< Return to Video

Linear Alg: Visualizing a projection onto a plane

  • 0:00 - 0:03
    Ma teen veel ühe video kus võrdleme
  • 0:03 - 0:05
    vana ja uuemat projektsiooni definitsiooni.
  • 0:05 - 0:11
    Vana definitsioon projektsioon vektorist x sirgele L,
  • 0:11 - 0:18
    on vektor sirgel L, või
  • 0:18 - 0:26
    osa sirgest L, nagu näiteks x - see vektor,
  • 0:26 - 0:39
    miinus projektsioon x-ist sirgele L ja see on risti L suhtes.
  • 0:39 - 0:42
    Kujutis selles, kui meil on sirge L -
  • 0:42 - 0:46
    see on sirge L.
  • 0:46 - 0:50
    Ja siis on meil vektor x ja me projekteermime selle
  • 0:50 - 0:52
    sirgele L.
  • 0:52 - 0:53
    See on vektor x.
  • 0:53 - 0:57
    Projektsioon vektorist x sirgel L, mis on see siin,
  • 0:57 - 1:00
    on mingi vektor sirgel L.
  • 1:00 - 1:03
    Kui võtame erinevuse vektori x-i ja
  • 1:03 - 1:06
    selle vektori vahel, siis see on risti L suhtes.
  • 1:06 - 1:08
    See on mingi vektor L.
  • 1:08 - 1:10
    See on vanem definitsioon kui projekteerisime
  • 1:10 - 1:11
    vektorit sirgele.
  • 1:11 - 1:12
    Vektor L
  • 1:12 - 1:13
    võibolla on see seal.
  • 1:13 - 1:16
    Ja kui võtame erinevuse vektori x ja sirge L vahel,
  • 1:16 - 1:18
    siis vahevektor on risti kõige
  • 1:18 - 1:19
    suhtes, mis asub sirgel L.
  • 1:23 - 1:26
    Täpselt nii.
  • 1:26 - 1:29
    See on vahevektor.
  • 1:29 - 1:34
    Ja see on x - (projektsioon vektorist x sirgel L)
  • 1:34 - 1:36
    Ja muidugi see vektor siin.
  • 1:36 - 1:40
    Seda vektorit me defineerime.
  • 1:40 - 1:44
    See on vektori x projektsioon sirgel L.
  • 1:44 - 1:46
    Milline on alternatiivne meetod selle kirjapanekuks?
  • 1:46 - 1:49
    Milline on alternatiivne meetod selle kirjapanekuks?
  • 1:49 - 1:51
    Me võiksime kirjutada täpselt sama definitsiooni.
  • 1:51 - 1:56
    Me võiksime öelda, et see on vektor sirgel L
  • 1:56 - 1:58
    Seega võime öelda - las ma kirjutan selle teise värviga..
  • 1:58 - 2:14
    - et vektor v sirgel L sellisel viisil, et
  • 2:14 - 2:18
    see on x - v, õigus?
  • 2:18 - 2:24
    x - (projektsion sirgel L) on võrdne vektor W-ga ja
  • 2:24 - 2:37
    see on eraldiseisev kõigest sirgel L.
  • 2:37 - 2:39
    Sõna-sõnalt tähendab see, et
  • 2:39 - 2:41
    see on risti iga vektoriga, mis asub sirgel L.
  • 2:41 - 2:43
    Kirjutasin selle natukene erinevalt, selleasemel, et
  • 2:43 - 2:46
    jätta alles "projektsioon vektorist x sirgel L."
  • 2:46 - 2:52
    Ma ütlesin, et see on mingi vektor v sirgel L,
  • 2:52 - 2:58
    selliselt, et x - v on võrdne teise vektori w-ga, mis on omakorda
  • 2:58 - 3:00
    risti kõigega sirgel L.
  • 3:00 - 3:05
    Seda võib ka kirjutada nii, et
  • 3:05 - 3:08
    x = v + w.
  • 3:08 - 3:13
    Võime lihtsalt öelda, et vektori x projektsioon sirgel L on
  • 3:13 - 3:19
    unikaalne vektor sirgel L, nagu x = v + w,
  • 3:19 - 3:24
    kus w on unikaalne vektor - tähendab, saab olema
  • 3:24 - 3:27
    unikaalne vektor sirge L risttäiendist.
  • 3:27 - 3:28
    Õigus?
  • 3:28 - 3:31
    See on risti kõigega sirgel L.
  • 3:31 - 3:33
    See on L-i risttäiendi element.
