-
Teeme veel mõned ülesanded, mis sisaldavad
-
absoluutse gaasi võrrandit.
-
Ütleme, et mul on gaasi konteiner ja praegune
-
rõhk 3 atmosfääri.
-
Ütleme, et konteineri ruumala on 9 liitrit.
-
Milleks rõhk muutub, kui ruumala läheb
-
9'lt liitrilt 3'le liitrile?
-
Esimeses absoluutse gaasi võrrandi videos, teil
-
on intuitsioon, et teil on kimp -- ja te
-
hojate -- see on tähtis.
-
Me hojame temperatuuri konstanti ja seda
-
on väga tähtis mõista.
-
Meie originaalse intuitsiooni absoluutse gaasi
-
võrrandi koht, me ütlesime, et kui meil on kindel arv
-
osakesi kindla kineetilise energiaga ja
-
nad avalduvad kindla rõhu all konteineris,
-
kui me teeme konteineri väiksemaks, meil on
-
sama arv osakesi.
-
n ei muutu.
-
Keskmine kineetiline energia ei muutu, nad
-
lihtsalt põrkuvad rohkem seina vastu.
-
Kui me teeme ruumala väiksemaks, kui
-
ruumala väheneb, rõhk läheb üles.
-
Vaatame kas me saame arvutada täpse arvu.
-
Me võtame oma absoluutse gaasi võrrandi: rõhk
-
korda ruumala on võrdne nRT.
-
Kas osakeste arv muutub, kui me
-
kahandame ruumala?
-
Ei!
-
Meil on sama osakeste arv.
-
Ma lihtsalt vähendan konteinerit, nii n on n, R
-
ei muutu, see on konteiner ja
-
temperatuur ei muutu.
-
Vana tihedus korda ruumala on võrdne
-
nRT ja uus rõhk korda ruumala -- las ma
-
nimetan seda P1 ja V1.
-
See on V2.
-
V2 on see ja me tahame teada saada P2.
-
P2 on mis?
-
Me teame, et P1 korda V1 on võrdne nRT, ja
-
teame ka seda, et kuna temperatuur ja moolide arv jääb
-
kostantseks, P2 korda V2 on võrdne nRT.
-
Kuna mõlemad on võrtsed sama asjaga, me saame öelda,
-
et rõhk korda ruumala, kui temperatuur
-
jääb samaks, on konstantne.
-
P1 korda V1 on võrdne P2 korda V2.
-
Mis on P1?
-
P1 meie algne rõhk, oli 3 atmosfääri.
-
3 atmosfääri korda 9 liitrit on võrdne meie uue
-
rõhu korda 3 liitriga.
-
Kui me jagame mõlemad võrrandi pooled 3'ga, me saame 3
-
liitrit langevad välja, meil jääb järgi 3 atmosfääri.
-
See peaks klappima.
-
Kui te vähendate ruumala 2/3 võrra või kui te võtate
-
1/3 teie algsest ruumalst, siis teie rõhk
-
suureneb kolme teguri võrra.
-
Kui 3 korda ja see ruumala läheb alla 1/3 võrra.
-
Seda on kasulik teada.
-
Kui temperatuur hoida ühtlaselt, siis rõhk korda
-
ruumala on konstantsed.
-
Te võite isegi viia selle kaugemale.
-
Kui me vaatame PV on võrdne nRT'ga, kaks asja mis me teame,
-
molekulide arv ega R
-
ei muutu enamikel juhtudel ülesannetest,
-
millega me tegeleme.
-
Kui me jagame mõlemad pooled T'ga, me saame PV jagatud T on
-
võrdne nR'ga, või te võite öelda, et see on võrdne konstandiga.
-
Sellest saab konstantne number igale süsteemile, kus
-
me ei muuda molekulide arvu konteineris.
-
Me alustame esimese rõhuga, ruumala ühega, ja
-
temperatuur üks on
-
võrdne selle konstandiga.
-
Kui me muudame neist mõnda, kui me lähme tagasi rõhu kahe juurte,
-
ruumala kahe, temperatuuri kahe, nad peaksid ikkagi olema võrdne
-
selle konstandiga, nad on võrdsed üksteisele.
