Eelmises videos rääkisime sellest, et iga aatom tahab omada kaheksat - märgin selle ära - kaheksat elektroni väliskihis. See on kõige stabiilsem konfiguratsioon, mis elektronil olla saab. Ja selle fakti järgi, mis on tuletatud maailma järgimise teel, saame hakata mõtlema, mis erinevates perioodilisustabeli gruppides võib juhtuda. Perioodilisustabeli grupp on lihtsalt veerg perioodilisustabelist. Nagu see grupp siin, ja tegelikult alustan sellest grupist, kuna sellel on eriline nimi. Seda gruppi siin kutsutakse väärisgaasideks. Mis on tavaline allapoole perioodilisustabelis liikudes? Mis on perioodilisustabeli veeru kohta tavaline? Eelmises videos nägime, et igal elemendil veerus on sama number valentselektrone. Või neil on sama number elektrone väliskihis. Ning me mõtlesime välja, mis see oli. See veerg siin, õppisime, et need on leelis- metallid, neil on üks elektron väliskihis. Ja ma hoiatasin, et vesinik ei ole ilmtingimata leelismetall. Esiteks, see pole tavaliselt metallilisel kujul. Ja see ei taha elektrone nii innukalt ära anda nagu teised metallid. Kui inimesed räägivad elemendi metallilistest omadustest, räägivad nad tegelikult sellest, kui tõenäoline on see, et nad annavad ära elektrone. Räägime teistest metallide omadustest, eriti sellest, kuidas tajume metalle läikivatena, ja võib-olla juhivad nad elektrit, ning vaatame, kuidas see perioodilisustabeliga kokku läheb. Tagasi minnes selle juurde, millest ma enne rääkisin. Seda veergu kutsutakse leelismuldmetallideks. See on leelismuld. Neil kõigil on kaks aatomit väliskihis. Pea meeles, kõik tahavad kaheksat. Kui need siin tahaksid kaheksat lisades teisi elektrone, oleks neil pikka maa minna. Seda moodi peaksime lisama seitse elektroni. Nemad peaks lisama kuus elektroni. Kust nad need veel võtavad? Kuna nemad ei taha oma elektrone ära anda. Nad on nii lähedal kaheksale. Elektrone on palju kergem ära anda kui oled perioodilisustabeli vasakul poolel. Juhul, kui sul on ainult üks ära anda -- eriti elementide puhul, mis ei ole vesinik -- kui sul on ainult üks ära anda, tahab see tõesti seda teha. Selle pärast leidub neid elemente siin väga harva oma lihtolekus. Kui ma ütlen lihtolekus, tähendab, et seal pole midagi peale liitiumi, seal pole midagi peale naatriumi, seal pole midagi peale kaaliumi. On väga tõenäoline, et kui sa selle leiad, on see ilmselt millegagi reageerinud. Ilmselt millegagi sellest perioodilisustabeli poolest, kuna see tahab elektrone väga ära anda, ja see tahab elektrone väga juurde saada. Nii, et reaktsioon ilmselt toimub. Nad on ikka reaktiivsed. Leelismuldmetallid on ikka reaktiivsed aga mitte nii reaktiivsed kui leelismetallid. See tuleneb sellest, et nad on väga lähedal stabiilsele maagilisele numbrile kaheksa. Need on veidike kaugemal. Nii, et neil on veidi rohkem vaja, et kaks ära anda. Neil siin on ainult üks vaja ära anda. Õppisime ka, et sellel on kaks väliskihis. Ja kõik elemendid, mida kutsutakse siirdemetallideks, elektrone lisades nad täidavad eelmise kihi d-alamkihi. Õigus? Nii, et nenede väliskihil on ikkagi kaks elektroni. Need on ikka alles. Kui see on neljas periood, siis kõigi nende elementide väliskihil on 4s2. Ning need elemendid täidavad oma 3d orbitaali. Või 3d