-
Vaatame,kas saame luua lineaarteisenduse, mis on
-
rotatsiooni teisendus mingi nurga teeta võrra
-
Mis see teeb: see võtab iga vektori R2-st ja see kujutab
-
seööe pööratud vektoriks
-
Teistmoodi öeldes, mingi vektori x pööramine on võrdne
-
vastupidiste vektori nurga suuruse pööre
-
x-i
-
Seda me tahame luua, kasutades oma
-
uue lineaarteisenduse vahendeid.
-
Et olla kindlad, et me seda üldse teha saame,
-
peame veenduma, et seal üldse on lineaarteisendus.
-
Ma teen seda visuaalselt.
-
Mul pole isegi matemaatilist definitsiooni
-
selle jaoks (veel)
-
Definitsioon on sama hea, kui te siiamaani teate.
-
Las ma joonistan siia kirelt mõne telje
-
Ma pean natukene korralikumalt tegema
-
niisiis, see on mu vertikaalne telg.
-
See on horisontaalne telg.
-
Nimetame selle x1-ks
-
ja selle x2-teljeks.
-
Viimases videos kutsusin ma neid x-ks ja y-iks.
-
See on vektori esimene komponent.
-
See on vektori teine komponent, kui mul on
-
mingi vektor x nii, me teame, et vastupidine pööre
-
näeks välja nii.
-
Ma teen pööramised siniselt.
-
See näeb välja nii, kus see nurk
-
siin on teeta.
-
See on siin on x-i pööre
-
teeta nurga võrra.
-
See on mis see vektor siin on.
-
Mida me peame tegema, et olla kindlad
-
et see on lineaarne kombinatsioon?
-
Me peame näitama kahte asja.
-
Me peame näidama, et teisendus,
-
pööre teeta võrra, kahe vektori summa, on
-
võrdeline iga eraldiseisva pöördega.
-
Vektor x-i pööre pluss
-
y-i pööre.
-
Ja ma näitan seda visuaalselt.
-
See on vektor x.
-
Ütleme, et vektor y näeb välja umbes selline,
-
las ma joonistan originaalvektori siia kollaselt.
-
Ütleme, et vektor y näeb välja selline.
-
See on siis y.
-
Mis on siis x pluss y?
-
Võtame asjad kokku.
-
Kui me liigutame y siia üles, on see samuti vektor y, mitte
-
joonistatuna tavalises asukohas, aga x pluss y oleks siis
-
päris sarnane sellega.
-
Las ma joonistan natukene korralikumalt. X pluss y
-
näeks välja selline.
-
See oleks vektor x pluss y.
-
Ja milline selle rotatsioon teeta võrra välja
-
näeks?
-
Mis on pöördenurk, kui ma lihtsalt pööraksin seda
-
teeta võrra?
-
Ma lihtsustan, see oleks
-
midagi sellist.
-
See siin oleks teeta pluss x pluss y
-
pööre.
-
Nüüd vaatame, kas see on sama, kui me pööraksime x-i
-
siis y-it ja liidaksime tulemused kokku.
-
Mis on y, kui me pöörame seda nurga teeta võrra?
-
Kui me pöörame y-it teeta võrra, siis see
-
näeb välja umbes selline - see on lihtustus.
-
Ma peaksin seda tegema joonlaua ja malliga.
-
Võib-olla näeks see välja midagi sellist - y-i pööre
-
teeta võrra just siin.
-
See on see sama teeta, mida
-
ma olen korduvalt kasutanud.
-
Las ma teen selle värviliselt, et sa näeksid.
-
See siin on vektor.
-
X-i pööre on siin.
-
Kui me lisame x-i pöörde pluss y-i pöörde
-
natuke segane, aga ma arvan, et te saate aru.
-
See siin on x-i pööre pluss y-i pööre.
-
Sa saad x pluss y nurga.
-
Vähemalt visuaalselt
-
see rahuldas esimest olukorda.
-
Nüüd on meil teine olukord, mida me vajame, et see oleks
-
kehtiv lineaarteisendus, teeta võrra keeramine,
-
suurendatud vektori versioonist, peaks olema
-
võrdne pööratud vektoriga.
-
Ma teen ühe visuaalse näite.
-
See on mu vertikaaltelg.
-
See on mu horistonaaltelg, ja ütleme, et see
-
on vektor x.
-
Nüüd, joonistame suurendatud versiooni vektorist.
