Elektronide paigutus

Introduction to using the periodic table to determine electron configurations

Viimastes videotes me nuputasime välja elektronide paigutuse nendes aatomites

millel oli ainult S ja P elektronkiht.

Seega meil on nüüd ilme probleem, et meil on olemas ka D elektronkiht.

Ja lõpuks me räägime ka F elektronkihist, mis on

väga eksootiliste kujudega, ja neid kujusid on huvitav vaadata ja mõelda nendest.

aga need ei ole nii olulised, et paigutust välja nuputuda.

Seega tekib küsimus, et mis juhtub kui me vaatame D ja F elektronkihte.

Kõige üldisem viis sellest mõtlemiseks on, et energiakihid on võrdsed perioodiga kus me oleme

perioodilisus tabelis - Las ma panen selle nii, et kõik oleks korraga näha.

Perioodid on siin vasakus ääres , aga siis ei oleks näha tervet tabelit.

Seega see on periood üks -- kirjutan tumedas värvis. esimene, teine, kolmas, neljas

viies, kuues. Peaaegu on kõik nüüd korraga näha.

Seega iga rida on periood ja eesmärk on leida

elektronide paigutus -- nagu me tegime eelnevates videotes.

Me tahame heeliumi -- las ma kopeerin selle --

me tahame panna Heeliumi S kihti, me tahame Heeliumi panna siia.

Põhjus, et miks Heelium pannakse sinna

on, et sellel on väga sarnased omadused teiste elementidega selles veerus

või grupis, iga veerg on grupp, ja me räägime elektronide valentsusest veel, ja nende omadustest.

Aga elektronide paigutuse eesmärgil, me paneme selle S kihti, et see paremini meelde jääks

sest see on üks element, ja see on üpriski loogiline

1s1, 1s2 jne. Kõik mis teha vaja on, et joonistad plokkidesse need -- nagu ma ütlesin mitu korda juba

siis see siin on S plokk, see siin on P plokk

See on P plokk. Ja see siin keskel on D plokk.

See on D plokk.

Seega kui sa tahad välja nuputada elektronide paigutuse aatomis.

siis sa pead lihtsalt ... viis sellest mõtlemiseks ... nad täituvad selles järjekorras, aga kui sa ütled...

Ütleme, et sa liigud Kaltsiumist

Kaltsium täidab ära 4s2 õigus?

4s1, 4s2, seega kui ma teen selle neljanda elektronkihi nii.

Kaltsium on 4s2... ja siis sa täidad ära D plokki, õigus?

Mis ma ütlesingi? Ma tahtsin hoopis... see on Kaltsium

ma tahtsin hoopis kirjutada elektronide paigutuse D plokis

Seega tuleb hoopis välja -- ja sellest ma teen veel kunagi ühe detailsema video --

et see kõik tegelikult täidab ära kolmanda energiakihi, sest järsku

D orbitaalid n-ö mahutavad end kolmanda kihi vahele

Seega, mis sa teed on, et sa lähed üks kiht sissepoole. Seega

ükskõik mis perioodis sa oled D plokis, sa lähed miinus üks sellest.

Vabandust, sa lähed see periood miinu üks, et välja nuputada, mis energiakihi D plokk täidab

Seega Raual on 1,2,3,4,5,6 elementi D plokis.

Seega sellel saab olema d6,

Aga see ei ole 4d6, vaid on 3d6

Ja ma sain selle teada lahutades neljandast perioodist ühe.

Seega see on kõige kõrgem energia vorm 8 elektroniga rauas

4s2, 3d6. Kui ma oleks küsinud, et mitu elektroni on kõige välimises kihis.

Ma oleks öelnud, et kõige välimises kihis on kaks elektroni rauas.

Aga kui ma oleks tahtnud teada, milline kiht on kõige suurema energiaga

Siis oleks vastus see. Ma teen terve elektronide paigutuse... Valin uue...

Võtame selle, Vask. Las ma kirjutan vase.

Seega kõige kõrgema energiaga elektronid on, 1,2,3,4,5,6,7,8,9.

Tegelikult ärme teeme vaske, sest vask käitub reaalsuses midagi väga huvitavat.

See on üks väheseid asju, ning üsnagi eriline juhtum, las ma valin uue...

Teeme terve raua. Vabandust, et nii otsustusvõimetu olen.

Kui me tahame teha terve elektronide paigutuse raua jaoks

siis see oleks 1s2 -- see on esimene energiakiht -- nüüd teeme teise,

teeme selle lilla, nii... 1s2, ja teeme oranžiga 2s2

ja siis meil oleks 6 P sektsioonis, siin 2p6

Nüüd me oleme kolmandas energia kihis.

