< Return to Video

Introduction to Heredity

  • 0:00 - 0:00
    Sissejuhatus pärilikkusesse
  • 0:00 - 0:05
    Enne seda, kui me teadsime, mis on DNA, kuidas
  • 0:05 - 0:07
    see on ehitatud või paljundatud või isegi enne seda, kui
  • 0:07 - 0:11
    me võisime vaadata meioose rakkudes, oli meil
  • 0:11 - 0:15
    üldine arusaam, et järeltulev põlv on oma vanemate
  • 0:15 - 0:16
    tunnuste kogum.
  • 0:16 - 0:22
    See tähendab, kui meil oleks sinisilmne mees - ütleme, see on
  • 0:22 - 0:27
    meie sinisilmne mees - ja tema abielluks
  • 0:27 - 0:33
    pruunisilmse tüdrukuga - ütleme, et see on pruunisilmne tüdruk.
  • 0:33 - 0:36
    Teeme ta natuke tüdrukupärasemaks.
  • 0:36 - 0:39
    Kui meie sinisilmne mees abielluks selle pruunisilmse tüdrukuga,
  • 0:39 - 0:42
    siis enamasti või vahel alati, kui on tegu pruunisilmse
  • 0:42 - 0:45
    tüdrukuga, nende lapsed oleksid pruunisilmsed.
  • 0:45 - 0:47
    tüdrukuga, nende lapsed oleksid pruunisilmsed.
  • 0:47 - 0:50
    Nii, neil on väike pruunisilmne laps.
  • 0:50 - 0:53
    Nii, neil on väike pruunisilmne laps.
  • 0:53 - 0:55
    Inimesi on tuhandeid generatsioone
  • 0:55 - 0:57
    ja me oleme täheldanud, et
  • 0:57 - 0:58
    ja me oleme täheldanud, et
  • 0:58 - 1:01
    lapsed näevad välja nagu nende vanemad,
  • 1:01 - 1:05
    nad pärivad mõned tunnused ja mõned tunnused on
  • 1:05 - 1:06
    domineerivamad kui teised.
  • 1:06 - 1:10
    Üheks selliseks tunnuseks on tihti juuste või
  • 1:10 - 1:12
    silmade tumedam pigmentatsioon.
  • 1:12 - 1:16
    Isegi kui teisel vanemal on heledam pigmentatsioon,
  • 1:16 - 1:18
    siis tumedam tundub domineerivat või vahel on tegu üldse
  • 1:18 - 1:20
    mingi seguga, mida me näeme igalpool enda ümber.
  • 1:20 - 1:23
    Niisiis, pärilikkuse ja selle viiside uurimine
  • 1:23 - 1:27
    on palju vanem kui DNA uurimine, mis
  • 1:27 - 1:30
    avastati ja sai tähtsaks valdkonnaks
  • 1:30 - 1:31
    20. sajandi keskel.
  • 1:31 - 1:33
    Aga pärilikkust on väga kaua uuritud.
  • 1:33 - 1:37
    Klassikalise geneetika ja pärilikkuse nii-öelda isaks
  • 1:37 - 1:38
    peetakse Gregor Mendelit.
  • 1:38 - 1:42
    peetakse Gregor Mendelit.
  • 1:42 - 1:46
    Ta oli tegelikult munk, kellele meeldis taimedega tegeleda
  • 1:46 - 1:49
    ja neid ristata ning vaadata, millised tunnused kandusid edasi
  • 1:49 - 1:51
    ja millised ei kandunud, et saada aru, kuidas
  • 1:51 - 1:56
    tunnuseid ühest generatsioonist teise edasi kantakse.
  • 1:56 - 2:02
    Niisiis, kui me uurime klassikalist geneetikat,
  • 2:02 - 2:05
    ma teen hulga lihtsustavaid eeldusi,
  • 2:05 - 2:08
    sest me teame, et paljud neist ei kehti enamuse meie
  • 2:08 - 2:11
    geenide kohta, aga see annab meile aimu, kuidas
  • 2:11 - 2:16
    ennustada, mis võib juhtuda tulevate generatsioonidega.
