-
Eelmises videos rääkisime sellest, et iga aatom
-
tahab omada kaheksat - märgin selle ära - kaheksat
-
elektroni väliskihis.
-
See on kõige stabiilsem konfiguratsioon,
-
mis elektronil olla saab. Ja selle fakti järgi,
-
mis on tuletatud maailma järgimise teel, saame
-
hakata mõtlema, mis erinevates
-
perioodilisustabeli gruppides võib juhtuda.
-
Perioodilisustabeli grupp on lihtsalt
-
veerg perioodilisustabelist.
-
Nagu see grupp siin, ja tegelikult alustan
-
sellest grupist, kuna sellel on eriline nimi.
-
Seda gruppi siin kutsutakse väärisgaasideks.
-
Mis on tavaline allapoole
-
perioodilisustabelis liikudes?
-
Mis on perioodilisustabeli veeru kohta tavaline?
-
Eelmises videos nägime, et igal elemendil veerus
-
on sama number valentselektrone.
-
Või neil on sama number elektrone
-
väliskihis.
-
Ning me mõtlesime välja, mis see oli.
-
See veerg siin, õppisime, et need on leelis-
-
metallid, neil on üks elektron väliskihis.
-
Ja ma hoiatasin, et vesinik
-
ei ole ilmtingimata leelismetall.
-
Esiteks, see pole tavaliselt metallilisel kujul.
-
Ja see ei taha elektrone nii innukalt ära anda
-
nagu teised metallid.
-
Kui inimesed räägivad elemendi metallilistest
-
omadustest, räägivad nad tegelikult sellest, kui tõenäoline on see,
-
et nad annavad ära elektrone.
-
Räägime teistest metallide omadustest,
-
eriti sellest, kuidas tajume metalle
-
läikivatena, ja võib-olla juhivad nad elektrit, ning
-
vaatame, kuidas see perioodilisustabeliga kokku läheb.
-
Tagasi minnes selle juurde, millest ma enne rääkisin.
-
Seda veergu kutsutakse
-
leelismuldmetallideks.
-
See on leelismuld.
-
Neil kõigil on kaks aatomit väliskihis.
-
Pea meeles, kõik tahavad kaheksat.
-
Kui need siin tahaksid kaheksat lisades teisi elektrone,
-
oleks neil pikka maa minna.
-
Seda moodi peaksime lisama seitse elektroni.
-
Nemad peaks lisama kuus elektroni.
-
Kust nad need veel võtavad?
-
Kuna nemad ei taha oma elektrone ära anda.
-
Nad on nii lähedal kaheksale.
-
Elektrone on palju kergem ära anda
-
kui oled perioodilisustabeli vasakul poolel.
-
Juhul, kui sul on ainult üks ära anda -- eriti
-
elementide puhul, mis ei ole vesinik -- kui
-
sul on ainult üks ära anda, tahab see tõesti seda teha.
-
Selle pärast leidub neid elemente siin
-
väga harva oma lihtolekus.
-
Kui ma ütlen lihtolekus, tähendab, et seal pole midagi
-
peale liitiumi, seal pole midagi peale naatriumi,
-
seal pole midagi peale kaaliumi.
-
On väga tõenäoline, et kui sa selle leiad, on see
-
ilmselt millegagi reageerinud.
-
Ilmselt millegagi sellest perioodilisustabeli
-
poolest, kuna see tahab elektrone väga
-
ära anda, ja see tahab elektrone väga juurde saada.
-
Nii, et reaktsioon ilmselt toimub.
-
Nad on ikka reaktiivsed.
-
Leelismuldmetallid on ikka reaktiivsed aga mitte
-
nii reaktiivsed kui leelismetallid.
-
See tuleneb sellest, et nad on väga lähedal
-
stabiilsele maagilisele numbrile kaheksa.
-
Need on veidike kaugemal.
-
Nii, et neil on veidi rohkem vaja,
-
et kaks ära anda.
-
Neil siin on ainult üks vaja ära anda.
-
Õppisime ka, et sellel on kaks
-
väliskihis.
-
Ja kõik elemendid, mida kutsutakse
-
siirdemetallideks, elektrone lisades nad
-
täidavad eelmise kihi d-alamkihi.
-
Õigus?
-
Nii, et nenede väliskihil on ikkagi kaks elektroni.
-
Need on ikka alles.
-
Kui see on neljas periood, siis kõigi nende elementide
-
väliskihil on 4s2.
-
Ning need elemendid täidavad oma 3d
-
orbitaali.
-
Või 3d alamkihti.
-
Need on kahed.
-
Neil kõigil on kaks välimist elektroni.