Vahtema selle sinise värvi vastu.

Seega kõigepealt täidame ära 3s2. jäta meelde, see on S plokk, siis täidame ära 3p6.

Täidame ära need seal: 1,2,3,4,5,6.

Nüüd ma lisan need elektronid, siis ma lisan... las ma valin ilusa rohelise.

Siis ma lähen 4s2.

Seega 4s2.

Ja nüüd see on huvitav, D plokk on huvitav.

Nüüd ma täidan ära D ploki, oma esimese D ploki, 1,2,3,4,5,6

Aga see ei ole neljandas energia kihis, see on neljas miinus üks kihis.

See on kolmandas energiakihis, seega see on 3d6, täpselt nagu tegime video alguses

Seega kolmas kiht. Ma kirjutan selle tegelikult siia.

Ma võin kirjutada, kui ma tahan...3d6.

Seega kui ma tahan kirjutada asju järjekorras, kuidas energiad on.

Ma oleks pidanud selle kirjutama niimoodi

Kui ma oleks tahtnud kirjutada alates kõige kõrgema energiaga elektronist

Jäta meelde, et kihid on kõige parem viis ette kujutamiseks

Kui kaugel me oleme tuumast, seega, praegusel juhul

Need kõrgema energiaga elektronid on veelgi kaugemal tuumast

kui nad hõlmvad, veelgi suurema energiaala.

Kui ma teeks seda energia olekute suhtes, ma võin need kaks ümber tõsta,

aga üldiselt keemias mis loeb, on see, mis toimub välimises kihis.

Seega huvitav asi on , et olgugi, et me täitsime 4s2 ja me lisame veel ja veel elektrone,

siis nood elektronid täidavad ära väiksema energiaga kihte.

Seega kui...selles aatomis, raud, kui me räägime elektronidest viimases kihis

ja neid kutsutakse Valence'i elektronideks, ja on need, mis reageerivad.

Neid kutsutakse Valence'i elektronideks.

Seega raual on 2 Valence'i elektroni, sest välimine kiht on 4s2.

Olgugi, et mul on need, peale 4s2 täitmist oli veel kuus elektroni.

Aga need täiendasid kolmandat kihti.

Seega see on üks võimalus, aga samas võib öelda: mis juhtub kui me jõuame F kihini?

või F plokini.

Seega need on siin all...

Paljudes perioodilisustabelites näed sa Lantanoide ja Aktionide siin all

ja nad peaksid täitma tühimiku siin

Ja seda võib olla veidike raske ette kujutada, ja ma näitan miks nad nii teeevad.

Võiks väga lihtsalt teha perioodilisustabeli, mis näeks välja selline.

Kus sa sisestad neid, lükkad kõik vasakule ja lükkad need sisse.

aga ilmselgelt on sellist perioodilisustabelit palju raskem mahutada

sama asja oleks võinud teha ka D plokiga tegelikult

See siin on S plokk, see siin on F plokk

Ja see siin on D plokk

JA see on P plokk

Kui me tegeleme F plokiga, näiteks ütleme, et me tahame leida...

ma ei tea isegi, mis element see on...

elektronide paigutuse selle aatomi sümboli La kohta.

Seega kõigepealt see täidab....viimane elektron lisandub F ploki.

Seega F -- las ma teen väiksemalt.

Sellel on üks F orbitaalis, ja see on kuues periood, aga F plokist, sa lahutad kaks

Seega lahutad kaks ja tuleb 4f1 ja siis 6s2.

S ploki jaoks tuleb lihtsalt vaadata perioodi.

Ja siis sa liigud tagasi kuni 5p6'ni

Ja siis see täidaks ära 10 D plokki

mis oleks 5 perioodis, aga mäleta et tuleb lahutada üks D plokist, seega tuleks 4d10

ja siis 5s2

Ja siis liigud jällegi tagasi, ma tean, et see tundub keeruline alguses, aga lihtsalt mäleta

kui oled S või P plokis, siis lihtsalt vaatad perioodi

kui hakkad täitma D plokki, siis see täidab ära ka madalama kihi

Ja kui sa hakkad täitma F plokki, need väga suured elemendid,

siis sa hakkad täitma kaks kihti allpoolt.

Seega ehk järgmises videos ma teen mõned need elektronide paigutused, sest ma arvan, et mul on aeg otsas

Ja ma tegelikult näitan veel ühte viisi kuidas neid välja nuputada mõningates keemia tundides.

Näeb varsti.