  • 2:16 - 2:21
    Esimene lihtsustav eeldus, mis ma teen, on, et
  • 2:21 - 2:25
    mõndadel tunnustel on nii-öelda "kõik või mitte midagi" omadus.
  • 2:25 - 2:27
    Ja me teame, et paljudel tunnustel ei ole seda.
  • 2:27 - 2:29
    Ütleme, et maailmas on - ja see on jube
  • 2:29 - 2:35
    ülelihtsustamine - ütleme, et silmavärvi jaoks
  • 2:35 - 2:39
    on olemas ainult kaks alleeli.
  • 2:39 - 2:40
    Tuletame meelde, misasi on alleel.
  • 2:40 - 2:44
    Alleel on üks kindel versioon geenist.
  • 2:44 - 2:48
    Ütleme, et sul võib olla sinine silmavärv
  • 2:48 - 2:52
    või pruun silmavärv.
  • 2:52 - 2:55
    Et me elame universumis, kus inimesel saab olla ainult
  • 2:55 - 2:58
    üks neist kahest silmavärvi geeni variandist.
  • 2:58 - 3:01
    Me teame, et silmavärv on väga palju keerulisem kui see, seega
  • 3:01 - 3:03
    see on lihtsatl lihtsustus.
  • 3:03 - 3:04
    Ja las ma teen ühe lihtsustuse veel.
  • 3:04 - 3:14
    Ütleme, et hambasuuruse jaoks on ka ainult kaks alleeli,
  • 3:14 - 3:18
    sellist tunnust te üheski bioloogia raamatus ei näe,
  • 3:18 - 3:23
    ütleme, et on olemas alleel suurte hammaste jaoks
  • 3:23 - 3:28
    ja alleel väikeste hammaste jaoks.
  • 3:28 - 3:31
    Ma tahan teha väga selgeks erinevuse geeni ja alleeli vahel.
  • 3:31 - 3:32
    Ma tahan teha väga selgeks erinevuse geeni ja alleeli vahel.
  • 3:32 - 3:35
    Ma tahan teha väga selgeks erinevuse geeni ja alleeli vahel.
  • 3:35 - 3:38
    Ma rääkisin Gregor Mendelist ja kuidas ta uuris alleele
  • 3:38 - 3:42
    1850-ndatel veel palju enne seda, kui me teadsime, mis DNA
  • 3:42 - 3:49
    või kromosoomid olid ja kuidas DNA-d edasi pärandati, aga
  • 3:49 - 3:53
    vaatame mikrobioloogiat, et sellest erinevusest aru saada.
  • 3:53 - 3:54
    vaatame mikrobioloogiat, et sellest erinevusest aru saada.
  • 3:54 - 3:56
    Seega, mul on kromosoom.
  • 3:56 - 4:00
    Ütleme, et mõne kromosoomi - las ma tekitan
  • 4:00 - 4:01
    mõne kromosoomi endale.
  • 4:01 - 4:03
    Ütleme, et selle kromosoomi
  • 4:03 - 4:05
    sain ma oma isalt.
  • 4:05 - 4:09
    Ja sellel kromosoomil on mingi kindel koht,
  • 4:09 - 4:12
    me võime öelda, et see on lookus, asukoht, kus sellel
  • 4:12 - 4:15
    kromosoomil asub silmavärvigeen
  • 4:15 - 4:17
    kromosoomil asub silmavärvigeen
  • 4:17 - 4:19
    Nii, mul on kaks kromosoomi, üks isalt ja teine
  • 4:19 - 4:22
    emalt, ütleme, et see on kromosoom emalt.
  • 4:22 - 4:23
    emalt, ütleme, et see on kromosoom emalt.
  • 4:23 - 4:26
    emalt, ütleme, et see on kromosoom emalt.
