Der ewige Jude ( full eng/ita/spa/greek/pt/cz/est subs )

Der ewige Jude ist ein nationalsozialistischer Propagandafilm. Er wurde unter der Regie von Fritz Hippler in 1940 gedreht.

The eternal Jew is a nazi propaganda film directed by Fritz Hippler in 1940.

L'ebreo eterno è un film della propaganda nazista girato dal regista Fritz Hippler nel 1940.

http://www.daemuk.ch

Tsiviliseeritud juudid,
keda me Saksamaalt teame...

annavad meile vaid
ebatäiusliku pildi...

juutide rassilisest omapärast.

See film näitab Poola
getodes filmitud
originaalkaadreid.

Need näitavad meile juute,
nagu nad tegelikkuses on,

enne kui nad end...

tsiviliseeritud eurooplase
maski taha peidavad.

Sõjakäik Poola andis
meile võimaluse tutvuda
juutlusega selle pesapaigas.

Siin, Poolas, elavad peaaegu
neli miljonit juuti,

kuid asjata on otsida neid
talurahva seast.

Nad pole sõja tagajärgede käes
kannatanud, nagu põline Poola elanikkond.

Nad istusid erapooletutena
Poola linnade pimedatel
getotänavail.

Tund aega pärast saksa
okupatsiooni algust tegid
nad juba taas oma äri.

Meil, sakslastel, oli juba kord
25 aasta eest võimalus
heita pilk Poola getosse.

Seekord on meie pilk tänu
viimaste aastakümnete
kogemustele teravdatud.

Mitte nagu 1914. aastal,
kui nägime groteskseid...

ja naljakaid, kahtlaseid
geto kujusid.

Seekord saame me aru, et
siin asub katkukolle:

katku, mis aaria rahvaste
tervist ohustab.

Richard Wagner on kord öelnud:
„Juut on inimkonna allakäigu
kujukas deemon.”

Ja need pildid kinnitavad
ta väljaütlemise õigsust.

Juutide kodune kooselu näitab
selle tsivilisatsiooni
loomisvõime puudulikkust.

Lihtsalt öeldes: juudi elamud
on räpased ja hoolitsemata.

Need juudid pole sugugi vaesed.
Pärast aastakümneid kestnud äri
on nad piisavalt kokku kuhjanud,

et soetada korralikud,
mugavad kodud.

Aga nad elevad põlvest põlve
ühtedes ja samades lutikatest
kubisevates hurtsikutes.

Ümbruse segadusest hoolimata,
jätkavad nad seal samas
oma palvetega.

Ülakeha pendel-liigutused kuuluvad
eeskirjadepäraselt juudi pühakirjade
ettelugemise juurde.

Juutide peamine "seltsielu"
toimub tänaval.

Väga harva võib juute leida
tegemas kasulikku tööd.

Ja kui leidubki, siis pole see
enamasti vabatahtlik.

Saksa militaar-administratsioon
käsutas nad koristustöödeks
kohale.

Nende puhul on näha,
et nad pole tööga harjunud
ja seda ka ei armasta.

Aga see pole abitus, millele
tuleks kaasa tunda.

Need juudid ei taha tööd
teha, vaid kaubelda.

Siin on nad oma elemendis.

Ei ole tõsi, et juute sunnitakse
äri tegema sellega, et teised
elualad on neile suletud.

Tõde on vastupidine,

kuna see nende iseloomule ja
loomule vastab.

Teadmatu tahaks neid
kaubitsevaid lapsi kõigepealt
näha kui suure vaesuse ohvreid.

Kes neid aga pikemalt jälgib,
saab aru,

et nad on uhked, et saavad seda
teha nagu suured.

Sellel noorsool ei ole mingit
idealismi nagu seda meie omal on.

Nende jaoks ei ole individuaalne
egoism ühise hüvangu teenimiseks.

Vastupidi, juudi rassimoraal
proklameerib - vastupidiselt
aaria rassi kombelisuse
arusaamale,

iga juudi taltsutamatut egoismi
kui jumalikku seadust.

Ta religioon teeb juudile
pettuse ja viiviste kogumise
justkui kohustuslikuks.

Moosese viiendas raamatus on
öeldud näiteks:

„Võõrale võid sa viivise eest
laenu anda, võõrast võid
sa petta, oma venda aga mitte,

et Jahve - su jumal - sind su
kõigis tegudes õnnistaks.”

See tähendab, et juudi
jaoks on „äri” ajamine teatud
liiki püha tegevus.

See on mittejuutidele midagi
täiesti arusaamatut.

Aaria inimene seob aga iga
tegevusega väärtusmõiste.

Ta tahab midagi luua:
ta tahab väärtusi luua.
Toit ja riietus või
masinad ja korterid,

või kunstiteosed või midagi
muud, millel on väärtus
üldsusele.

Teda valitseb soov olla
vastutav oma panuse eest.

Juudi jaoks on aga vaid
üks väärtus: raha!

Kuidas ja millega ta seda
raha teenib, on talle
täiesti ükskõik.

Algseks kaubitsemiskraamiks
on tal tavaliselt väärtusetu
kola, kõiksugu rämps.

Sellega alustavad
väiksed juudid.

