French Revolution (Part 2)

Me lõpetasime eelmise video 1789.aasta lõpuga.

Juulis vallutati Bastille', kuna pariislased tahtsid

saada Bastille'st relvi ja vabastada mõningad

poliitvangid, et kaitsta neid

Louis XVI türannia eest.

Louis XVI vastumeelselt jäi tahaplaanile ning

ütles, "Okei, Rahvuskogu, ma ei jää enam teile ette."

Sellepärast, et ta oli mõistnud,

igakord kui ta on teinud midagi, see viib ainult hullematele tagajärgedele.

1789.aasta lõpp. Juba on Prantsusmaal kaos.

Rahvuskogu on loomas põhiseadust,

mis tegelikult saab valmis 1791.aastal.

Aga nad on juba alustanud

põhiseaduse koostamist.

Aga august 1789, nad on juba teinud oma versiooni

teatud iseseisvusdeklaratsioonist.

Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon.

Kui kõik läheb plaanipäraselt ja me ootaksime mõningad

aastad, me saaksime põhiseaduse ja võib-olla isegi

mingisuguse konstitutsioonilise monarhia.

Kahjuks, eriti Louis XVI

ei läinud kõik nii hästi.

See oli alanud, kõik sai alguse sellest, et

inimesed olid näljas.

Meil on finantskriis ja nälg.

Seega 1789 oktoobris hakkasid levima

kuulujutud kuninga naisest Marie-Antionette'st, et

tal oli varutud teravilja Versailles.

Seega inimesed hakkasid ettekujutama suuri teravilja varusid

Versailles ja see oli ajal,

mil inimesed ei saanud oma leiba.

Leib oli põhitoode.

Seega paljud talunaised tegid retke

Versailles' lossi.

Nad olid relvastatud.

See on kirjeldus, kuidas talunaised

marssisid Versailles' lossi.

Kui nad läksid Versailles', nad said

iseseisvalt lossi sisse.

Nad nõudsid, et

Louis XVI ja Marie-Antoinette koliksid Pariisi,

kuna nad ei teadnud, mida kuningapere kavatses teha.

Seega naised marssisid.

Ja nad said oma tahtmise.

Kuningapere kolis tagasi Pariisi,

kus nad ei olnud võimelised

varuma teravilja.

Ja neid ümbritsesid inimesed,

kes ei olnud nii sõbralikud, ning

nad said silma peal hoida kuningapere tegemistel.

Peamine tegur seisnes selles, et inimesed olid näljas,

kuulujutud levisid, et kuningal on palju varutud teravilja.

Aga oli veel kuulujutte, et kuningas olevat olnud

lugupidamatu mõningate uue Prantsusmaa sümbolite

ja Rahvuskogu suhtes.

See tegi jällegi inimesed kurjemaks.

Enamused juhatusest teadsid, et

Louis XVI ei meeldinud, mis hetkel toimus.

Talle ei meeldinud konstitutsiooniline monarhia

ja see, et ta kaotas oma võimu

Rahvuskogule.

Seega see oli väga ebameeldiv olukord.

aastal 1790 kuningapere hoiti kinni

kohas nimega Tuileries' loss Pariisis.

Rahvuskogu on koostamas

põhiseadust.

Nad on koondunud põhiseaduse koostamiseks.

Nad kõik tõotasid seda Pallimängusaali vandes.

Samal ajal, läbi Prantsusmaa

toimub mässuliste tõrjumine.

Siin on Prantsusmaa.

Läbi Prantsusmaa tõrjutakse mässulisi, inimeste poolt,

kellele ei meeldi revolutsioon.

Ja nemad alistatakse.

Inimesed aina sepitsevad üksteise vastu.

Ja siis aadlikud ütlevad,

tead mis?

Mulle ei meeldi, kuidas kõik kujuneb.

Me oleme näinud juba palju vägivalda.

Rahvas on vihane.

Ma lihtsalt võtan oma raha ja mida iganes ma saan pakkida

ja lahkun siit riigist.

Ma emigreerun siit riigist.

Seega aadlikud hakkavad lahkuma Prantsusmaalt.

Neid kutsutakse emigrantideks.

Ma tean, et ma ei häälda seda õigesti.

Aga näed, nüüd kõik mõtlevad, et

mul oli hea elu Prantsusmaal, aga enam mitte.

Parem oleks lahkuda. Sama idee jätkub 1791.aastal.

1790. aastal toimus palju rahutusi.

Aga nüüd kui oleme 1791.aastas, sama idee -

üritame ohust eemale hoida, satub Louis XVI ja

Marie-Antoinette pähe.

Aga nad ei tohtinud lahkuda riigist.

Nad ei usaldanud Suurbritanniat.

Nad ei usaldanud ühtegi riiki, et

nad annaksid peavarju.