  • 4:26 - 4:28
    Me teame, et kui nad on tavaliselt rakus, siis
  • 4:28 - 4:30
    nad ei ole ilusti organiseeritud nagu siin, aga
  • 4:30 - 4:33
    see on lihtsalt selleks, anda sulle aimu.
  • 4:33 - 4:36
    Ütleme, et need on homoloogsed kromosoomid, seega
  • 4:36 - 4:37
    nad sisaldavad samu geenilookusi samas järjestuses.
  • 4:37 - 4:41
    Seega mu emalt saadud geenil on samas asukohas või
  • 4:41 - 4:46
    lookuses samuti silmavärvi geen.
  • 4:46 - 4:51
    Mul võib olla sellest geenist sama versioon ja
  • 4:51 - 4:53
    ma mõtlen praegu, et maailmas on ainult kaks
  • 4:53 - 4:54
    selle geeni versiooni.
  • 4:54 - 4:57
    Kui mul on sellest geenist sama versioon,
  • 4:57 - 4:59
    ma märgin selle üles.
  • 4:59 - 5:01
    Ma kirjutan suure "B" - tegelikult, las ma teen
  • 5:01 - 5:02
    selle vastupidi.
  • 5:02 - 5:04
    Ma kirjutan väikese "b" märkimaks sinist ja
  • 5:04 - 5:07
    suure "B" pruuni jaoks.
  • 5:07 - 5:11
    On olukord, kus see võiks olla väike "b" ja see
  • 5:11 - 5:13
    suur "B".
  • 5:13 - 5:17
    Ja siis ma võiksin kirjutada, et mu genotüübis on selline alleel:
  • 5:17 - 5:20
    mul on üks suur "B" emalt ja mul on väike "b" isalt.
  • 5:20 - 5:24
    mul on üks suur "B" emalt ja mul on väike "b" isalt.
  • 5:24 - 5:29
    Iga selline juht või viis, kuidas seda geeni väljendatakse, on alleel.
  • 5:29 - 5:31
    Iga selline juht või viis, kuidas seda geeni väljendatakse, on alleel.
  • 5:31 - 5:40
    Seega, need on kaks erinevat alleeli - las ma panen selle
  • 5:40 - 5:43
    kirja - või kaks erinevat versiooni samast geenist.
  • 5:43 - 5:46
    Ja kui mul on kaks erinevad versiooni, nagu praegu, üks versioon
  • 5:46 - 5:50
    emalt ja teine isalt, siis mind kutsutakse
  • 5:50 - 5:53
    heterotsügoodiks, siis seda kutsutakse
  • 5:53 - 5:55
    heterotsügootseks genotüübiks.
  • 5:55 - 6:00
    heterotsügootseks genotüübiks.
  • 6:00 - 6:05
    Ja genotüüp on täpselt see versioon alleelidest, mis mul on.
  • 6:05 - 6:08
    Ütleme, et mul on väike "b", et
  • 6:08 - 6:12
    mul on siniste silmade geen mõlemalt vanemalt.
  • 6:12 - 6:16
    Seega ma oleksin väike "b" ja väike "b".
  • 6:16 - 6:19
    Siis mul oleks kaks identset alleeli.
  • 6:19 - 6:22
    Mõlemad mu vanemad andsid mulle sellest geenist sama versiooni.
  • 6:22 - 6:30
    Ja sellel juhul on see genotüüp homotsügootne.
  • 6:30 - 6:34
    Mina olen selle tunnuse suhtes homotsügoot.
  • 6:34 - 6:36
    Mina olen selle tunnuse suhtes homotsügoot.
  • 6:36 - 6:39
    Te võite mõelda, et see on OK.
  • 6:39 - 6:43
    Need on need tunnused, mis mul tegelikult on: pruun emalt
  • 6:43 - 6:48
    ja sinine isalt.
  • 6:48 - 6:51
    Aga sellel juhul on mul sinine mõlemalt vanemalt.
  • 6:51 - 6:55
    Kust me teame, kas mu silmad on sündides on pruunid või sinised?
  • 6:55 - 6:57
    Reaalsuses on see väga keeruline.