-
Näiteks, ütleme et ma alustan 1 atmosfääri
-
rõhust.
-
Mul on ruumala-- ma vahetan ühikuid, et
-
mõelda erinevalt-- 2 kuupmeetrit.
-
Ütleme, et temperatuur on 27 kraadi Celsiuse järgi.
-
Ma kirjutasin Celsius, sest ma tahan, et te mäletaksite
-
alati, et te peate teisendama kelviniteks, 27 kraadi pluss
-
273 annab meile täpselt 300 kelvinit.
-
Arvutame, milleks meie uus temperatuur muutub.
-
Ütleme, et meie uus rõhk on 2 atmosfääri.
-
Rõhk on tõusnud.
-
Ütleme, et me teeme konteineri
-
väiksemaks, 1 kuupmeetriks.
-
Konteiner on vähenenud poole võrra ja
-
rõhk on tõusnud poole võrra.
-
Las ma teen konteineri veel väiksemaks.
-
Tegelikult, ei.
-
Las ma teen rõhu suuremaks.
-
Ma teen rõhu 5 atmosfääriks.
-
Nüüd me tahame teada, milline teine temperatuur on ja
-
me püstitame võrrandi.
-
Meil on 2/300 atmosfääri kuupmeetrit kelvini kohta
-
ja see on võrdne 5/T2, uus temperatuur, ja siis me
-
saame 1,500 on võrdne 2 T2.
-
Jagades mõlemad pooled 2'ga.
-
Teil on, et T2 on võrdne 7500 kraadi kelvini järgi, mis on
-
loogiline, eks?
-
Me suurendasime rõhku nii palju ja vähendasime
-
ruumala sama palju kui temperatuur
-
tõusis.
-
Kuid kui mõtleksite teist moodi, võibolla me suurendasime
-
temperatuuri ja see tõmbas rõhu
-
nii kõrgele, eriti kuna me vähendasime ruumala.
-
Ma arvan et parim moodus mõelda selle üle, et rõhk läks üles
-
nii palju, see läks üles viie teguri võrra, see läks 1
-
atmosfäärist 5 atmosfääriks, sest ühel levelil me vähendasime
-
ruumala 1/2 teguri võrra, nii et me peaks rõhku
-
kahekordistama, see oleks meile andnud
-
kaks atmosfääri.
-
Siis me tegime temperatuuri palju kõrgemaks,
-
me kopsisime konteinerit.
-
Me tegime temperatuuri 750 kraadi kelvini järgi, rohkem kui
-
kahekordistasime temperatuuri ja see andis meile
-
5 atmosfääri.
-
Üks teine asi mis te tõenäoliselt kuulete, et
-
mis juhtus standartse temperatuuri ja
-
rõhu mõistega.
-
Las ma kustutan siit kõik ära.
-
Standartne temperatuur ja rõhk.
-
Las ma kustutan kõik mida ma ei vaja.
-
Standartne temperatuur ja rõhk.
-
Ma toon selle esile, sest kuigi seda kutsutakse
-
Standartseks temperatuuriks ja rõhuks, ja mõnikord
-
ka STP'ks, kahjuks sõna jaoks, nad ei ole
-
standardiseerinud, mis Standartne temperatuur ja rõhk on.
-
Ma läksin Vikipeediasse ja vaatasin seda sealt.
-
Te näete seda ilmselt enamikel füüsika klassides
-
ja enamikel standardiseeritud testidel on standart temperatuur
-
0 kraadi celsiuse järgi, mis on
-
muidugi 273 kraadi kelvini järgi.
-
Stantartne rõhk on 1 atmosfääri.
-
Vikipeedias, nad kirjutasid kui 101.325
-
kilopaskalit või natuke rohkem kui 101 000 paskalit.
-
Muidugi, paskal on newton ruutmeetri kohta.
-
Kõigi selle asju juures on kõige raskem
-
ühikutest aru saada.
-
Kuid oletame, et need kõik on erinevad
-
standartsed temperatuurid ja rõhud, põhinedes
-
erinevatele standarditele- juhtivad organisatsiooni.
-
Nad ei suuda üksteisega nõustuda.
