Mis annab dollarile selle väärtuse? - Doug Levinson

Vaata kogu õppetundi: http://ed.ted.com/lessons/what-gives-a-dollar-bill-its-value-doug-levinson

Raha väärtus määratakse selle järgi, kui palju (või kui vähe) seda käibel on. Kuid kes selle otsuse langetab ja kuidas mõjutab nende valik majandust laiemalt? Doug Levinson võtab ette reisi Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi, uurides, kuidas seal töötavate inimeste eesmärk on dollari väärtuse tasakaalustamine inflatsiooni või deflatsiooni vältimiseks.

Õppetund Doug Levinson, animatsioon Qa'ed Mai.

Kui sa üritad millegi
eest maksta paberi tükikesega,

võid sa joosta probleemidesse.

Muidugi, kui see paberi tükike
ei ole 100 dollarine rahatäht.

Aga mis on see, mis teeb selle rahatähe
nii palju rohkem huvitavaks ja väärtuslikuks

kui teised paberitükikesed?

Kõike arvestades ei ole palju
mida sa sellega teha saad.

Sa ei saa seda süüa.

Sa ei saa sellega asju ehitada.

Ja selle põletamine
on tegelikult kuritegu.

Mis on siis nii suur probleem?

Ilmselt sa tead juba vastust.

100 dollarist rahatähte prindib riik

ja on seatud kui ametliku valuutana

samal ajal kui teised paberi
tükid ei ole.

Kuid just see muudab nad seaduslikuks.

Mis teeb 100 dollarise
rahatähe väärtuslikus

on see, kui palju või
vähe neid ringluses on.

Läbi ajaloo, enamus valuutasid,
kaasaarvates USA dollar,

oli seotud väärtuslike tarbeesemetega

ja ringluses oleva raha hulk

sõltus riigi kulla ja
hõbeda reservidest.

Aga pärast, kui USA
lammutas selle süsteemi 1971. aastal

dollarist sai Fiat-raha,

mis tähendab, et see ei ole
ühendatud ühegi esemega

aga sõltub puhtalt
riigi poliitikast

et teada kui palju raha printida.

Milline osa riigist seda
poliitikat otsustab?

Täidesaatev võim, seadusandlik
või kohtunik?

Üllatav vastus on:
ükski ülaltoodust!

Tegelikult on rahapoliitika paika pandud
sõltumatu föderaalreservi süsteemi poolt

teadud kui Fed

mis koosneb 12 piirkondlikust pangast
riigi suuremates linnades.

Selle juhatajate nõukogu,

mille määrab president
ja kinnitab senat,

annab aru kongressile,

ja kogu Fedi kasum
läheb USA riigikassase.

Kuid selleks, et FED-i ei mõjutataks

päevast päeva olevad
poliitika keerukused,

see ei ole otsese kontrolli all
mis tahes valitsusharu poolt.

Miks Fed lihtsalt ei otsusta
et printida lõpmatu sada dollarit,

et teha kõiki õnnelikuks ja rikkaks?

Kuna, siis ei oleks need
rahatähed väärt midagi.

Mõelge valuuta eesmärgile,

mida tuleb vahetada
kaupade ja teenuste jaoks.

Kui ringluses oleva raha
kogusumma

suureneb kiiremini kui koguväärtus
kaupade ja teenuste majanduses,

siis saab iga üksik tükk

osta väiksema osa nendest
asjadest kui varem.

Seda nimetatakse inflatsiooniks.

Teiselt poolt,

kui raha kogus jääb samaks,

ja toodetakse rohkem
kaupu ja teenuseid,

iga dollari väärtus tõuseks

deflatsioonina tuntud protsessis.

Mis siis hullem on?

Liiga palju inflatsiooni

tähendab, et täna teie rahakotis olev raha
on homme vähem väärt,

tekitades soovi seda
kohe ära kulutada.

Kuigi see stimuleeriks ettevõtlust,
see soodustaks ka ületarbimist,

või kaupade kogumine,
nagu toit ja kütus,

mis tõstab nende hindu

ja põhjustab tarbijate puudust
ja veelgi rohkem inflatsiooni.

Kuid deflatsioon muudaks inimesi
oma rahast kinni hoidama,

ja tarbijate kulutuste vähenemine

vähendaks ärikasumit,

mis toob kaasa suurema tööpuuduse
ja kulutuste edasise vähendamise,

põhjustades majanduse jätkuvat kahanemist.

Nii et enamik majandusteadlasi usub seda,
et liiga palju kummagi on ohtlik,

väike, ühtlane inflatsioon
on vajalik majanduskasvu ergutamiseks.

Fed kasutab tohutus koguses majanduslikke andmeid,

et määrata kui palju
valuutat peaks olema ringluses,

sealhulgas varasemad inflatsioonimäärad,

rahvusvahelised suundumused,
töötuse määr.

Nagu kuldnokkade loos,

peavad nad saama numbrid täpselt õigeks

kasvu stimuleerimiseks
ja hoida inimesi tööl,

inflatsiooni laskmata
häirivale tasemele.

Fed mitte ainult ei määra

kui palju see paber
rahakotis on väärt

aga ka teie võimalused
töökoha saamiseks või säilitamiseks

kus sa seda teenid.