  • 6:57 - 6:58
    See on kombinatsioon väga paljudes faktoritest.
  • 6:58 - 7:03
    Aga Mendel, tema uuris juhtusid, kus oli näha dominantsust.
  • 7:03 - 7:04
    Aga Mendel, tema uuris juhtusid, kus oli näha dominantsust.
  • 7:04 - 7:09
    Aga Mendel, tema uuris juhtusid, kus oli näha dominantsust.
  • 7:09 - 7:13
    Dominantsus seisneb selles, et üks neist tunnustest
  • 7:13 - 7:14
    domineerib teise üle.
  • 7:14 - 7:17
    Seega paljud inimesed arvasid, et silmavärvi, eriti sinist,
  • 7:17 - 7:20
    domineerivad mõned teised.
  • 7:20 - 7:22
    domineerivad mõned teised.
  • 7:22 - 7:23
    Meie eeldame seda ka praegu, aga see on jube
  • 7:23 - 7:25
    ülelihtsustamine.
  • 7:25 - 7:34
    Niisiis, ütleme, et pruunid silmad on dominantsed
  • 7:34 - 7:36
    ja sinised retsessiivsed.
  • 7:36 - 7:39
    ja sinised retsessiivsed.
  • 7:39 - 7:43
    Ma tahtsin seda teha sinise värviga.
  • 7:43 - 7:50
    Sinised silmad on retsessiivsed.
  • 7:50 - 7:52
    Sellisel juhul, ja tegu on väga suure ülelihtsustamisega,
  • 7:52 - 7:56
    Sellisel juhul, ja tegu on väga suure ülelihtsustamisega,
  • 7:56 - 8:01
    sellisel juhul, kui ma päriksin selle genotüübi,
  • 8:01 - 8:06
    pruunid silmad on dominantsed, mäletad, ma ütlesin, et
  • 8:06 - 8:12
    suur "B" tähistab pruune silmi ja väike "b"
  • 8:12 - 8:17
    on retsessiivne, siis selle inimese puhul näete te
  • 8:17 - 8:19
    ainult pruune silmi.
  • 8:19 - 8:21
    Ma näitan seda siin
  • 8:21 - 8:22
    Ma näitan seda siin
  • 8:22 - 8:28
    Seega "genotüüp". Ja nüüd ma kirjutan "fenotüüp".
  • 8:28 - 8:31
    Genotüüp on kogum nendest geenide versioonidest, mis sul on
  • 8:31 - 8:34
    ja fenotüüp näitab seda, mida on füüsiliselt näha.
  • 8:34 - 8:35
    ja fenotüüp näitab seda, mida on füüsiliselt näha.
  • 8:35 - 8:40
    ja fenotüüp näitab seda, mida on füüsiliselt näha.
  • 8:40 - 8:44
    Seega, kui ma saan pruunisilmsuse geeni isalt - ma tahan
  • 8:44 - 8:46
    seda teha suurelt - ma tahan seda teha pruuniga värviga.
  • 8:46 - 8:50
    Ma teen selle pruuni värvi, et segadust vältida.
  • 8:50 - 8:54
    Seega, kui mul on pruunisilmsuse geen isalt ja
  • 8:54 - 9:05
    sinisilmsuse geen emalt, siis kuna pruunid silmad on retsessiivsed,
  • 9:05 - 9:09
    vabandust, siin ma eksisin, tegelikult on sinised silmad retsessiivsed.
  • 9:09 - 9:11
    Ja ma just rääkisin pruunisilmsuse geenist, kuigi tegelikult
  • 9:11 - 9:14
    peaksin ma ütlema pruunisilmse versioon sellest geenist, mis
  • 9:14 - 9:17
    on pruun alleel või siis siniste silmade versioon sellest geenist
  • 9:17 - 9:19
    ehk sinine alleel.
  • 9:19 - 9:22
    Kuna pruun alleel on dominantne - ma kirjutasin selle üles
  • 9:22 - 9:25
    siia - siis, mida on näha, on pruunid silmad.
