramine on kindlasti lineaarteisendus,
  • 5:47 - 5:49
    vähemalt nii nagu ma teile näidanud olen.
  • 5:49 - 5:52
    Nüüd, loome matemaatilise
  • 5:52 - 5:53
    definitsiooni sellele..
  • 5:53 - 5:57
    Loome maatriksi, mis teeb sellise
  • 5:57 - 5:58
    teisenduse.
  • 5:58 - 6:06
    Ütleme, et rotatsiooni teisendus R2-st R2-te
  • 6:06 - 6:11
    sama vektori x-i kohta, saab defineerida mingi 2 korda 2 maatriksi kaudu.
  • 6:11 - 6:16
    Ja see on 2 korda 2, kuna see on kujutus R2-st R2-te
  • 6:16 - 6:18
    korda suvaline vektor x.
  • 6:18 - 6:20
    Ja ma saan seda teha, kuna ma olen visuaalselt näidanud,
  • 6:20 - 6:23
    et see on tõepoolest lineaarteisendus.
  • 6:23 - 6:25
    Ja kuidas ma leian A?
  • 6:25 - 6:31
    Nii, ma alustan - kuna see oli kujutus R2-st--
  • 6:31 - 6:35
    Ma alustan ühikmaatriksiga R2-s, mis on
  • 6:35 - 6:38
    1, 0, 0, 1.
  • 6:38 - 6:42
    Selle veerud on R2 põhivektorid, õige?
  • 6:42 - 6:47
    Olgu see e1 ja see e2.
  • 6:47 - 6:49
    Et leida A, me peame läbi tegema
  • 6:49 - 6:53
    teisenduse igas veerus.
  • 6:53 - 6:54
    Las ma kirjutan selle.
  • 6:54 - 7:00
    A--meie maatriks A--saam olema--esimene veerg sellest
  • 7:00 - 7:04
    on rotatsiooni teisendus vektori 1,0
  • 7:04 - 7:07
    peal.
  • 7:07 - 7:11
    Ja teine veerg on rotatsioonteisendus
  • 7:11 - 7:14
    ---siin on natukene andmeid, mille kirjutamine mul ununeb
  • 7:14 - 7:19
    ---korda teise veeru vektor--või
  • 7:19 - 7:23
    teisendus sellest, 0, 1.
  • 7:23 - 7:25
    Selline näebki välja A.
  • 7:25 - 7:27
    Kuidas me leiame mis need on?
  • 7:27 - 7:29
    Ma üritan mõnede numbriteni jõuda, aga nii
  • 7:29 - 7:32
    see mul ei õnnestu, proovime niiviisi.
  • 7:32 - 7:36
    Ma joonistav veel telgesid.
  • 7:36 - 7:40
    Las ma valine teistsuguse värvi, ma teen selle halliga.
  • 7:40 - 7:42
    See on mu vertikaaltelg.
  • 7:42 - 7:45
    See -- horisontaaltelg.
  • 7:45 - 7:49
    Nimetan selle x-1 teljeks ja selle x2-ks..
  • 7:49 - 7:52
    Nüüd, see alusvektor e1, milline see on?
  • 7:52 - 7:57
    No, see on 1 horisontaalselt x1 on 1 ja x2 on 0.
  • 7:57 - 8:02
    See on siin 1, e1 näeb välja selline,
  • 8:02 - 8:04
    Las ma teen teist värvi.
  • 8:04 - 8:11
    e1 on see siin.
  • 8:11 - 8:14
    Las ma kirjutan milline e2 on, see on...
  • 8:14 - 8:17
    ma teen kollases--e2 on..
  • 8:17 - 8:20
    nagu see siin.
  • 8:20 - 8:23
    e2-- see on see vektor 0,1.
  • 8:23 - 8:26
    See on 1 meie x2 suunas.
  • 8:26 - 8:30
    Kui ma keeran e1-te mingi nurga teeta võrra, mille me saame?
