< Return to Video

Introduction to the Null Space of a Matrix

  • 0:01 - 0:04
    Kordame alamhulga üle.
  • 0:04 - 0:06
    Ja siis vaatame, kas saame defineerida mõnda huvitavat
  • 0:06 - 0:09
    alamhulka, mis käib maatriksite ja vektorite kohta.
  • 0:09 - 0:16
    On antud alamhulk,
  • 0:16 - 0:18
    nimega s
  • 0:18 - 0:21
    See on alamhulk, kui järgmised tingimused on kehtivad
  • 0:21 - 0:26
    Nullvektor on
  • 0:26 - 0:28
    s-i liige.
  • 0:28 - 0:30
    Ta sisaldab nullvektorit.
  • 0:30 - 0:37
    Kui v1 ja v2 on mõlemad mu alamhulga liikmed, siis
  • 0:37 - 0:43
    v1+v2 on ka mu alamhulga liige.
  • 0:43 - 0:46
    Teisiti öelda on alamhulgad
  • 0:46 - 0:47
    suletud liitmise suhtes.
  • 0:47 - 0:49
    Võid lisada 2 suvalist liiget ning sa saad
  • 0:49 - 0:50
    uue liikme alamhulka.
  • 0:50 - 0:53
    Ja viimase tingimus on, et
  • 0:53 - 0:55
    alamhulgad on suletud korrutamise suhtes.
  • 0:55 - 1:00
    Kui c on reaalarv ning ta on skalaarne.
  • 1:00 - 1:05
    Kui korrutan, v1 on mu alamhulga liige, kui
  • 1:05 - 1:10
    korrutan selle suvalise arvu mu alamhulga
  • 1:10 - 1:13
    liikmega v1, siis ma saan
  • 1:13 - 1:14
    uue alamhulga liikme.
  • 1:14 - 1:16
    Seega on ta suletud korrutamise suhtes.
  • 1:16 - 1:18
    Need olid alamhulgad.
  • 1:18 - 1:20
    See on meie definitsioon.
  • 1:20 - 1:21
    Alamhulga puhul peavad
  • 1:21 - 1:23
    need tingimused kehtima.
  • 1:23 - 1:25
    Proovime nüüd midagi huvitavat teha
  • 1:25 - 1:29
    oma arusaamisega maatriksi vektorkorrutisest.
  • 1:29 - 1:34
    On antud maatriks a,
  • 1:34 - 1:38
    mis on m korda n maatriks.
  • 1:38 - 1:41
    Olen huvitatud järgnevast juhtumist; ma tahan
  • 1:41 - 1:44
    teha homogeense võrrandi.
  • 1:44 - 1:47
    Räägime, miks see on homogeenne,
  • 1:47 - 1:48
    mõne hetke pärast.
  • 1:48 - 1:50
    Seame üles võrrandi.
  • 1:50 - 2:00
    Minu maatriks a korda vektor x on võrdne nullvektoriga.
  • 2:00 - 2:02
    See on homogeenne võrrand,
  • 2:02 - 2:04
    sest meil on null siin.
  • 2:07 - 2:09
    Tahan küsidajärgnevat.
  • 2:09 - 2:11
    Rääkisime alamhulkadest.
  • 2:11 - 2:16
    Kui ma võtan x-id,
  • 2:16 - 2:20
    mis rahuldavad seda
  • 2:20 - 2:24
    võrrandit, kas mul on siis kehtiv alamhulk?
  • 2:24 - 2:25
    Mõtleme selle üle.
  • 2:25 - 2:31
    Ma tahan võta kõik x-id, mis on Rn liikmed.
  • 2:31 - 2:35
    Kui meie maatriksil a on n veergu, siis ma
  • 2:35 - 2:39
    olen defineerinud selle maatriksi vektorkorrutise.
  • 2:39 - 2:43
    Kui x on r-i liige ja kui x-il peab olema n komponenti,siis
  • 2:43 - 2:45
    on see defineeritud.
  • 2:45 - 2:48
    Määran hulga vektoreid, mis on kõik
  • 2:48 - 2:54
    Rn liikmed, kus nad rahuldavad võrrandit a korda vektor x
  • 2:54 - 2:58
    on võrdne nullvektoriga.
