-
Kordame alamhulga üle.
-
Ja siis vaatame, kas saame defineerida mõnda huvitavat
-
alamhulka, mis käib maatriksite ja vektorite kohta.
-
On antud alamhulk,
-
nimega s
-
See on alamhulk, kui järgmised tingimused on kehtivad
-
Nullvektor on
-
s-i liige.
-
Ta sisaldab nullvektorit.
-
Kui v1 ja v2 on mõlemad mu alamhulga liikmed, siis
-
v1+v2 on ka mu alamhulga liige.
-
Teisiti öelda on alamhulgad
-
suletud liitmise suhtes.
-
Võid lisada 2 suvalist liiget ning sa saad
-
uue liikme alamhulka.
-
Ja viimase tingimus on, et
-
alamhulgad on suletud korrutamise suhtes.
-
Kui c on reaalarv ning ta on skalaarne.
-
Kui korrutan, v1 on mu alamhulga liige, kui
-
korrutan selle suvalise arvu mu alamhulga
-
liikmega v1, siis ma saan
-
uue alamhulga liikme.
-
Seega on ta suletud korrutamise suhtes.
-
Need olid alamhulgad.
-
See on meie definitsioon.
-
Alamhulga puhul peavad
-
need tingimused kehtima.
-
Proovime nüüd midagi huvitavat teha
-
oma arusaamisega maatriksi vektorkorrutisest.
-
On antud maatriks a,
-
mis on m korda n maatriks.
-
Olen huvitatud järgnevast juhtumist; ma tahan
-
teha homogeense võrrandi.
-
Räägime, miks see on homogeenne,
-
mõne hetke pärast.
-
Seame üles võrrandi.
-
Minu maatriks a korda vektor x on võrdne nullvektoriga.
-
See on homogeenne võrrand,
-
sest meil on null siin.
-
Tahan küsidajärgnevat.
-
Rääkisime alamhulkadest.
-
Kui ma võtan x-id,
-
mis rahuldavad seda
-
võrrandit, kas mul on siis kehtiv alamhulk?
-
Mõtleme selle üle.
-
Ma tahan võta kõik x-id, mis on Rn liikmed.
-
Kui meie maatriksil a on n veergu, siis ma
-
olen defineerinud selle maatriksi vektorkorrutise.
-
Kui x on r-i liige ja kui x-il peab olema n komponenti,siis
-
on see defineeritud.
-
Määran hulga vektoreid, mis on kõik
-
Rn liikmed, kus nad rahuldavad võrrandit a korda vektor x
-
on võrdne nullvektoriga.
-
Mis on alamhulk?
-
Kas see on alamhulk?
-
Esiteks, kas ta sisaldab nullvektorit?
-
Et see sisaldaks nullvektorit, siis
-
nullvektor peab rahuldama seda võrrandit.
-
Millega võrdub maatriks m korda n korda nullvektor?
-
Kirjutan välja maatriksi a, a[1,1]
-
a[1,2]
-
kuni lõpuni a[1,n].
-
Teisipidi samamoodi kui lõpuni
-
a[m,1]
-
ning nii edasi kui
-
saame a[m,n].
-
Korrutan selle nullvektoriga, millel
-
on täpselt n komponenti.
-
Nullvektor n komponendiga on 0, 0 ja sa saad
-
n tükki neid.
-
Komponentide arv peab olema täpselt sama
-
kui veergude arv. Kui sa
-
võtad selle korrutise, selle maatriksi vektori
-
korrutise, siis mis sa saad?
-
Mis me saame?
-
Esimene liige tuleb a[1,1] korda 0
-
pluss a[1,2] korda 0
-
pluss iga liige korda 0.
-
Siis liidad need kokku.
-
a[1,1] korda 0 pluss a[1,2]
-
pluss a[1,2] korda 0,
-
kuni a[1,n]
-
ja korda 0.
-
Siis saad 0.
-
See liige tuleb a[2,1] korda 0
-
pluss a[2,2] korda 0
-
pluss a[2,3] korda 0,
-
kuni a[2,n]
-
korda 0.
-
See ilmselt tuleb 0.
-
Teed nii edasi, sest on kõik
-
põhimõtteliselt punkt korrutised
-
--Ma ei ole defineerinud punkt korrutisi rea vektori
-
ja veeru vektori vahel, kuid saad aru küll-- nende
-
elementide summa korrutada
-
vastavate komponentidega selles vektoris.
-
Alati korrutad nulliga
-
ning liidad need kokku.
-
Nii saad ainult hunniku nulle.
-
Seega nullvektor rahuldas seda võrrandit.
-
A korda nullvektor on võrdne nullvektoriga.
-
See on väga ebatavaline märkus.
-
Kirjutan selle nii, sest ei viitsi
-
oma nulle paksuks teha, pead aru saama lihtsalt,
-
et see on vektor.
-
Siit esimene tingimus.
-
Nullvektor on hulga liige.
-
Määran oma hulga siin.