Seega üks kindralitest, kes oli võitnud nende poolehoiu,

ütles, et minge Madalmaade piirini

ja seal saate varjata ennast kõigest,

mis hetkel toimub.

Seega nad riietasid ennast kui teenija-- see näitab,

millist tüüpi need inimesed olid--

nad riietasid ennast kui teenija.

Nad lasid teenijatel riietuda, kui aadlikud,

et vahele jäämise korral,

jäävad teenijad märklauaks.

Teenija riietust kandev kuningas ja kuninganna--kuningas püüdis

põgeneda Madalmaade piirini.

Aga kui nad olid Varennes',

neid märgati.

Inimesed vangistasid nad ning

tõid nad tagasi Pariisi.

Seega kuninga põgenemiskatse

on tuntud

Varennes'i kriisi nime all.

Seega juba Louis XVI nägi ilmselt,

toimumise olukorra tõsisust.

Nad üritasid põgeneda.

Aga inimesed tõid nad tagasi.

Kujutage ette, paljudele inimestele

ei meeldinud kuningas.

Neile ei meeldinud juba mõiste "kuningas".

Ja kõige revolutsioonilisemaid, kõige radikaalsemaid

kutsuti jakobiinideks.

Pärast kuningapere põgenemiskatset,

nad mõtlesid, et

milleks meile üldse vaja kuningat?

Teie, Rahvuskogu, milleks te üldse üritate

kirjutada mingisugust põhiseadust, mis annaks

võimu kuningale?

Meil peaks oleme vabariik.

Mis on tegelikult-- See on väga mitmetahuline mõiste

vabariigist, aga kõige lihtsam mõiste on

riik ilma kuningata, ilma

keisrita, ilma kuningannata.

Seega nad ütlevad, me ei vaja Rahvuskogu.

Te arvate, et olete radikaalsed.

Aga te ei ole piisavalt radikaalsed.

Me tahame likvideerida idee

monarhiast.

Fakt, et Louis XVI üritas põgeneda,

meie võtame seda kui loobumine troonist.

Loobumine või tegelikult isegi lahkumine.

Nad alustasid organiseerumist Pariisis.

See siin on Champ-de-Mars.

Ma tean, et ma hääldan seda valesti.

See on praegune pilt sellest.

Nad hakkasid koguma allkirju

Pariisi pargis, selleks, et öelda,

me ei vaja kuningat.

Me tahame moodustada vabariigi.

Rahvuskogu ei ole piisavalt radikaalne.

Inimesed hakkasid kogunema Champ-de-Mars'i

ja asjad läksid veidi käest ära.

Väed saadeti sisse, et

kõik rahuneksid.

Ja neid vägesid kontrollis

Rahvuskogu.

Inimesed, keda põhiliselt kontrollivad

Kolmas seisus.

Aga asjad läksid päris hulluks.

Vägesid visati kividega.

Alguses, mõned väed hakkasid

tulistama õhku.

Lõpuks asjad läksid nii hulluks, et

nad tulistasid rahvast.

Umbes 50 inimest suri.

Ja see oli veresaun.

Või Champ-de-Mars'i veresaun.

Ma tean, et ma ütlen seda valesti.

Aga see video ei põhine hääldusel.

Võib ette kujutada, et inimesed läksid aina kurjemaks.

Inimesed endiselt nälgisid.

Probleemid ei olnud sugugi ära läinud.

Kuningaperet hoiti vastumeelselt kinni, aga

inimesed kahtlustasid, et nad ilmselt

üritavad jälle võimule pääseda.

Nad üritasid põgeneda.

Kui jakobiinid või tavalised revolutsionäärid,

keda juhtisid jakobiinid, soovitasid,

et ehk meil polegi vaja

kuningriiki, vaid vabariiki.

Inimesed kogunesid siia ja äkitselt väed,

keda kontrollib Rahvuskogu,

tulistasid rahva pihta ja tapsid kodanikke,

selle eest, et nad viskasid kive.

Ja nad olid olnud päris juhmid.

Aga võib ette kujutada, et see ajab inimesi

aina vihasemaks, nälja ja mahasurumise tõttu.

Ja muuta inimesed veel paranoilisemaks, et kuningapere

võib naaseda võimule, siin on äkitselt

kaks suuremat võimutahtjat, kes üritavad

Prantsuse revolutsiooniga midagi võita.

Ma kaldun teemast natukene kõrvale nüüd.

Kuna minu arvates, esimest korda kui sa

Euroopa ajalugu õpid, on see kõige segasem.

Siin on riigid, kui võib nii öelda.

Austria, mille ma tõin esile oranžiga.

See kaart on tänapäevasem kaart.

Aga oranžiga ma näitasin, milline oli Austra

sel ajal.

1789, 1790, 1791. aasta lähedal.