  • 9:25 - 9:31
    siia - siis, mida on näha, on pruunid silmad.
  • 9:31 - 9:34
    Nii, ütleme, et mul oleksid need alleelid vastupidi.
  • 9:34 - 9:40
    Ütleme, et ma sain sinise alleeli isalt ja
  • 9:40 - 9:42
    pruuni alleeli emalt.
  • 9:42 - 9:42
    Täpselt sama tulemus.
  • 9:42 - 9:47
    Fenotüübiks, selleks, mida me näeme, on ikkagi pruunid silmad
  • 9:47 - 9:50
    Mis siis, kui ma saan pruunide silmade alleeli mõlemalt
  • 9:50 - 9:52
    oma vanemalt?
  • 9:52 - 9:55
    Vaatame - mul on siin pruuni värviga natuke jamamist.
  • 9:55 - 9:56
    Vaatame - mul on siin pruuni värviga natuke jamamist.
  • 9:56 - 9:59
    Ütleme, et ma saan kaks dominantset pruunide silmade alleeli
  • 9:59 - 10:01
    emalt ja isalt.
  • 10:01 - 10:02
    Mida inimesed siis näevad?
  • 10:02 - 10:03
    Selle võib lihtsasti ära arvata.
  • 10:03 - 10:08
    Ikka on näha pruune silmi.
  • 10:08 - 10:11
    Seega on ainult üks viimane kombinatsioon, sest need on
  • 10:11 - 10:13
    ainukesed kahte tüüpi alleelid, mida me näeme rahvastikus,
  • 10:13 - 10:16
    kuigi enamiku geenide jaoks on olemas
  • 10:16 - 10:17
    rohkem kui kaks tüüpi.
  • 10:17 - 10:18
    Näiteks on veretüüpe rohkem.
  • 10:18 - 10:21
    Veretüüpe on neli erinevat.
  • 10:21 - 10:26
    Aga ütleme, et ma saan kaks sinist alleeli,
  • 10:26 - 10:30
    ühe mõlemalt vanemalt.
  • 10:30 - 10:33
    Siis, kuigi see on retsessiivne tunnus, pole
  • 10:33 - 10:35
    siin teist tunnust, mis seda domineeriks.
  • 10:35 - 10:39
    Järsku on fenotüübiks sinised silmad.
  • 10:39 - 10:42
    Ja ma tahan korrata, et see ei ole tingimata, kuidas
  • 10:42 - 10:45
    silmade värvi alleelid töötavad, aga see on hea lihtsustus, et
  • 10:45 - 10:48
    mõista, kuidas pärilikkus töötab.
  • 10:48 - 10:52
    On mõned tunnused, mida saab uurida sellisel lihtsalt viisil.
  • 10:52 - 10:55
    Aga mida ma teha tahtsin, on näidata, et paljud
  • 10:55 - 10:59
    erinevad genotüübid - need on kõik erinevad genotüübid
  • 10:59 - 11:02
    need kõik andsid sama fenotüübi.
  • 11:02 - 11:05
    Seega ainult silmavärvi vaatamisega me ei tea,
  • 11:05 - 11:09
    kas nad on homotsügootselt dominantsed,
  • 11:09 - 11:17
    need on homotsügootselt dominantsed,
  • 11:17 - 11:19
    või kas nad on heterotsügoodid.
  • 11:19 - 11:21
    See on heterotsügootne.
  • 11:21 - 11:24
    Need kaks on heterotsügootsed.
  • 11:24 - 11:28
    Need kaks on heterotsügootsed.
  • 11:28 - 11:32
    Neid kutsutakse ka vahel hübriidideks, aga sõna "hübriid"
  • 11:32 - 11:34
    on liialt kasutatud tänapäeval.
  • 11:34 - 11:37
    Seda kasutatakse palju, aga selles kontekstis tähendab see, et
  • 11:37 - 11:41
    sul on erinevad versioonid selle geeni alleelidest.