-
--
-
Varsti ütlen, miks ma nimetan seda ta n.
-
Me teame, et nullvektor on
-
minu n hulga liige.
-
Oletame, et mul on vektorid v1 ja v2 ning
-
nad on liikmed--kirjutan selle üles.
-
Mul on kaks tegurit v1 ja v2, mis
-
on meie hulga liikmed.
-
Mida see tähendab?
-
Nad mõlemad rahudavad meie võrrandit.
-
Seega mu maatriks a korda vektor 1 on
-
võrdne nulliga.
-
See on definitsiooni järgi.
-
Nad on hulga liikmed, mis tähendab,
-
et nad peavad rahuldama seda.
-
Vektor 2 on võrdne
-
nullvektoriga.
-
Et see oleks suletud liitmise suhtes, a korda
-
vektor 1 pluss vektor 2, nende vektorite summa
-
peaks olema ka n-i liige.
-
Nuputame välja, mis see on.
-
Nende kahe vektori summa on see vektor siin.
-
See on võrde--ja ma pole
-
veel tõestanud seda.
-
Pole teinud videot, kus tõestan seda.
-
Aga see on väga kerge kasutades meie definitsiooni
-
maatriksi vektorkorrutamisest, et maatriksi vektorkorrutis
-
näitab distributiivsust.
-
Võibolla teen video selle kohta, kuid sa
-
pead lihtsalt läbi töötlema iga
-
liikme.
-
See võrdub a[v,1]
-
pluss a[v,2].
-
Me teame, et see on võrdne nullvektoriga.
-
See on võrdne nullvektoriga.
-
Kui sa liidad nullvektori ise, siis kogu tulemus
-
on võrdne nullvektoriga.
-
Kui v1 on n-i liige ning v2 on n-i liige
-
ja mõlemad rahuldavad seda võrrandit, siis v1 pluss v2 on
-
kindlalt n-i liige.
-
Kui korrutan a sellega, siis saan
-
nullvektori uuesti.
-
Kirjutan selle tulemuse ka.
-
Teame juba, et v1 pluss v2 on ka n-i liige.
-
Viimase asjana peame näitama, et see on suletud
-
korrutamise suhtes.
-
v1 on meie hulga liige, mille määrasin
-
siin, kus nad rahuldavad seda võrrandit.
-
Aga c korda v1?
-
Kas see on n-i liige?
-
Mõtleme selle üle.
-
Mis on meie maatriks a korda vekor, eks?
-
Ma lihtsalt korrutan selle korda skaala.
-
Saan lihtsalt uue vektori.
-
Ei taha kirjutada suurt V-d siia.
-
Väike v, sest see on vektor.
-
Millega see võrdub?
-
Jällegi, ma pole tõestanud veel, aga
-
see on tegeliselt üsna kerge, et
-
näidata, et tegemist on skalaaridega, kui
-
sul on skalaar siin, siis ei loe, kas sa korrutad
-
skalaar korda vektor enne korrutamist maatriksiga
-
või korrutad maatriksi vektoriga ja
-
siis teed skalaari.
-
Seega on üsna kerge tõestada, et see on võrdne
-
c korda maatriks a--teen selle paksus kirjas, korda
-
meie vektor v.
-
Need kaks asja on samaväärsed.
-
Võibolla peaksin tegema video, mis teeb seda, kuid
-
ma jätan selle sinu teha.
-
Pead lihtsalt läbima iga
-
komponenti mehaanika
-
Ning sa näitad seda.
-
Aga kui on tõsi, siis teame, et v1
-
on meie hulga liige, mis tähendab, et a korda v1 on võrdne
-
nullvektoriga.
-
See tähendab, et see lihtsustub c korda nullvektorini,
-
mis on ikka nullvektor.
-
c[v,1]
-
on kindlasti n-i liige.
-
Seega on see suletud korrutamise suhtes.
-
Ning ma oletasin seda siin.
-
Aga äkki ma tõestan seda teises videos.
-
Aga ma tahan teha seda, et näidata, et see hulk n on
-
kehtiv alamhulk.
-
See on kehtiv alamhulk.
-
Ta sisaldab nullvektorit.
-
See on suletud liitmise suhtes.
-
See on suletud korrutamise suhtes.
-
Meil on tegelikult spetsiaalnimi selle kohta.
-
Me kutsume seda siin, n on a nullhulk.
-
Võime kirjutada, et n on võrdne--võibolla poleks tohtinud
-
kirjutana n.
-
Kirjutan selle oranžilt siin.
-
Meie oranž n on võrdne--see märkus on lihtsalt
-
a null hulk.
-
Võime kirjutada, et null hulk on võrdne oranži
-
märkega n ning kui ma anna suvalise
-
maatriksi a, ning ütlen, hei, leia mind n
-
a-st, mis siis?
-
Sinu eesmärk on leida iga x hulk,
-
mis rahuldab võrranit a korda x on võrdne nulliga.
-
Teen seda järgmises videos.