  • 3:33 - 3:38
    See on L-i risttäiendi element.
  • 3:38 - 3:41
    See definitsioon sobib täielikult kokku meie
  • 3:41 - 3:43
    uue definitsiooniga.
  • 3:43 - 3:46
    Ja me võime seda laiendada eraldiseisva
  • 3:46 - 3:47
    ruumi suhtes, mitte lihtsalt sirgetel.
  • 3:47 - 3:51
    Las ma aitan seda ette kujutada.
  • 3:51 - 3:56
    Ütleme, et meil on tegemist R^3.
  • 4:00 - 4:03
    Ja R^3 sisaldab mingit ala.
  • 4:03 - 4:05
    ütleme, et see ala on tasapind.
  • 4:05 - 4:08
    Ma teen tasapinna, et oleks selge, et
  • 4:08 - 4:10
    me ei pea projekteerima lihtsalt sirgetele.
  • 4:10 - 4:14
    See on osaruum v.
  • 4:14 - 4:16
    Joonistan ristuva täiendi ka sellele.
  • 4:16 - 4:18
    Ütleme, et see näeb välja midagi sellelaadset.
  • 4:18 - 4:21
    Ütleme, et see näeb välja midagi sellelaadset.
  • 4:21 - 4:22
    Ütleme, et see on sirge.
  • 4:22 - 4:24
    Ja see ristub seal.
  • 4:24 - 4:26
    ja siis tuleb tagasi.
  • 4:26 - 4:28
    Ja loomulikult peab see ristuma 0-vektoriga.
  • 4:28 - 4:33
    See on ainus koht, kus ruum ja
  • 4:33 - 4:34
    ristuv täiend kattuvad.
  • 4:34 - 4:37
    Ja siis läheb selle alla ja sa pärast näed seda jälle.
  • 4:37 - 4:39
    Reaalselt ei oleks võimalik seda näha, sest
  • 4:39 - 4:41
    tasapind ulatub lõpmatusse igas suunas.
  • 4:41 - 4:42
    Aga loodan, et saite ideest aru.
  • 4:42 - 4:45
    See siin on v ristuv täiend, see sirge.
  • 4:45 - 4:49
    See siin on v ristuv täiend, see sirge.
  • 4:49 - 4:54
    Joonistame veel ühe eraldiseisva vektori selles punktist siin.
  • 4:54 - 4:57
    Ütleme, et meil on vektor, mis näeb välja selline.
  • 4:57 - 4:59
    Nimetame selle vektoriks x.
  • 4:59 - 5:09
    Meie uus definitsioon on, et x-i projektsioon osaruumil v on
  • 5:09 - 5:17
    võrdne unikaalse vektori v-ga.
  • 5:17 - 5:17
    See on vektor v.
  • 5:17 - 5:18
    See on osaruum v.
  • 5:18 - 5:27
    See unikaalne vektor v, on v liige, nii et x = v + w, kus
  • 5:27 - 5:43
    w on v risttäiendi unikaalne liige.
  • 5:43 - 5:46
    w on v risttäiendi unikaalne liige.
  • 5:46 - 5:47
    See on meie uus definitsioon.
  • 5:47 - 5:51
    Kui ütleme,et x on võrdne mõne v liikmega ja mõne
  • 5:51 - 5:53
    oma täiendi liikmetega - siis saame visuaalselt
  • 5:53 - 5:55
    seda siit lugeda ja aru saada.
  • 5:55 - 5:59
    Me võiks öelda, et see võrdub
  • 5:59 - 6:01
    selle vektoriga siin.
  • 6:01 - 6:04
    ja v täiendis
  • 6:04 - 6:06
    lisad selle talle juurde.
  • 6:06 - 6:07
    Ja kui nihitame selle siia, siis saame
  • 6:07 - 6:09
    siia selle vektori.
  • 6:09 - 6:11
    See siin on vektor v.
  • 6:11 - 6:13
    See siin on vektor v.
  • 6:13 - 6:16
    Ja see vektor, mis läheb tasapinnast välja,
  • 6:16 - 6:18
    on risti tasapinnaga, on vektor w.
  • 6:18 - 6:22
    Te näete, et kui võtame v + w, siis saame x.
  • 6:22 - 6:29
    Ja me näeme, et vektor v on osaruumi projektsioon..
  • 6:29 - 6:34
    See on vektor v, mis on vektori x
  • 6:34 - 6:39
    projektsioon osaruumile(tähistame seda suure V-ga)
  • 6:39 - 6:41
    Analoog varjudega kehtib siin.