-
Kuid ütleme, et me võtsime seda kui
-
standartset temperatuuri ja rõhu definitsiooni.
-
Me oletame, et temperatuur on võrdne 0
-
kraadi Celsiuse järgi, mis on võrdne 273 kraadiga kelvini järgi.
-
Rõhk, me oleteme on 1 atmosfääri, mida
-
võib peaaegu kirjutada kui 101.325 või 3/8 kilopaskalit.
-
Küsimus on selles, kas mul on absoluutse gaasi
-
standartne temperatuur ja rõhk, kui palju moole
-
on 1 liitris?
-
Las ma ütlen seda teisiti.
-
Kui palju liitreid võtab 1 mool endale?
-
Lubage mul öelda natuke rohkem.
-
n on võrdne 1 mooliga.
-
Ma tahan arvutada mis ruumala on.
-
Mul on 1 mool gaasi, mul on 6.02 korda 10 kuni
-
23 molekulini selles gaasis.
-
See on standart rõhk, 1 atmosfääri ja
-
standart temperatuur, 273 kraadi, mis on gaasi ruumala?
-
Las ma lisan, PV on võrdne nRT'ga.
-
Rõhk on 1 atmosfääri, kuid pidage meeles, me tegeleme
-
atmosfääriga.
-
1 atmosfäär korda ruumala-- seda me lahendame.
-
Ma teen selle lillaga-- on võrdne 1 mooliga korda R korda
-
temperatuur, korda 273.
-
See on kelvinites; see on moolides.
-
Me tahame ruumala liitrites.
-
Mis R versiooni me peaks kasutama?
-
Me tegeleme atmosfääriga.
-
Me tahame ruumala liitrites, ja muidugi, meil on
-
moolid kelvinites, me kasutame seda versiooni, 0.082.
-
See on 1, me saame eirata seda ühte, see üks.
-
Ruumala on võrdne 0.082 korda 273 kraadi
-
kelvinit, ja see on 0.082 korda 273 on
-
võrdne 22.4 liitriga.
-
Kui mul on ideaalne gaas, ja kõik gaasid ei käitu
-
ideaalselt, kuid mul on ideaalne gaas ja see on
-
standartsel temperatuuril, mis on 0 kraadi Celsiust, või
-
vee külmumis temperatuur, mis on 273 kraadi kelvinis,
-
ja mul on mool, ja see on standartne rõhk, 1
-
atmosfääri, see gaas peaks võtma täpselt 22.4 liitrit.
-
Kui te tahtsite teada kui palju kuupmeetrit
-
see võtab, te võite lihtsalt öelda 22.4 liitrit korda--
-
kui palju kuupmeetreid on seal-- siiamaani iga ühe
-
kuupmeetri kohta, teil on 1000 liitrit.
-
Ma tean, et seda paistab palju, kuid see on tõsi.
-
Mõelge vaid kui suur kuupmeeter on.
-
See on võrdne 0.0224 kuupmeetriga.
-
Kui teil on midagi 1 atmosfääriga, mool sellest, ja
-
0 kraadi Celsiuse juures.
-
See on tegelikult kasulik
-
number teada.
-
Nad sageli ütlevad, teil on 2 mooli standartse
-
temperatuuri ja rõhuga.
-
Kui palju liitreid võtab see?
-
1 mool võtab nii palju, ja 2 mooli
-
selle standartse temperatuuri ja rõhu juures võtab kaks korda
-
niipalju, sest te võtate lihtslt PV võrtseks
-
nRT ja lihtsalt kahekordistate.
-
Kõik teised on püsivad.
-
Kõik peale rõhu on konstansed,
-
kui te kahekordistate moolide arvu, te kahekordistate
-
ruumala, mis see võtab omale.
-
Kui te poolitate moolide arvu, te poolitate
-
ka ruumala, mis moolid võtavad omale.
-
Kasulik on teada , et liitrites standartse
-
temperatuuri ja rõhu korral, kus standartne temperatuur
-
ja rõhk on defineeritud kui 1 atmosfääri ja 273 kraadi
-
kelvini järgi, ideaalne gaas võtab 22.4 liitrit ruumala.