Punase värviga tähistasin Preisimaa.

Ma tahan sellega näidata, et need on väga erinevad,

kui praegune mõiste Austriast.

Austria on tänapäeval kaasaegne riik.

Ja Preisimaa praegu üldse ei eksisteerigi.

Ja siis on meil arusaam Rooma keisririigist,

mis ulatub üle nende kuningriikide, keisririikide

või kuidas iganes te tahate neid nimetada.

Ma tahan näidata seda teise nurga alt.

Rooma keisririik, nagu Voltaire kuulsalt ütles,

ei ole püha, ega ka Rooma, ega ka impeerium.

Tal oli õigus.

See oli väga lahtine Saksa kuningriigi

konföderatsioon.

Nagu näed, see langeb kokku tänapäeva Saksamaaga.

Ja Rooma keisririigis kaks kõige mõjuvõimsamat,

või tegelikult kõige mõjuvõimsam olid

Austerlased.

Austerlaste valitseja oli ka

Rooma keisririigi valitseja.

Ja tema oli Leopold II

Seega Leopold II oli Rooma keiser.

Aga see ei tähenda, et ta oli Rooma keiser vanast ajast juba.

Vanasti Rooma keisrid olid pärit Roomast.

Märkad, Rooma keisririigis ei olnud mitte millelgi

kontrolli üle Rooma.

Seega see ei olnud roomlane ja me ei räägi

inimestest, kes rääkisid ladina keelt.

Me räägime inimestest, kes rääkisid germaani keeltes.

See ei olnud keisririik.

See ei olnud tihedalt koosolev juhtimisstruktuur.

See oli lahtine riikide liit.

Kõige mõjukam piirkond,

mis oli Habsburgi või Leopold II

võimu all.

Ja mitte ainult ei olnud tal võimu,

või mitte ainult ei olnud ta Rooma keiser

ja Austria oli ta võimu all,

tol ajal.

Aga ta oli samuti Marie-Antoinette vend.

Leopold II, tema on Marie-Antoinette vend.

Seega Leopold II ja Fredrich Wilhelm II Preisimaalt,

mis on peamine germaani riik.

Las ma teen selle parema värviga.

Nad võtsid arutlusele Pillnitzi deklaratsiooni.

Las ma kirjutan selle üles.

Seega see solvab just eriti

Prantsusmaa rahvast.

Pillnitzi deklaratsioon.

Deklaratsioon tehti augustis. Ma tahan teha väga selgeks,

mis seal täpsemalt juhtus.

1791.aasta juunis nad üritasid põgeneda, aga

nad püüti kinni Varennes.

Siis 1791.aasta juulis toimus Champ-de-Mars veresaun.

Seega inimesed on kuningliku seisuse suhtes väga ettevaatlikud.

Me ei vaja, et nad leviksid.

Inimesed muutuvad vihasemaks.

Ja siis võõrad võimud, kellest üks on praeguse

valitseva dünastia liikme vend,

teevad Pillnitzi deklaratsiooni.

Ja see deklaratsioon ütleb, et nad üritavad

taas võimule tuua Prantsusmaa monarhia.

Nad ei ütle, et selle jaoks nad kavatseksid

sõjalist abi kasutada.

Aga deklaratsioon on selle jaoks, et

nad ei kiida heaks olukorda Prantsusmaal.

Kuigi nad võib-olla ei võtnud seda

nii tõsiselt, aga Prantsusmaa rahvas

võttis seda surmtõsiselt.

Suured võimud on nende piiril.

Siin on austerlased ja preislased.

Seega see ei olnud just midagi, mida

inimesed võtaksid väga kergelt.

See suurendas hirmu, et kuningapere kavatseb

teha midagi ja naaseda oma varasemale kohale

ja maha suruda rahva.

Ja see valas rohkemgi õli tulle jakobiinidele,

et vaidlustada mingit tüüpi vabariigi.

Seega ma jätan hetkel siinkohal pooleli.

Nagu näete, esimeses videos asjad läksid halva poole.

Nüüd läheb veel hullemaks. Kaos

murrab Prantsusmaale sisse.

Inimesed kahtlevad, kas neile on üldse

vaja kuningat või kuningannat

Võõrad võimud sisenevad ja kukuvad sõna võtma,

et neile ei meeldi kuninga ja kuninganna

võimult kukutamine.

Võib-olla see annab nende rahvale mõtteid.

Muideks, ma olen su vend, seega ma

soovin sind välja aidata.

See hirmutab inimesi veelgi.

Praegune Rahvuskogu, mis on revolutsiooni

alguseks, nad mingis mõttes

tapavad inimesi.

See suundub väga pingelisse ja koledasse aega

Prantsusmaa ajaloos.

Ja see saavutab haripunkti

jakobiinide terroriga.

Mida te näete järgmises videos.