  • 8:30 - 8:33
    Pööran teeta võrra--ma teen selle värviga
  • 8:33 - 8:36
    ---selle pikkus on ikka 1, kuid
  • 8:36 - 8:39
    see pöördub niiviisi, see nurk
  • 8:39 - 8:40
    siin on teeta.
  • 8:40 - 8:47
    See siin on e1 pööramine nurga teeta võrra.
  • 8:47 - 8:50
    Need on kõik vektorid, muidugi.
  • 8:50 - 8:51
    See on mis see on.
  • 8:51 - 8:53
    Nüüd, mis on selle koordinaadid?
  • 8:53 - 8:58
    Või kuiads me täpsustame selle uue vektori?
  • 8:58 - 9:01
    Saame natuken lammutada trigonomeetrias.
  • 9:01 - 9:05
    Selle uus x1 koordinaat--me nimetame seda--või selle x1
  • 9:05 - 9:08
    sisend, on see pikkus siin.
  • 9:11 - 9:16
    Niisiis, kui me joonistame kolmnurga, see on see külg
  • 9:16 - 9:18
    mis on haar teetale.
  • 9:18 - 9:21
    See kül on hüpotenuus, mille pikkus on 1.
  • 9:21 - 9:22
    Kuidas me selle külje leiame?
  • 9:22 - 9:25
    Kui me kutsume seda haaraks.
  • 9:25 - 9:27
    Haar üle hüpotenuusi.
  • 9:27 - 9:30
    Haar----las ma kirjutan siia
  • 9:30 - 9:34
    Haar jagatud hüpotenuusiga, mis on lihtsalt 1, on võrdne
  • 9:34 - 9:36
    cos(teetaga).
  • 9:36 - 9:42
    See tuleb SOH-CHA-TOA, Las ma kirjutan.
  • 9:42 - 9:47
    Koosiinus on lähiskaatet jagatud hüpotenuusiga ja vastaskaatet
  • 9:47 - 9:51
    saab meie uus x1 olema.
  • 9:51 - 9:54
    Me ei saa lihtsalt eirata, et 1, a jagatud 1
  • 9:54 - 9:56
    on võrdne koosinus teetaga, mis tähendab et see on
  • 9:56 - 9:59
    võrdne koosinus teetaga, mis tähendab, et pööratud
  • 9:59 - 10:03
    vektori pikkus on koosinus teeta.
  • 10:03 - 10:06
    Selle horisontaalne komponent või selle horistonaalne kooridnaat on
  • 10:06 - 10:09
    võrdne koosinus teetast.
  • 10:09 - 10:16
    Nii, mis selle vertikaalne komponent on?
  • 10:16 - 10:19
    See on selle kõrgus siin,
  • 10:19 - 10:24
    mis on sama mis kõrgus siin.
  • 10:24 - 10:27
    Või siinus teetast-- vastandarv----
  • 10:27 - 10:30
    ---siinus teetas on võrdne vastaskaatet jagatud ühega.
  • 10:30 - 10:33
    See on võrdne siinus teetaga, jah?
  • 10:33 - 10:36
    See jagatud ühega, mis on võrdne
  • 10:36 - 10:37
    siinus teeta, SOH-KAH-TOA-st
  • 10:40 - 10:43
    See vertikaalkomponent on võrdne siinus teetast.
  • 10:43 - 10:46
    Uus pööratud alsuvektor, selle saab kirjutada kui,
  • 10:46 - 10:50
    koosinus teetast, selle x-i komponendi, või selle
  • 10:50 - 10:51
    horisontaalkomponendi.
  • 10:51 - 10:56
    Ja siinus teetast selle vertikaalkomponendiks.
  • 10:56 - 10:59
    See on uus roteeritud alsuvektor.
  • 10:59 - 11:01
    Nüüd e2?
  • 11:01 - 11:04
    Me saame siin midagi väga sarnast teha, e2 on lõpus
  • 11:04 - 11:06
    selline, kui sa keerad seda
  • 11:06 - 11:09
    nurga teeta võrra.