  • 11:41 - 11:44
    Mõtleme siis natukene, mis tegelikult toimub,
  • 11:44 - 11:48
    kui mu ema ja isa järglasi said.
  • 11:48 - 11:51
    kui mu ema ja isa järglasi said.
  • 11:51 - 11:53
    Mõtleme erinevatest võimalustest.
  • 11:53 - 11:56
    Mõtleme erinevatest võimalustest.
  • 11:56 - 11:58
    Ütleme, et nad olid mõlemad hübriidid.
  • 11:58 - 12:03
    Mu isal on pruunisilmsuse dominantne alleel ja tal on ka
  • 12:03 - 12:08
    sinisilmsuse retsessiivne alleel.
  • 12:08 - 12:12
    Ütleme, et emal on täpselt sama lugu, pruunisilmsuse dominantne alleel
  • 12:12 - 12:15
    ja sinisilmsuse retsessiivne alleel.
  • 12:15 - 12:18
    Mõtleme nüüd, et enne kui sa näed, mis värvi mu silmad on,
  • 12:18 - 12:21
    ma annan sulle nende inimeste genotüübid.
  • 12:21 - 12:23
    ma annan sulle nende inimeste genotüübid.
  • 12:23 - 12:24
    Las ma märgin nad ära.
  • 12:24 - 12:26
    Las ma märgin nad ära.
  • 12:26 - 12:28
    See on ema genotüüp.
  • 12:28 - 12:30
    Ma arvan, et see on tava.
  • 12:30 - 12:35
    Ja see siin on isa.
  • 12:35 - 12:38
    Millised on erinevad genotüübid, mis nende lastel võivad esineda?
  • 12:38 - 12:38
    Millised on erinevad genotüübid, mis nende lastel võivad esineda?
  • 12:38 - 12:41
    Ütleme, et nad saavad lapse.
  • 12:41 - 12:44
    Ma joonistan väikese tabeli siia.
  • 12:44 - 12:46
    Ma joonistan väikese tabeli siia.
  • 12:46 - 12:50
    Ma joonistan väikese tabeli siia.
  • 12:50 - 12:56
    Me teame meioosist, et kui mu emal on see geen,
  • 12:56 - 13:00
    las ma joonistan need geenid uuesti.
  • 13:00 - 13:02
    Siin on homoloogne paar, eks.
  • 13:02 - 13:05
    See siin on üks kromosoom.
  • 13:05 - 13:07
    See on teine kromosoom.
  • 13:07 - 13:10
    Selle kromosoomi homoloogses paaris võib olla
  • 13:10 - 13:17
    silmavärvi lookuses pruunisilmsuse geen.
  • 13:17 - 13:19
    Ja selle kromosoomi silmavärvi lookuses on sinisilmsuse geen.
  • 13:19 - 13:21
    Ja selle kromosoomi silmavärvi lookuses on sinisilmsuse geen.
  • 13:21 - 13:25
    Ja samamoodi on isaga, kui me vaatame seda sama
  • 13:25 - 13:28
    kromosoomi tema rakkudes. Ma joonistan nad nii.
  • 13:28 - 13:31
    Seega siin on esimene kromosoom ja
  • 13:31 - 13:33
    siin teine.
  • 13:33 - 13:35
    Kui me vaatame seda lookust või asukohta sellel kromosoomil,
  • 13:35 - 13:38
    siis sellel on pruunisilmsuse alleel ja
  • 13:38 - 13:40
    sellel kromosoomil on sinisilmsuse alleel sellel geenil.
  • 13:40 - 13:42
    sellel kromosoomil on sinisilmsuse alleel sellel geenil.
  • 13:42 - 13:45
    Ja me teame meioosist, et kui kromosoomid - noh nad
  • 13:45 - 13:48
    paljunevad kõige pealt - ja seega on meil need kaks kromatiidi sellel kromosoomil.
  • 13:48 - 13:48
    paljunevad kõige pealt - ja seega on meil need kaks kromatiidi sellel kromosoomil.