  • 6:41 - 6:44
    Kujutame ette valgust tulemas ülevalt alla
  • 6:44 - 6:47
    otse osaruumi peale, peaegu ristuvalt meie alamruumiga,
  • 6:47 - 6:51
    siis projektsioon selle osaruumile on nagu
  • 6:51 - 6:51
    vari vektorist x.
  • 6:51 - 6:54
    Loodetavasti see aitab veidi paremini mõista seda.
  • 6:54 - 6:57
    Aga me üldistame seda.
  • 6:57 - 6:59
    Eelnevalt videos näitasin teile sirget.
  • 6:59 - 7:00
    See on tasapind.
  • 7:00 - 7:02
    Aga me üldistame selle ruumi osaks.
  • 7:02 - 7:03
    See on R3.
  • 7:03 - 7:06
    Võime üldistada seda iga R korral.
  • 7:06 - 7:09
    Ja see on kogu asja tuum.
  • 7:09 - 7:11
    Lihtne on kujutada seda ette siin, aga kui
  • 7:11 - 7:14
    dimensioonid kasvavad, siis pole see enam nii lihtne.
  • 7:14 - 7:15
    Veel üks asi-
  • 7:15 - 7:17
    Ma näitan teile, et uus definitsioon on
  • 7:17 - 7:20
    peaaegu et identne sellega, mida me tegime sirgete puhul.
  • 7:20 - 7:25
    See on identne sellepoolest, et projektsioon ruumiosast x,
  • 7:25 - 7:46
    on võrdne mõne unikaalse vektoriga V, niimoodi, et
  • 7:46 - 7:58
    x - (x-i projektsioon v-l) on risti
  • 7:58 - 8:02
    iga V liikmega.
  • 8:02 - 8:05
    See lause siin, ütleb et iga
  • 8:05 - 8:08
    vektor, mis on risti iga v liikme suhtes, kuulub v täiendisse.
  • 8:08 - 8:11
    vektor, mis on risti iga v liikme suhtes, kuulub v täiendisse.
  • 8:11 - 8:14
    Selle lause võib kirja panna kujul
  • 8:14 - 8:20
    x - (x-i porjeksioon v-l) kuulub v täiendisse.
  • 8:20 - 8:21
    x - (x-i porjeksioon v-l) kuulub v täiendisse.
  • 8:21 - 8:23
    Või võime võtta w.
  • 8:23 - 8:27
    Kui nimetame seda v-ks, ja seda
  • 8:27 - 8:32
    kõike w-ks, siis saame täpselt sama definitsiooni siin.
  • 8:32 - 8:36
    see oleks w = x - v.
  • 8:36 - 8:40
    viime w ja v ühele poole ja saame, et
  • 8:40 - 8:41
    w + v = x
  • 8:41 - 8:44
    Me defineerisime v kui x-i projektsioon v-l
  • 8:44 - 8:46
    Me defineerisime v kui x-i projektsioon v-l.
  • 8:46 - 8:51
    w kuulub risttäiendisse.
  • 8:51 - 8:54
    Ma ei soovi segadusse ajada teid.
  • 8:54 - 8:58
    Vektor v on ristprojektsion vektorist x alamruumile V.
  • 8:58 - 9:00
    Vektor v on ristprojektsion vektorist x alamruumile V.
  • 9:00 - 9:02
    Ilmselt peaksin kasutama erinevaid tähti selleasemel,
  • 9:02 - 9:04
    et kasutada suur- ja väiketähti,
  • 9:04 - 9:06
    sest praegu on võibolla keerulisem järge pidada.
  • 9:06 - 9:08
    Selles videos soovisin ma näidata teile
  • 9:08 - 9:10
    projekteerimist sirgetest
  • 9:10 - 9:12
    erinevatele ruumiosadele.
  • 9:12 - 9:15
    Ja veel soovisin teile näidata, et vanem definitsioon,
  • 9:15 - 9:17
    projektsiooniga sirgel, mis oli lineaarne teisendus.
  • 9:17 - 9:19
    On põhimõtteliselt võrdeline selle uue definitsiooniga.
  • 9:19 - 9:23
    Järgmises videos näitan teile, et
  • 9:23 - 9:27
    iga alamruum on, tõepoolest, lineaarne teisendus.
Title:
Linear Alg: Visualizing a projection onto a plane
Description:

more » « less
Video Language:
English
Team:
Khan Academy
Duration:
09:28

Estonian subtitles

Revisions