  • 11:09 - 11:10
    See tuleb selline.
  • 11:10 - 11:12
    See nurk siin on teeta.
  • 11:12 - 11:19
    Me saame siia äikse kolmnurga.
  • 11:19 - 11:25
    Kui me tahame teada selle x koordinaati-- nüüd me
  • 11:25 - 11:29
    oleme mures selle rotatsiooniga, teeta võrra
  • 11:29 - 11:32
    e2-st, mis on see siin e2-st.
  • 11:32 - 11:35
    See on e2 siin.
  • 11:35 - 11:37
    Millega see on võrdne?
  • 11:37 - 11:42
    Selle uus x koordinaat või selle esimene kirje selles vektoris
  • 11:42 - 11:44
    kui me tahtsime joonistada standartpositsiooni.
  • 11:44 - 11:47
    Või täpsustav punkt on
  • 11:47 - 11:50
    võrdne vahemaaga, mis on võrdne selle vahemaaga
  • 11:50 - 11:51
    siin kolmnurgas.
  • 11:51 - 11:52
    Koordinaat on selle
  • 11:52 - 11:53
    vastandarv?
  • 11:53 - 11:55
    Kui see on 2, see koordinaat on
  • 11:55 - 11:56
    miinus 2.
  • 11:56 - 11:57
    Mis see siis on?
  • 11:57 - 11:58
    Meil on nurk
  • 11:58 - 11:59
    See on täisnurkne.
  • 11:59 - 12:01
    See on on vastand nurgale.
  • 12:01 - 12:04
    Vastaskatet jagatud ühega, vastaskaatet jagatud hüpotenuusiga on võrdne
  • 12:04 - 12:05
    koosinus teetast.
  • 12:05 - 12:09
    See vastaskaatet on võrdne koosinus teetastaga.
  • 12:09 - 12:12
    X-koordinaat siin.
  • 12:12 - 12:15
    Vabandust, mu trigonomeetria on sassis.
  • 12:15 - 12:18
    See on vastaskaatet--SOH-CAH-TOA.
  • 12:18 - 12:22
    Siinus on võrdne vastaskaatet, las ma kirjutan
  • 12:22 - 12:26
    siinus teetast on vürdne vastaskaatet jagatud hüpotenuusiga.
  • 12:26 - 12:29
    Siinus teeta---selle nurga siinus on võrdne
  • 12:29 - 12:31
    vastaskaatet jagatud hüpotenuusiga
  • 12:31 - 12:34
    Hüpotenuus on 1, pikkus on ka 1 sest need on
  • 12:34 - 12:36
    standartsed alusvektorid.
  • 12:36 - 12:38
    See on võrdne siinus teetaga.
  • 12:38 - 12:41
    See vahemaa on võrdne siinus teetast, see saab olema
  • 12:41 - 12:44
    vastassuunas, seega, see on võrdne
  • 12:44 - 12:47
    miinus siinus teeta.
  • 12:47 - 12:51
    Mis selle uue y komponent saab olema
  • 12:51 - 12:53
    pööratud e2-st.
  • 12:53 - 12:55
    Lihtsalt vaatame siia.
  • 12:55 - 12:57
    Meil on nurk
  • 12:57 - 12:59
    See külgneb nurgaga.
  • 12:59 - 13:03
    Lähiskaatet jagatud hüpotenuusiga, lähis jagatud ühega.
  • 13:03 - 13:05
    mis on lihtsalt see siin
  • 13:05 - 13:08
    mis on võrdne koosinus teetaga.
  • 13:08 - 13:12
    Selle uue y koordinaat on koosinus teetast.
  • 13:12 - 13:15
    Kui me takendame sellise lihtsustuse igale
  • 13:15 - 13:22
    alusvektorile, siis me same et A on võrdne, e1-le rakendatud
  • 13:22 - 13:28
    lihtsustusega, mis on kosiinus teetast ja siinus teetast.