  • 2:58 - 3:01
    Mis on alamhulk?
  • 3:01 - 3:05
    Kas see on alamhulk?
  • 3:05 - 3:08
    Esiteks, kas ta sisaldab nullvektorit?
  • 3:08 - 3:10
    Et see sisaldaks nullvektorit, siis
  • 3:10 - 3:13
    nullvektor peab rahuldama seda võrrandit.
  • 3:13 - 3:20
    Millega võrdub maatriks m korda n korda nullvektor?
  • 3:23 - 3:28
    Kirjutan välja maatriksi a, a[1,1]
  • 3:28 - 3:29
    a[1,2]
  • 3:29 - 3:32
    kuni lõpuni a[1,n].
  • 3:32 - 3:34
    Teisipidi samamoodi kui lõpuni
  • 3:34 - 3:35
    a[m,1]
  • 3:35 - 3:37
    ning nii edasi kui
  • 3:37 - 3:39
    saame a[m,n].
  • 3:39 - 3:46
    Korrutan selle nullvektoriga, millel
  • 3:46 - 3:49
    on täpselt n komponenti.
  • 3:49 - 3:53
    Nullvektor n komponendiga on 0, 0 ja sa saad
  • 3:53 - 3:54
    n tükki neid.
  • 3:54 - 3:56
    Komponentide arv peab olema täpselt sama
  • 3:56 - 3:59
    kui veergude arv. Kui sa
  • 3:59 - 4:02
    võtad selle korrutise, selle maatriksi vektori
  • 4:02 - 4:04
    korrutise, siis mis sa saad?
  • 4:04 - 4:07
    Mis me saame?
  • 4:07 - 4:10
    Esimene liige tuleb a[1,1] korda 0
  • 4:10 - 4:11
    pluss a[1,2] korda 0
  • 4:11 - 4:14
    pluss iga liige korda 0.
  • 4:14 - 4:16
    Siis liidad need kokku.
  • 4:16 - 4:16
    a[1,1] korda 0 pluss a[1,2]
  • 4:16 - 4:17
    pluss a[1,2] korda 0,
  • 4:17 - 4:19
    kuni a[1,n]
  • 4:19 - 4:20
    ja korda 0.
  • 4:20 - 4:22
    Siis saad 0.
  • 4:22 - 4:26
    See liige tuleb a[2,1] korda 0
  • 4:26 - 4:28
    pluss a[2,2] korda 0
  • 4:28 - 4:30
    pluss a[2,3] korda 0,
  • 4:30 - 4:32
    kuni a[2,n]
  • 4:32 - 4:33
    korda 0.
  • 4:33 - 4:34
    See ilmselt tuleb 0.
  • 4:34 - 4:37
    Teed nii edasi, sest on kõik
  • 4:37 - 4:40
    põhimõtteliselt punkt korrutised
  • 4:40 - 4:44
    --Ma ei ole defineerinud punkt korrutisi rea vektori
  • 4:44 - 4:48
    ja veeru vektori vahel, kuid saad aru küll-- nende
  • 4:48 - 4:50
    elementide summa korrutada
  • 4:50 - 4:53
    vastavate komponentidega selles vektoris.
  • 4:53 - 4:55
    Alati korrutad nulliga
  • 4:55 - 4:55
    ning liidad need kokku.
  • 4:55 - 4:58
    Nii saad ainult hunniku nulle.
  • 4:58 - 5:01
    Seega nullvektor rahuldas seda võrrandit.
  • 5:01 - 5:05
    A korda nullvektor on võrdne nullvektoriga.
  • 5:05 - 5:07
    See on väga ebatavaline märkus.
  • 5:07 - 5:08
    Kirjutan selle nii, sest ei viitsi
  • 5:08 - 5:11
    oma nulle paksuks teha, pead aru saama lihtsalt,
  • 5:11 - 5:12
    et see on vektor.
  • 5:12 - 5:15
    Siit esimene tingimus.
  • 5:15 - 5:17
    Nullvektor on hulga liige.
  • 5:17 - 5:22
    Määran oma hulga siin.