  • 13:48 - 13:52
    Aga kromatiidide järjestus pannakse paika metafaasis
  • 13:52 - 13:53
    ja me ei tea, mis järjestus välja kujuneb.
  • 13:53 - 13:57
    Näiteks, mu isa võib anda mulle selle kromosoomi
  • 13:57 - 13:58
    või selle kromosoomi.
  • 13:58 - 14:00
    Ning mu ema võib anda mulle selle kromosoomi või selle kromosoomi.
  • 14:00 - 14:01
    Ning mu ema võib anda mulle selle kromosoomi või selle kromosoomi.
  • 14:01 - 14:03
    Seega mul võib olla suvaline kombinatsioon nendest võimalustest.
  • 14:03 - 14:07
    Näiteks, kui ma saan selle kromosoomi oma emalt ja
  • 14:07 - 14:10
    selle kromosoomi isalt, milliseks kujuneb siis mu silmavärvi genotüüp?
  • 14:10 - 14:11
    selle kromosoomi isalt, milliseks kujuneb siis mu silmavärvi genotüüp?
  • 14:11 - 14:17
    Sellisel juhul tuleb suur "B" ja suur "B".
  • 14:17 - 14:22
    Kui ma saan selle kromosoomi emalt ja selle kromosoomi
  • 14:22 - 14:23
    isalt, mis siis saab?
  • 14:23 - 14:28
    Ma saan suure "B" isalt ja väikse "B" emalt.
  • 14:28 - 14:31
    Ma saan suure "B" isalt ja väikse "B" emalt.
  • 14:31 - 14:33
    Seegi on võimalus.
  • 14:33 - 14:36
    Ja veel üks võimalus on, et ma saan
  • 14:36 - 14:42
    pruunisilmsuse alleeli emalt ja sinisilmsuse alleeli isalt.
  • 14:42 - 14:44
    pruunisilmsuse alleeli emalt ja sinisilmsuse alleeli isalt.
  • 14:44 - 14:47
    Ja siis on võimalus, et ma saan selle kromosoomi isalt
  • 14:47 - 14:51
    ja selle kromosoomi emalt, seega
  • 14:51 - 14:54
    tuleb selline situatsioon.
  • 14:54 - 14:56
    Niisiis, milliseks kujunevad fenotüübid?
  • 14:56 - 14:58
    Me juba nägime, et sellest siin saab pruunid silmad,
  • 14:58 - 15:03
    sellest tulevad pruunid silmad, sellest tulevad
  • 15:03 - 15:06
    pruunid silmad, aga sellest tulevad sinised.
  • 15:06 - 15:08
    Ma juba näitasin seda sulle.
  • 15:08 - 15:10
    Aga kui ma ütleksin, et mul on kaks inimest.
  • 15:10 - 15:11
    Aga kui ma ütleksin, et mul on kaks inimest.
  • 15:11 - 15:14
    Nad on mõlemad hübriidid ehk heterotsügoodid sinisilmsuse
  • 15:14 - 15:17
    suhtes ja silmav'ärvil on selline
  • 15:17 - 15:18
    retsessiivsuse-dominantsuse olukord.
  • 15:18 - 15:23
    Ja need mõlemad inimesed on heterotsüügodid, seega neil on üks pruun
  • 15:23 - 15:25
    alleel ja üks sinine alleel ja nad saavad lapse.
  • 15:25 - 15:29
    Milline on tõenäosus, et lapsel on pruunid silmad?
  • 15:29 - 15:36
    Milline on tõenäosus, et lapsel on pruunid silmad?
  • 15:36 - 15:37
    Milline on tõenäosus?
  • 15:37 - 15:41
    Noh, kõik need variandid on võrdselt võimalikud.
  • 15:41 - 15:42
    Meil on 4 võimalikku varianti.
  • 15:42 - 15:44
    Seega paneme selle nimetajasse.
  • 15:44 - 15:46
    4 võrdset võimalust.
  • 15:46 - 15:48
    Ja mitu neist võimalustest saavad pruunid silmad?