-
Need kõik, nagu leelismuldmetallid, peavad
-
kaotama kaks elektroni selleks, et olla "õnnelik".
-
Mina mõtlen sellest nii, et
-
-- see on lihtsalt üks viis --
-
, et neil on palju elektrone.
-
Kui nad mõnedest valentselektronidest
-
lahti saavad -- kirjutan, et raual on kaks valentselektroni
-
-- isegi kui nendest elektronidest lahti saab,
-
on neil ikka allesjääk elektrone d-alamkihis
-
eelmise kihi jaoks.
-
Kui see 4s2 elektronidest lahti saab, on sellel ikka
-
need 3d elektronid, millel on kõrge energia sisaldus
-
ja mis saavad asendada eelmisi.
-
Ma kasutan kõike jutumärkides, kuna
-
nii kujutan asju mina.
-
Põhjus, miks seda märgin on, et metallid
-
on väga lahked oma elektronidega.
-
Ning nad reageerivad.
-
Nad ütlevad: "Hei, võta mu elektronid."
-
Need ütlevad: "Võta need kaks elektroni."
-
Kui sa täidad d-alamkihi, siis nad ütlevad:
-
"Mul on need kaks elektroni
-
ja mitte ainult need, vaid mul on veel elektrone
-
seal samas -- peaaegu seal samas -- kust see tuli.
-
Mul on osad reservis d-kihis.
-
See, mis nendes siirdemetallides juhtub,
-
juhtub kindlasti ka metallides -- need siin
-
on metallid ning nad ei j'rgi lihtsalt gruppi aga
-
need on metallid, see värv siin -- on see, et
-
neil on nii palju elektrone ära anda, neil pole ainult need
-
siin üle, vaid nad täitsid oma d-alamkihi, nii, et
-
eriti lihtolekus
-
kui ma ütlen lihtolekus, tähendab see, et
-
sul on lihtsalt suur blokk alumiiniumi.
-
Alumiinium pole reageerinud millegagi nagu hapnik.
-
See on lihtsalt alumiinium.
-
Õigus?
-
Kui sul on palju alumiiniumi, siis juhtub nii,
-
et sul on metallilised sidemed, kus kõik alumiiniumi
-
aatomid ütlevad: "Tead, mul on need üle.".
-
Alumiiniumi puhul on see kindel, et kolm
-
elektroni on väliskihis üle.
-
Aga mul on kõik need täidetud elektronid
-
d-orbitaalis.
-
Ma jagan neid teiste alumiiniumi aatomitega.
-
Sa tekitad alumiiniumi aatomite mere. Ja nad
-
tõmbuvad üksteise poole.
-
Või tekitad sa hoopis alumiiniumi elektronide mere.
-
Nii, et sul on palju elektrone nende
-
aatomite vahel ning, kuna need aatomid andsid
-
elektronid ära, tõmbuvad nad üksteise poole.
-
Õigus?
-
Nii, et tegelikud aatomid -- see oleks alumiinium pluss
-
ja võib-olla oleks me kolm elektroni ära andnud.
-
Aga ma ei ole siin täpne.
-
Tahan sulle lihtsalt selgeks teha, kuidas asjad käivad.
-
Selle pärast metallid elektrit hästi juhivadki, kuna
-
elekter on lihtsalt palju elektrone, mis liiguvad ja selleks, et
-
elektronid liiguksid, peab sul olema
-
elektronide ülejääk.
-
Need elemendid siin on väga head
-
juhid.
-
Hõbe on parim juht.
-
Hõbe, siin, on parim juht meie planeedil.
-
Põhjus, miks mitte seda, vaid vaske kasutatakse juhtmetes on
-
,et vaske on lihtsam leida.
-
Aga hõbe on parim juht.
-
Mina mõtlen selles nii, et
-
kui sa oled orbitaali täitnud, siis muutub see
-
orbitaal mõnevõrra stabiilsemaks.
-
Kõik need on täitnud oma d-orbitaali.
-
Samal ajal pole nende d-orbitaal täidetud.
-
Neil on lihtsalt palju elektrone üle
-
, mis on head juhtimiseks.
-
See on lihtsalt minu intuitsioon.
-
Ma pole selle tõestamiseks eksperimenti teinud.
-
Aga selle järgi saad aru miks asjad
-
elektrit juhivad ja muud sellist.
-
Need on siirdemetallid.
-
Neid vaadeldakse metallidena.
-
Aga see, miks neid võetakse
-
siirdemetallidena on, et nad täidavad d-blokki.
-
Aga siirdemetallid kõlab veidi mitte nii
-
hästi kui metallid.
-
Aga kui ma mõtlen metallidest, siis raud
-
on esimene, mis alati pähe tuleb.