-
Suurendatud versioon x-ist on täselt sama nagu x, kuid
-
seda on natukene suurendatud,
-
see läheb siia välja.
-
See on c korda x ja nüüd ma keeran seda
-
teeta võrra.
-
Kui me keerame seda teeta võrra, siis sa saad
-
vektori, mis näeb välja umbes selline.
-
Keerutan vastupidiselt.
-
See vektor on pööratud teeta võrra vastupidises suunas
-
c-st, x.
-
See ongi siin.
-
Mis juhtub, kui me pöörame x-i esimesena.
-
Kui me pöörame x-i esimesena, saame selle vektori
-
siin.
-
See siin on x, keeratud nurga teeta võrra
-
ja me suurendasime seda.
-
Me näeme, et see on sama
-
kui me korrutaksime vekotrit c-ga, see vektor pikeneb,
-
samamoodi nagu me korrutaksime seda c-ga.
-
Visuaalselt, olen ma näidanud
-
see töötab.
-
Nurga võrra keeramine on kindlasti lineaarteisendus,
-
vähemalt nii nagu ma teile näidanud olen.
-
Nüüd, loome matemaatilise
-
definitsiooni sellele..
-
Loome maatriksi, mis teeb sellise
-
teisenduse.
-
Ütleme, et rotatsiooni teisendus R2-st R2-te
-
sama vektori x-i kohta, saab defineerida mingi 2 korda 2 maatriksi kaudu.
-
Ja see on 2 korda 2, kuna see on kujutus R2-st R2-te
-
korda suvaline vektor x.
-
Ja ma saan seda teha, kuna ma olen visuaalselt näidanud,
-
et see on tõepoolest lineaarteisendus.
-
Ja kuidas ma leian A?
-
Nii, ma alustan - kuna see oli kujutus R2-st--
-
Ma alustan ühikmaatriksiga R2-s, mis on
-
1, 0, 0, 1.
-
Selle veerud on R2 põhivektorid, õige?
-
Olgu see e1 ja see e2.
-
Et leida A, me peame läbi tegema
-
teisenduse igas veerus.
-
Las ma kirjutan selle.
-
A--meie maatriks A--saam olema--esimene veerg sellest
-
on rotatsiooni teisendus vektori 1,0
-
peal.
-
Ja teine veerg on rotatsioonteisendus
-
---siin on natukene andmeid, mille kirjutamine mul ununeb
-
---korda teise veeru vektor--või
-
teisendus sellest, 0, 1.
-
Selline näebki välja A.
-
Kuidas me leiame mis need on?
-
Ma üritan mõnede numbriteni jõuda, aga nii
-
see mul ei õnnestu, proovime niiviisi.
-
Ma joonistav veel telgesid.
-
Las ma valine teistsuguse värvi, ma teen selle halliga.
-
See on mu vertikaaltelg.
-
See -- horisontaaltelg.
-
Nimetan selle x-1 teljeks ja selle x2-ks..
-
Nüüd, see alusvektor e1, milline see on?
-
No, see on 1 horisontaalselt x1 on 1 ja x2 on 0.
-
See on siin 1, e1 näeb välja selline,
-
Las ma teen teist värvi.
-
e1 on see siin.
-
Las ma kirjutan milline e2 on, see on...
-
ma teen kollases--e2 on..
-
nagu see siin.
-
e2-- see on see vektor 0,1.
-
See on 1 meie x2 suunas.
-
Kui ma keeran e1-te mingi nurga teeta võrra, mille me saame?
-
Pööran teeta võrra--ma teen selle värviga
-
---selle pikkus on ikka 1, kuid
-
see pöördub niiviisi, see nurk
-
siin on teeta.
-
See siin on e1 pööramine nurga teeta võrra.
-
Need on kõik vektorid, muidugi.
-
See on mis see on.
-
Nüüd, mis on selle koordinaadid?
-
Või kuiads me täpsustame selle uue vektori?
-
Saame natuken lammutada trigonomeetrias.
-
Selle uus x1 koordinaat--me nimetame seda--või selle x1
-
sisend, on see pikkus siin.
-
Niisiis, kui me joonistame kolmnurga, see on see külg
-
mis on haar teetale.
-
See kül on hüpotenuus, mille pikkus on 1.
-
Kuidas me selle külje leiame?
-
Kui me kutsume seda haaraks.
-
Haar üle hüpotenuusi.