  • 15:48 - 15:50
    Ja mitu neist võimalustest saavad pruunid silmad?
  • 15:50 - 15:52
    Noh, neid on kolm.
  • 15:52 - 15:59
    Seega tõenäosus on kolm neljandikku või 75%.
  • 15:59 - 16:02
    Sama loogikaga, mis on tõenäosus, et need vanemad
  • 16:02 - 16:05
    saavad sinisilmse järglase?
  • 16:05 - 16:07
    Noh, ainult üks selline võimalus on olemas neljast, seega
  • 16:07 - 16:16
    siniste silmade tõenäosus on 25%.
  • 16:16 - 16:19
    Nii, mis on tõenäosus, et nende laps on heterotsügoot?
  • 16:19 - 16:20
    Nii, mis on tõenäosus, et nende laps on heterotsügoot?
  • 16:20 - 16:23
    Nii, mis on tõenäosus, et nende laps on heterotsügoot?
  • 16:23 - 16:24
    Nii, mis on tõenäosus, et nende laps on heterotsügoot?
  • 16:24 - 16:27
    Nii, mis on tõenäosus, et nende laps on heterotsügoot?
  • 16:27 - 16:29
    Enam me ei vaata fenotüüpi.
  • 16:29 - 16:31
    Nüüd vaatame genotüüpi.
  • 16:31 - 16:34
    Millised nendest võimalustest on heterotsügootsed?
  • 16:34 - 16:37
    See on, kuna see on segu, see on hübriid.
  • 16:37 - 16:37
    See on, kuna see on segu, see on hübriid.
  • 16:37 - 16:39
    See on segu kahest alleelist.
  • 16:39 - 16:41
    Ja ka see on segu kahest alleelist.
  • 16:41 - 16:42
    Seega, mis on tõenäosus?
  • 16:42 - 16:45
    Meil on neli võimalust.
  • 16:45 - 16:48
    Kahel neist sünnib heterotsügoot.
  • 16:48 - 16:49
    Kahel neist sünnib heterotsügoot.
  • 16:49 - 16:55
    Seega on tõenäosus kaks neljandikku ehk 50%.
  • 16:55 - 16:57
    Seega kasutades seda tabelit, muidugi, me pidime tegema palju
  • 16:57 - 17:00
    eeldusi geenide kohta ja et kas üks on dominantne
  • 17:00 - 17:02
    või on see retsessiivne, me saame hakata
  • 17:02 - 17:04
    ennustama erinevate tulemuste tõenäosusi.
  • 17:04 - 17:06
    ennustama erinevate tulemuste tõenäosusi.
  • 17:06 - 17:07
    Ja nagu me näeme tulevastes videotes, me võime isegi minna tagurpidi.
  • 17:07 - 17:08
    Ja nagu me näeme tulevastes videotes, me võime isegi minna tagurpidi.
  • 17:08 - 17:11
    Võime mõelda, et kui mingil paaril on 5 pruunisilmset last, siis
  • 17:11 - 17:14
    mis on tõenäosus, et nad mõlemad on
  • 17:14 - 17:16
    heterotsügoodid vms.
  • 17:16 - 17:19
    Seega, tegu on väga huvitava teemaga, kuigi see on natuke ülelihtsustatud.
  • 17:19 - 17:20
    Seega, tegu on väga huvitava teemaga, kuigi see on natuke ülelihtsustatud.
  • 17:20 - 17:24
    Aga mitmeid tunnuseid, eriti mõned Gregor Mendeli uuritud,
  • 17:24 - 17:27
    saab sedamoodi uurida.
Title:
Introduction to Heredity
Description:

more » « less
Video Language:
English
Duration:
17:27
Amara Bot edited Estonian subtitles for Introduction to Heredity
mattiasnurk edited Estonian subtitles for Introduction to Heredity
mattiasnurk edited Estonian subtitles for Introduction to Heredity
mattiasnurk added a translation

Estonian subtitles

Revisions