-
Kindlasti mõtlen hõbedast, vasest ja kullast ka kui metallidest.
-
Nii, et neid hüüda siirdemetallideks pole aus.
-
Ma ei pea alumiiniumit rohkem metalliks
-
kui näiteks rauda.
-
Aga keemias on alumiinium
-
rohkem metall.
-
Need elemendid .
-
Ma tean, et jätsin grupi mõiste välja.
-
Aga lase mul kirjutad valentselektronid.
-
Neil kõigil on kolm valentselektroni.
-
Neli, viis, kuus, seitse.
-
Neil kõigil on kolm elektroni
-
väliskihis.
-
Tundub, et neil oleks kergem ära anda kui
-
juurde võtta aga erilistel juhtudel,
-
eriti boori juhul, võib
-
olla olukord, kus saadakse juurde viis elektroni
-
kuigi see tundub raske.
-
Palju kergem on kolm ära anda ning
-
selle pärast "ametlikud metallid"
-
tulevad selles kategoorias välja.
-
Perioodilisustabelis allapoole minnes näed, et
-
võivad olla metallid, millel on rohkem
-
ja rohkem valentselektrone.
-
Näiteks tina.
-
See on metallid, mis siis, et
-
sellel on neli valentselektroni.
-
See on selle pärast, et aatom ja selle raadius on nii suured
-
,et välimine kiht on nii kaugel tuumast
-
ja neid elektrone on kerge ära võtta.
-
Kui sa liigud alla, süsinik, siis tema elektronid
-
on väga lähedal tuumale.
-
Neid on väga raske eemaldada.
-
Järelikult süsinik võtaks imselt elektrone
-
kelleltki teiselt juurde, et saada kaheksa.
-
Nende valentselektronid on nii kaugel
-
tuumast, et nad ilmselt tahavad
-
neist lahti saada, et oleks kaheksa ja muutuda
-
ksenooni elektronvalemiks.
-
Sa lähed ja siis on need siin mittemetallid.
-
Õigus?
-
Nad saavad ilmselt enamustes reaktsioonides
-
elektrone juurde.
-
See kollane kategooria, mis ma ütlesin, et väga
-
reaktiivne, eriti reaktiivne
-
leelismetallidega, neid kutsutakse halogeenideks.
-
Sa oled seda sõna ilmselt enne kuulnud.
-
Halogeenlambid.
-
Neid halogeenlampideks kutsuda pole vale.
-
See pole suvaline sõnade valik.
-
Võib-olla teen tulevikus video halogeenlampidest.
-
Viimaks oleme väärigaaside juures.
-
Mis nende juures huvitavat on?
-
Neil on kaheksa elektroni
-
väliskihil, õigus?
-
Välja arvatud heeliumil.
-
Heeliumil on kaks, eks?
-
Heeliumi elektronvalem on 1s2.
-
Aga kõigil teistel, selle
-
elektronvalem on 1s2.
-
See on neoon.
-
1s2, 2s2, 2p6.
-
Tal on kaheksa elektroni väliskihis.
-
Järelikult on ta rõõmus.
-
Argooniga on sama asi.
-
Väliskiht on 3s2, 3p6.
-
Krüptooni väliskihil on
-
3s2, 3p6.
-
Sellel on ka mõned 3d elektronid ümbes, kuna
-
see täideti tagant järele.
-
Aga kõigil neil on kaheksa väliskihis,
-
nii, et nad on õnnelikud.
-
Neil pole initsiatiivi reageerida.
-
Nad mõtlevad enamvähem, et kõik teised elektronid,
-
võivad teha oma reaktsioone, mis
-
neil vaja on aga nemad on ikka õnnelikud.
-
Ja meie ei taha anda ega ära võtta elektrone.
-
Selle pärast on need elemendid väga väga väge reaktiivsed.
-
Väga väga vähe reaktiivsed.
-
Vanasti, kui tehti
-
tseppeliine -- Hindenburg
-
on kuulus näide -- kasutati vesinikku.
-
Ilmselgelt on veisink väga reaktiivne aine.
-
See on väga kergesti süttiv ja selle pärast lendab
-
kiiresti õhku. Selle pärast kasutavad klounid ja laste
-
õhupallitootjad nüüd heeliumi.
-
Kuna heelium on väärisgaasi ja väga vähe reaktiivne.
-
Ja on väga ebatõenäoline, et see lendab
-
lapse sünnipäeval õhku.
-
Igatahes, arvan, et olen selle videoga nüüd lõpetanud.
-
Järgmises videos räägime natuke rohkem
-
perioodilisustabeli trendidest.