alamkihti. Need on kahed. Neil kõigil on kaks välimist elektroni. Need kõik, nagu leelismuldmetallid, peavad kaotama kaks elektroni selleks, et olla "õnnelik". Mina mõtlen sellest nii, et -- see on lihtsalt üks viis -- , et neil on palju elektrone. Kui nad mõnedest valentselektronidest lahti saavad -- kirjutan, et raual on kaks valentselektroni -- isegi kui nendest elektronidest lahti saab, on neil ikka allesjääk elektrone d-alamkihis eelmise kihi jaoks. Kui see 4s2 elektronidest lahti saab, on sellel ikka need 3d elektronid, millel on kõrge energia sisaldus ja mis saavad asendada eelmisi. Ma kasutan kõike jutumärkides, kuna nii kujutan asju mina. Põhjus, miks seda märgin on, et metallid on väga lahked oma elektronidega. Ning nad reageerivad. Nad ütlevad: "Hei, võta mu elektronid." Need ütlevad: "Võta need kaks elektroni." Kui sa täidad d-alamkihi, siis nad ütlevad: "Mul on need kaks elektroni ja mitte ainult need, vaid mul on veel elektrone seal samas -- peaaegu seal samas -- kust see tuli. Mul on osad reservis d-kihis. See, mis nendes siirdemetallides juhtub, juhtub kindlasti ka metallides -- need siin on metallid ning nad ei j'rgi lihtsalt gruppi aga need on metallid, see värv siin -- on see, et neil on nii palju elektrone ära anda, neil pole ainult need siin üle, vaid nad täitsid oma d-alamkihi, nii, et eriti lihtolekus kui ma ütlen lihtolekus, tähendab see, et sul on lihtsalt suur blokk alumiiniumi. Alumiinium pole reageerinud millegagi nagu hapnik. See on lihtsalt alumiinium. Õigus? Kui sul on palju alumiiniumi, siis juhtub nii, et sul on metallilised sidemed, kus kõik alumiiniumi aatomid ütlevad: "Tead, mul on need üle.". Alumiiniumi puhul on see kindel, et kolm elektroni on väliskihis üle. Aga mul on kõik need täidetud elektronid d-orbitaalis. Ma jagan neid teiste alumiiniumi aatomitega. Sa tekitad alumiiniumi aatomite mere. Ja nad tõmbuvad üksteise poole. Või tekitad sa hoopis alumiiniumi elektronide mere. Nii, et sul on palju elektrone nende aatomite vahel ning, kuna need aatomid andsid elektronid ära, tõmbuvad nad üksteise poole. Õigus? Nii, et tegelikud aatomid -- see oleks alumiinium pluss ja võib-olla oleks me kolm elektroni ära andnud. Aga ma ei ole siin täpne. Tahan sulle lihtsalt selgeks teha, kuidas asjad käivad. Selle pärast metallid elektrit hästi juhivadki, kuna elekter on lihtsalt palju elektrone, mis liiguvad ja selleks, et elektronid liiguksid, peab sul olema elektronide ülejääk. Need elemendid siin on väga head juhid. Hõbe on parim juht. Hõbe, siin, on parim juht meie planeedil. Põhjus, miks mitte seda, vaid vaske kasutatakse juhtmetes on ,et vaske on lihtsam leida. Aga hõbe on parim juht. Mina mõtlen selles nii, et kui sa oled orbitaali täitnud, siis muutub see orbitaal mõnevõrra stabiilsemaks. Kõik need on täitnud oma d-orbitaali. Samal ajal pole nende d-orbitaal täidetud. Neil on lihtsalt palju elektrone üle , mis on head juhtimiseks. See on lihtsalt minu intuitsioon. Ma pole selle tõestamiseks eksperimenti teinud. Aga selle järgi saad aru miks asjad elektrit juhivad ja muud sellist. Need on siirdemetallid. Neid vaadeldakse metallidena. Aga see, miks neid võetakse siirdemetallidena on, et nad täidavad d-blokki. Aga siirdemetallid kõlab veidi mitte