  • 13:28 - 13:31
    Ja lihtsustus rakendatud e2, mis on miinus siinus
  • 13:31 - 13:35
    teetast korda koosinus teeta.
  • 13:35 - 13:37
    See ongi tulemus.
  • 13:37 - 13:40
    Me oleme nüüdmatemaatiliselt täpsustanud
  • 13:40 - 13:43
    rotatsiooni lihtsutuse, kasutades maatriksi.
  • 13:43 - 13:48
    Nüüd saame öelda, et rotatsiooni lihtsustus---ja
  • 13:48 - 13:53
    selle lihtsustus R2-R2--see on funktsioon.
  • 13:53 - 13:57
    Saab öelda, et pööre mingi nurga teeta võrra (suvalist x-i)
  • 13:57 - 14:02
    on võrdne maatriksi kosiinus teetast, siinus teetast,
  • 14:02 - 14:07
    siinus teetast, miinus siinus teetast, koosinus
  • 14:07 - 14:14
    teetast, korda vektor, kotda x1 ja x2.
  • 14:14 - 14:17
    Sa võid praegu öelda, et me tegime kogu selle raske töö ja
  • 14:17 - 14:19
    see on tore, aga kuhu ma seda rakendan?
  • 14:19 - 14:21
    Mul on ikka seal koosiinused ja siinused teetast
  • 14:21 - 14:22
    kuidas siis?
  • 14:22 - 14:25
    Sa pead valima nurga, mille võrra sa tahad vekotrit keerata
  • 14:25 - 14:28
    lihtsalt arvutad välja ning saad
  • 14:28 - 14:29
    tavalise maatriksi (numbritega).
  • 14:29 - 14:33
    Ütleme, et me tahame 45 kraadise nurgaga
  • 14:33 - 14:36
    mingisugust vektorit pöörata.
  • 14:36 - 14:38
    Millega see võrdne on?
  • 14:38 - 14:42
    Arvutame välja
  • 14:42 - 14:43
    suhtet 45 kraadi juures.
  • 14:43 - 14:47
    Koosinus 45 kraadist on ruutjuur 2 jagatud 2.
  • 14:47 - 14:51
    Siinus 45 on ruutjuur 2 jagatud 2.
  • 14:51 - 14:53
    Siinus 45 on ruutjuur 2 jagatud 2.
  • 14:53 - 14:55
    Meil on seal miinus---seega miinus ruutjuur
  • 14:55 - 14:56
    kahest jagatud kahega.
  • 14:56 - 15:03
    Ja koosinus on lihtsalt ruutjuur kahest jagatud kahega.
  • 15:03 - 15:05
    Korrutame seda vektor x korda.
  • 15:05 - 15:08
    Kui me korrtasime seda
  • 15:08 - 15:12
    suvalise vektori x-ga.
  • 15:12 - 15:17
    Kui meil on siin mõned koordinaadid.
  • 15:17 - 15:22
    Ütleme, et mul on palju vektoreid, mis
  • 15:22 - 15:25
    täpsustavad mõne ruudu siin.
  • 15:25 - 15:28
    Äkki saan korralikult teha selle.
  • 15:28 - 15:30
    Võob-olla on sellel mõni kolmnurk
  • 15:30 - 15:33
    seda on lihtsam joonistada.
  • 15:33 - 15:34
    Ma teen ruudi.
  • 15:34 - 15:40
    Ütleme, et mul on mingi ruut siin.
  • 15:40 - 15:44
    See on siis R2-s.
  • 15:44 - 15:47
    Kui ma korrutan seda alusvektoritega,
  • 15:47 - 15:50
    või kõigi vektoritega, mis täpsustavad seda
  • 15:50 - 15:55
    hlka siin, siis ma saan , kui ma lihtsustan,
  • 15:55 - 15:58
    ma kaotan pööratud versioonid, 45 kraadiga.