-
Haar----las ma kirjutan siia
-
Haar jagatud hüpotenuusiga, mis on lihtsalt 1, on võrdne
-
cos(teetaga).
-
See tuleb SOH-CHA-TOA, Las ma kirjutan.
-
Koosiinus on lähiskaatet jagatud hüpotenuusiga ja vastaskaatet
-
saab meie uus x1 olema.
-
Me ei saa lihtsalt eirata, et 1, a jagatud 1
-
on võrdne koosinus teetaga, mis tähendab et see on
-
võrdne koosinus teetaga, mis tähendab, et pööratud
-
vektori pikkus on koosinus teeta.
-
Selle horisontaalne komponent või selle horistonaalne kooridnaat on
-
võrdne koosinus teetast.
-
Nii, mis selle vertikaalne komponent on?
-
See on selle kõrgus siin,
-
mis on sama mis kõrgus siin.
-
Või siinus teetast-- vastandarv----
-
---siinus teetas on võrdne vastaskaatet jagatud ühega.
-
See on võrdne siinus teetaga, jah?
-
See jagatud ühega, mis on võrdne
-
siinus teeta, SOH-KAH-TOA-st
-
See vertikaalkomponent on võrdne siinus teetast.
-
Uus pööratud alsuvektor, selle saab kirjutada kui,
-
koosinus teetast, selle x-i komponendi, või selle
-
horisontaalkomponendi.
-
Ja siinus teetast selle vertikaalkomponendiks.
-
See on uus roteeritud alsuvektor.
-
Nüüd e2?
-
Me saame siin midagi väga sarnast teha, e2 on lõpus
-
selline, kui sa keerad seda
-
nurga teeta võrra.
-
See tuleb selline.
-
See nurk siin on teeta.
-
Me saame siia äikse kolmnurga.
-
Kui me tahame teada selle x koordinaati-- nüüd me
-
oleme mures selle rotatsiooniga, teeta võrra
-
e2-st, mis on see siin e2-st.
-
See on e2 siin.
-
Millega see on võrdne?
-
Selle uus x koordinaat või selle esimene kirje selles vektoris
-
kui me tahtsime joonistada standartpositsiooni.
-
Või täpsustav punkt on
-
võrdne vahemaaga, mis on võrdne selle vahemaaga
-
siin kolmnurgas.
-
Koordinaat on selle
-
vastandarv?
-
Kui see on 2, see koordinaat on
-
miinus 2.
-
Mis see siis on?
-
Meil on nurk
-
See on täisnurkne.
-
See on on vastand nurgale.
-
Vastaskatet jagatud ühega, vastaskaatet jagatud hüpotenuusiga on võrdne
-
koosinus teetast.
-
See vastaskaatet on võrdne koosinus teetastaga.
-
X-koordinaat siin.
-
Vabandust, mu trigonomeetria on sassis.
-
See on vastaskaatet--SOH-CAH-TOA.
-
Siinus on võrdne vastaskaatet, las ma kirjutan
-
siinus teetast on vürdne vastaskaatet jagatud hüpotenuusiga.
-
Siinus teeta---selle nurga siinus on võrdne
-
vastaskaatet jagatud hüpotenuusiga
-
Hüpotenuus on 1, pikkus on ka 1 sest need on
-
standartsed alusvektorid.
-
See on võrdne siinus teetaga.
-
See vahemaa on võrdne siinus teetast, see saab olema
-
vastassuunas, seega, see on võrdne
-
miinus siinus teeta.
-
Mis selle uue y komponent saab olema
-
pööratud e2-st.
-
Lihtsalt vaatame siia.
-
Meil on nurk
-
See külgneb nurgaga.
-
Lähiskaatet jagatud hüpotenuusiga, lähis jagatud ühega.
-
mis on lihtsalt see siin
-
mis on võrdne koosinus teetaga.
-
Selle uue y koordinaat on koosinus teetast.
-
Kui me takendame sellise lihtsustuse igale
-
alusvektorile, siis me same et A on võrdne, e1-le rakendatud
-
lihtsustusega, mis on kosiinus teetast ja siinus teetast.
-
Ja lihtsustus rakendatud e2, mis on miinus siinus
-
teetast korda koosinus teeta.
-
See ongi tulemus.
-
Me oleme nüüdmatemaatiliselt täpsustanud
-
rotatsiooni lihtsutuse, kasutades maatriksi.
-
Nüüd saame öelda, et rotatsiooni lihtsustus---ja
-
selle lihtsustus R2-R2--see on funktsioon.