  • 5:22 - 5:22
    --
  • 5:22 - 5:25
    Varsti ütlen, miks ma nimetan seda ta n.
  • 5:25 - 5:30
    Me teame, et nullvektor on
  • 5:30 - 5:32
    minu n hulga liige.
  • 5:32 - 5:37
    Oletame, et mul on vektorid v1 ja v2 ning
  • 5:37 - 5:39
    nad on liikmed--kirjutan selle üles.
  • 5:39 - 5:46
    Mul on kaks tegurit v1 ja v2, mis
  • 5:46 - 5:49
    on meie hulga liikmed.
  • 5:49 - 5:50
    Mida see tähendab?
  • 5:50 - 5:52
    Nad mõlemad rahudavad meie võrrandit.
  • 5:52 - 5:57
    Seega mu maatriks a korda vektor 1 on
  • 5:57 - 5:58
    võrdne nulliga.
  • 5:58 - 6:00
    See on definitsiooni järgi.
  • 6:00 - 6:01
    Nad on hulga liikmed, mis tähendab,
  • 6:01 - 6:03
    et nad peavad rahuldama seda.
  • 6:03 - 6:07
    Vektor 2 on võrdne
  • 6:07 - 6:10
    nullvektoriga.
  • 6:10 - 6:18
    Et see oleks suletud liitmise suhtes, a korda
  • 6:18 - 6:22
    vektor 1 pluss vektor 2, nende vektorite summa
  • 6:22 - 6:24
    peaks olema ka n-i liige.
  • 6:24 - 6:25
    Nuputame välja, mis see on.
  • 6:25 - 6:28
    Nende kahe vektori summa on see vektor siin.
  • 6:28 - 6:29
    See on võrde--ja ma pole
  • 6:29 - 6:30
    veel tõestanud seda.
  • 6:30 - 6:32
    Pole teinud videot, kus tõestan seda.
  • 6:32 - 6:34
    Aga see on väga kerge kasutades meie definitsiooni
  • 6:34 - 6:37
    maatriksi vektorkorrutamisest, et maatriksi vektorkorrutis
  • 6:37 - 6:40
    näitab distributiivsust.
  • 6:40 - 6:43
    Võibolla teen video selle kohta, kuid sa
  • 6:43 - 6:44
    pead lihtsalt läbi töötlema iga
  • 6:44 - 6:45
    liikme.
  • 6:45 - 6:49
    See võrdub a[v,1]
  • 6:49 - 6:51
    pluss a[v,2].
  • 6:51 - 6:53
    Me teame, et see on võrdne nullvektoriga.
  • 6:53 - 6:55
    See on võrdne nullvektoriga.
  • 6:55 - 6:59
    Kui sa liidad nullvektori ise, siis kogu tulemus
  • 6:59 - 7:02
    on võrdne nullvektoriga.
  • 7:02 - 7:06
    Kui v1 on n-i liige ning v2 on n-i liige
  • 7:06 - 7:10
    ja mõlemad rahuldavad seda võrrandit, siis v1 pluss v2 on
  • 7:10 - 7:11
    kindlalt n-i liige.
  • 7:11 - 7:13
    Kui korrutan a sellega, siis saan
  • 7:13 - 7:15
    nullvektori uuesti.
  • 7:15 - 7:18
    Kirjutan selle tulemuse ka.
  • 7:25 - 7:31
    Teame juba, et v1 pluss v2 on ka n-i liige.
  • 7:31 - 7:34
    Viimase asjana peame näitama, et see on suletud
  • 7:34 - 7:35
    korrutamise suhtes.
  • 7:35 - 7:42
    v1 on meie hulga liige, mille määrasin
  • 7:42 - 7:44
    siin, kus nad rahuldavad seda võrrandit.
  • 7:44 - 7:51
    Aga c korda v1?
  • 7:51 - 7:53
    Kas see on n-i liige?
  • 7:53 - 7:54
    Mõtleme selle üle.
  • 7:54 - 7:59
    Mis on meie maatriks a korda vekor, eks?
  • 7:59 - 8:01
    Ma lihtsalt korrutan selle korda skaala.