nii hästi kui metallid. Aga kui ma mõtlen metallidest, siis raud on esimene, mis alati pähe tuleb. Kindlasti mõtlen hõbedast, vasest ja kullast ka kui metallidest. Nii, et neid hüüda siirdemetallideks pole aus. Ma ei pea alumiiniumit rohkem metalliks kui näiteks rauda. Aga keemias on alumiinium rohkem metall. Need elemendid . Ma tean, et jätsin grupi mõiste välja. Aga lase mul kirjutad valentselektronid. Neil kõigil on kolm valentselektroni. Neli, viis, kuus, seitse. Neil kõigil on kolm elektroni väliskihis. Tundub, et neil oleks kergem ära anda kui juurde võtta aga erilistel juhtudel, eriti boori juhul, võib olla olukord, kus saadakse juurde viis elektroni kuigi see tundub raske. Palju kergem on kolm ära anda ning selle pärast "ametlikud metallid" tulevad selles kategoorias välja. Perioodilisustabelis allapoole minnes näed, et võivad olla metallid, millel on rohkem ja rohkem valentselektrone. Näiteks tina. See on metallid, mis siis, et sellel on neli valentselektroni. See on selle pärast, et aatom ja selle raadius on nii suured ,et välimine kiht on nii kaugel tuumast ja neid elektrone on kerge ära võtta. Kui sa liigud alla, süsinik, siis tema elektronid on väga lähedal tuumale. Neid on väga raske eemaldada. Järelikult süsinik võtaks imselt elektrone kelleltki teiselt juurde, et saada kaheksa. Nende valentselektronid on nii kaugel tuumast, et nad ilmselt tahavad neist lahti saada, et oleks kaheksa ja muutuda ksenooni elektronvalemiks. Sa lähed ja siis on need siin mittemetallid. Õigus? Nad saavad ilmselt enamustes reaktsioonides elektrone juurde. See kollane kategooria, mis ma ütlesin, et väga reaktiivne, eriti reaktiivne leelismetallidega, neid kutsutakse halogeenideks. Sa oled seda sõna ilmselt enne kuulnud. Halogeenlambid. Neid halogeenlampideks kutsuda pole vale. See pole suvaline sõnade valik. Võib-olla teen tulevikus video halogeenlampidest. Viimaks oleme väärigaaside juures. Mis nende juures huvitavat on? Neil on kaheksa elektroni väliskihil, õigus? Välja arvatud heeliumil. Heeliumil on kaks, eks? Heeliumi elektronvalem on 1s2. Aga kõigil teistel, selle elektronvalem on 1s2. See on neoon. 1s2, 2s2, 2p6. Tal on kaheksa elektroni väliskihis. Järelikult on ta rõõmus. Argooniga on sama asi. Väliskiht on 3s2, 3p6. Krüptooni väliskihil on 3s2, 3p6. Sellel on ka mõned 3d elektronid ümbes, kuna see täideti tagant järele. Aga kõigil neil on kaheksa väliskihis, nii, et nad on õnnelikud. Neil pole initsiatiivi reageerida. Nad mõtlevad enamvähem, et kõik teised elektronid, võivad teha oma reaktsioone, mis neil vaja on aga nemad on ikka õnnelikud. Ja meie ei taha anda ega ära võtta elektrone. Selle pärast on need elemendid väga väga väge reaktiivsed. Väga väga vähe reaktiivsed. Vanasti, kui tehti tseppeliine -- Hindenburg on kuulus näide -- kasutati vesinikku. Ilmselgelt on veisink väga reaktiivne aine. See on väga kergesti süttiv ja selle pärast lendab kiiresti õhku. Selle pärast kasutavad klounid ja laste õhupallitootjad nüüd heeliumi. Kuna heelium on väärisgaasi ja väga vähe reaktiivne. Ja on väga ebatõenäoline, et see lendab lapse sünnipäeval õhku. Igatahes, arvan, et olen selle videoga nüüd lõpetanud. Järgmises videos räägime natuke rohkem perioodilisustabeli trendidest.