-
Saab öelda, et pööre mingi nurga teeta võrra (suvalist x-i)
-
on võrdne maatriksi kosiinus teetast, siinus teetast,
-
siinus teetast, miinus siinus teetast, koosinus
-
teetast, korda vektor, kotda x1 ja x2.
-
Sa võid praegu öelda, et me tegime kogu selle raske töö ja
-
see on tore, aga kuhu ma seda rakendan?
-
Mul on ikka seal koosiinused ja siinused teetast
-
kuidas siis?
-
Sa pead valima nurga, mille võrra sa tahad vekotrit keerata
-
lihtsalt arvutad välja ning saad
-
tavalise maatriksi (numbritega).
-
Ütleme, et me tahame 45 kraadise nurgaga
-
mingisugust vektorit pöörata.
-
Millega see võrdne on?
-
Arvutame välja
-
suhtet 45 kraadi juures.
-
Koosinus 45 kraadist on ruutjuur 2 jagatud 2.
-
Siinus 45 on ruutjuur 2 jagatud 2.
-
Siinus 45 on ruutjuur 2 jagatud 2.
-
Meil on seal miinus---seega miinus ruutjuur
-
kahest jagatud kahega.
-
Ja koosinus on lihtsalt ruutjuur kahest jagatud kahega.
-
Korrutame seda vektor x korda.
-
Kui me korrtasime seda
-
suvalise vektori x-ga.
-
Kui meil on siin mõned koordinaadid.
-
Ütleme, et mul on palju vektoreid, mis
-
täpsustavad mõne ruudu siin.
-
Äkki saan korralikult teha selle.
-
Võob-olla on sellel mõni kolmnurk
-
seda on lihtsam joonistada.
-
Ma teen ruudi.
-
Ütleme, et mul on mingi ruut siin.
-
See on siis R2-s.
-
Kui ma korrutan seda alusvektoritega,
-
või kõigi vektoritega, mis täpsustavad seda
-
hlka siin, siis ma saan , kui ma lihtsustan,
-
ma kaotan pööratud versioonid, 45 kraadiga.
-
Ma joonistan 45 kraadise nurga
-
siia.
-
Ja siis see on sarnane selle pildiga siin, mis
-
on päris hea tulemus.
-
Kui sa oled kunagi üritanud kirjutada arvutimängu,
-
milles pallikesed käivad ringi, siis see on väga kasulik
-
kuidas asju keerutada.
-
Tulevikus, rääkime teistest lihtsustus-
-
-tüüpidest.
-
Aga see on väga kasulik ja ka väga raske.
-
Ja ma mäletan, kui ma üritasin kirjutada programmi,
-
mis käitub sarnaselt, tegin ma kõik käsitsi.
-
Kuid kui sul on selline lihtsustav teadmine, siis
-
sa pead lihtsalt selle maatriksi arvutama, kasutades seda nurka
-
ja siis korrutama selle põhivektoritega.
-
Ja loomulikult on sul seal
-
mitmeid vektoreid.
-
Siin saad sa teha lihtsalt korrutades vektorid ja siis
-
saad saöelda OK.
-
Ja siis lihtsalt ühendad vajalikud kohad.
-
Ja siis saadki ümberpööratud pildi.
-
Et olla täpne, need vektorid on täpsustatud
-
hulga vektorite järgi, ja maalati tahan
-
seda selgeks teha, õigus?
-
See punkt siin on täpsustatud mingi positsiooni
-
vektori järgi, mis on selline.
-
Kui lisad pöörde 45 kraadi all,
-
see vektor näeb välja selline.
-
Ja see vektor, mis täpsustas selle nurga siin,
-
ma teen selle teise värviga--
-
kui sa pöörasid seda 45 kraadiga, siis saad
-
selle vektori.
-
Ja see vektor, mis määrast selle nurga seal,
-
sai selleks vektoriks.
-
See ongi see asi, mis
-
saab kujutatud.
-
Igastahes, loodetavasti meeldis see sulle.
-
Minu jaoks oli see esimene kõige lahedam
-
lihtsustus.
-
Ja sa saad juba mõtlema hakata, kuidas
-
seda laiendada kolmedimensionaalsesse ruumi.
-
Kui sa paberi peal üritad seda teha, siis
-
need pööramised tulevad väga segased.
-
Järgmises videos me vaatamegi, kuidas
-
sooritada pöördeid ruumis, ümber teatud telgede.