  • 15:58 - 16:00
    Ma joonistan 45 kraadise nurga
  • 16:00 - 16:02
    siia.
  • 16:02 - 16:07
    Ja siis see on sarnane selle pildiga siin, mis
  • 16:07 - 16:09
    on päris hea tulemus.
  • 16:09 - 16:13
    Kui sa oled kunagi üritanud kirjutada arvutimängu,
  • 16:13 - 16:16
    milles pallikesed käivad ringi, siis see on väga kasulik
  • 16:16 - 16:19
    kuidas asju keerutada.
  • 16:19 - 16:21
    Tulevikus, rääkime teistest lihtsustus-
  • 16:21 - 16:22
    -tüüpidest.
  • 16:22 - 16:25
    Aga see on väga kasulik ja ka väga raske.
  • 16:25 - 16:27
    Ja ma mäletan, kui ma üritasin kirjutada programmi,
  • 16:27 - 16:29
    mis käitub sarnaselt, tegin ma kõik käsitsi.
  • 16:29 - 16:32
    Kuid kui sul on selline lihtsustav teadmine, siis
  • 16:32 - 16:35
    sa pead lihtsalt selle maatriksi arvutama, kasutades seda nurka
  • 16:35 - 16:38
    ja siis korrutama selle põhivektoritega.
  • 16:38 - 16:40
    Ja loomulikult on sul seal
  • 16:40 - 16:41
    mitmeid vektoreid.
  • 16:41 - 16:45
    Siin saad sa teha lihtsalt korrutades vektorid ja siis
  • 16:45 - 16:46
    saad saöelda OK.
  • 16:46 - 16:48
    Ja siis lihtsalt ühendad vajalikud kohad.
  • 16:48 - 16:51
    Ja siis saadki ümberpööratud pildi.
  • 16:51 - 16:55
    Et olla täpne, need vektorid on täpsustatud
  • 16:55 - 16:56
    hulga vektorite järgi, ja maalati tahan
  • 16:56 - 16:57
    seda selgeks teha, õigus?
  • 16:57 - 17:01
    See punkt siin on täpsustatud mingi positsiooni
  • 17:01 - 17:02
    vektori järgi, mis on selline.
  • 17:02 - 17:07
    Kui lisad pöörde 45 kraadi all,
  • 17:07 - 17:09
    see vektor näeb välja selline.
  • 17:09 - 17:13
    Ja see vektor, mis täpsustas selle nurga siin,
  • 17:13 - 17:16
    ma teen selle teise värviga--
  • 17:16 - 17:19
    kui sa pöörasid seda 45 kraadiga, siis saad
  • 17:19 - 17:21
    selle vektori.
  • 17:21 - 17:24
    Ja see vektor, mis määrast selle nurga seal,
  • 17:24 - 17:26
    sai selleks vektoriks.
  • 17:26 - 17:29
    See ongi see asi, mis
  • 17:29 - 17:30
    saab kujutatud.
  • 17:30 - 17:31
    Igastahes, loodetavasti meeldis see sulle.
  • 17:31 - 17:36
    Minu jaoks oli see esimene kõige lahedam
  • 17:36 - 17:36
    lihtsustus.
  • 17:36 - 17:38
    Ja sa saad juba mõtlema hakata, kuidas
  • 17:38 - 17:41
    seda laiendada kolmedimensionaalsesse ruumi.
  • 17:41 - 17:43
    Kui sa paberi peal üritad seda teha, siis
  • 17:43 - 17:45
    need pööramised tulevad väga segased.
  • 17:45 - 17:47
    Järgmises videos me vaatamegi, kuidas
  • 17:47 - 17:50
    sooritada pöördeid ruumis, ümber teatud telgede.
Title:
Linear Transformation Examples: Rotations in R2
Description:

Linear Transformation Examples: Rotations in R2

more » « less
Video Language:
English
Duration:
17:52
Indrek Reisberg added a translation

Estonian subtitles

Revisions