  • 8:01 - 8:03
    Saan lihtsalt uue vektori.
  • 8:03 - 8:05
    Ei taha kirjutada suurt V-d siia.
  • 8:05 - 8:07
    Väike v, sest see on vektor.
  • 8:07 - 8:08
    Millega see võrdub?
  • 8:08 - 8:11
    Jällegi, ma pole tõestanud veel, aga
  • 8:11 - 8:13
    see on tegeliselt üsna kerge, et
  • 8:13 - 8:17
    näidata, et tegemist on skalaaridega, kui
  • 8:17 - 8:19
    sul on skalaar siin, siis ei loe, kas sa korrutad
  • 8:19 - 8:24
    skalaar korda vektor enne korrutamist maatriksiga
  • 8:24 - 8:26
    või korrutad maatriksi vektoriga ja
  • 8:26 - 8:27
    siis teed skalaari.
  • 8:27 - 8:31
    Seega on üsna kerge tõestada, et see on võrdne
  • 8:31 - 8:36
    c korda maatriks a--teen selle paksus kirjas, korda
  • 8:36 - 8:38
    meie vektor v.
  • 8:38 - 8:40
    Need kaks asja on samaväärsed.
  • 8:40 - 8:43
    Võibolla peaksin tegema video, mis teeb seda, kuid
  • 8:43 - 8:44
    ma jätan selle sinu teha.
  • 8:44 - 8:46
    Pead lihtsalt läbima iga
  • 8:46 - 8:47
    komponenti mehaanika
  • 8:47 - 8:49
    Ning sa näitad seda.
  • 8:49 - 8:56
    Aga kui on tõsi, siis teame, et v1
  • 8:56 - 9:00
    on meie hulga liige, mis tähendab, et a korda v1 on võrdne
  • 9:00 - 9:02
    nullvektoriga.
  • 9:02 - 9:06
    See tähendab, et see lihtsustub c korda nullvektorini,
  • 9:06 - 9:09
    mis on ikka nullvektor.
  • 9:09 - 9:11
    c[v,1]
  • 9:11 - 9:13
    on kindlasti n-i liige.
  • 9:13 - 9:15
    Seega on see suletud korrutamise suhtes.
  • 9:15 - 9:18
    Ning ma oletasin seda siin.
  • 9:18 - 9:20
    Aga äkki ma tõestan seda teises videos.
  • 9:20 - 9:23
    Aga ma tahan teha seda, et näidata, et see hulk n on
  • 9:23 - 9:25
    kehtiv alamhulk.
  • 9:25 - 9:27
    See on kehtiv alamhulk.
  • 9:27 - 9:28
    Ta sisaldab nullvektorit.
  • 9:28 - 9:30
    See on suletud liitmise suhtes.
  • 9:30 - 9:31
    See on suletud korrutamise suhtes.
  • 9:31 - 9:33
    Meil on tegelikult spetsiaalnimi selle kohta.
  • 9:33 - 9:46
    Me kutsume seda siin, n on a nullhulk.
  • 9:46 - 9:50
    Võime kirjutada, et n on võrdne--võibolla poleks tohtinud
  • 9:50 - 9:50
    kirjutana n.
  • 9:50 - 9:53
    Kirjutan selle oranžilt siin.
  • 9:53 - 9:58
    Meie oranž n on võrdne--see märkus on lihtsalt
  • 9:58 - 9:59
    a null hulk.
  • 9:59 - 10:01
    Võime kirjutada, et null hulk on võrdne oranži
  • 10:01 - 10:04
    märkega n ning kui ma anna suvalise
  • 10:04 - 10:08
    maatriksi a, ning ütlen, hei, leia mind n
  • 10:08 - 10:10
    a-st, mis siis?
  • 10:10 - 10:16
    Sinu eesmärk on leida iga x hulk,
  • 10:16 - 10:20
    mis rahuldab võrranit a korda x on võrdne nulliga.
  • 10:20 - 10:23
    Teen seda järgmises videos.
Title:
Introduction to the Null Space of a Matrix
Description:

more » « less
Video Language:
English
Team:
Khan Academy
Duration:
10:23

Estonian subtitles

Revisions