Kuid juba varsti saavad
nad müüa kandikutelt.

Varsti on nad kokku
kaubitsenud terve varanduse.

Ja juba varsti on neil
tavaline müügiputka.

Kõige ambitsioonikamatel on
varsti väikepoed,
siis juba suuremad poed.

Ja kõige kavalamad,
see tähendab kõige
jõhkramad..

saavad lõpuks enda kätte
kaubamajad ja pangad.

Ja kolivad linna kõige
uhkematesse villadesse.

See tähendab seda, et nad
üksteisel ise teel ees ei seisa,
nagu ida kitsastes getodes.

Sellepärast valitseb neid tung
lahkuda oma pesapaigast
rikastesse maadesse,
rikaste rahvaste juurde.

Nad vajavad teisi rahvaid,
nad vajavad kaupa, millega
nad äri saaksid ajada.

Selle, mis on loova aaria rahva
jaoks väärtuseks, on juut
alandanud kaubaks, mida ta
ostab ja uuesti maha müüb.

Ta ostab ja müüb,
kuid ei loo midagi.

Loomise jätab ta nende rahvaste
töölistele ja talunikele, kellele
ta end külaliseks kutsunud on.

Juudid on aga rahvas ilma
taluniketa ja töölisteta –
parasiitide rahvas.

Kõikjale, kus on näha
rahvuslikku haava,

imbuvad nad kohale ja
imevad hääbuvast organismist
oma toitu.

Rahvaste haigustega
teevad nad oma äri.

Ja sellepärast on nende püüd
haigusi süvendada ja
igaveseks muuta.

Nii on Poolas,
nii oli Saksamaal.

Nii on juudid seda kogu oma
ajaloo jooksul teinud.

Nad kannavad aastatuhandeid vanu
parasiitluse näojooni,
igavese juudi jooni,

kes on aja möödudes
ikka endiseks jäänud.

Pole vahet juutidel Poolas
või Palestiinas, kuigi neid
lahutab pikk maa.

Palestiina on rahvusvahelise
juutluse vaimne keskus,

kuigi juudi rahvas seal enam arvu
poolest tähtsat rolli ei oma.

Siin nutumüüri ääres kogunevad
juudid ja nutavad taga
Jeruusalemma hävingut.

Aga juutide kodumaatus on
nende endi valitud

ja vastab kogu nende ajaloole.

Nelja aastatuhande eest
leiame me nende heebrea
esiisad rändamas...

Mesopotaamiast Egiptusesse,

kus nad mõningat aega
viljaga kauplevad.

Kuid kui maaharijatest egiptlased...

viivisekogujatele ja
spekulantidele vastupanu
hakkasid osutama,

rändavad nad uuesti välja
ning asuvad oma jahiretkele
Pühale Maale,

kus nad paikseks muutuvad ja
õiguspäraseid ja kultuuriliselt
kõrgemal seisvaid põliselanikke
armutult ekspluateerivad.

Siin areneb sajandite jooksul
negriidsete mõjudega
ees-aasialikust...

orientaalsest rassisegust
juutide lõplik segarass.

Eurooplastele täiesti võõras,
hoopis teistsugustest
rassielementidest sündinud

ning meist kehaliselt ja
hingeliselt täiesti erinev.

Me ilmselt ei tegeleks nendega
sel määral, kui nad oleksid oma
orientaalsele kodumaale jäänud.

Aga Aleksander Suure
kosmopoliitne maailmariik,

mis ulatus Ees-Aasiast kuni
poole Vahemereni ja ka roomlaste
piiritu maailmariik,

tõid alles juutide kauplemis- ja
rändamistungi tõsisemalt esile.

Nad ujutasid peagi üle lahtise
vahemere ruumi.

Sel ajal, kui osa nendest
vahemereruumi suurlinnades

ja kaubanduskeskustes
paigale asusid,

läks teiste rännak puhkuseta
edasi üle Hispaania, Prantsusmaa,
Lõuna-Saksamaa ja Inglismaa.

Kõikjal teevad nad
end talumatuks.

13. ja 14. sajandil pöördub
Hispaanias ja Prantsusmaal
rahvas avalikult nende vastu

ja nad rändavad edasi,
peamiselt Saksamaale.

Sealt järgnevad nad
kultuuri toovale ja

loomingulisele saksa
idakolonisatsioonile,

kuni nad lõpuks Poola ja
Venemaa Ida-Euroopa osadesse

uue ning suure
kogunemiskoha leiavad.

19. sajand oma segaste
inimvõrdsuse ja -vabadusideedega

annab juutidele
võimsa kasvuhoo.

Ida-Euroopast lähtudes
ujutavad nad..

19. ja 20. sajandi jooksul
pidurdamatult üle Euroopa riigid
ja linnad ning kogu maailma.

Paralleelselt juutide rännakuga
läbi kogu maailma, pakuvad meile

võrdluse niisama rahutud
rännakloomad – rotid.

Rotid saadavad inimesi juba aegade
algusest peale kui parasiidid.

Nende kodumaa on Aasia, sealt
rändavad nad hiiglaslike karjadena

üle Venemaa ja Balkanimaade
Euroopasse.

18. sajandi keskel on nad juba üle
kogu Euroopa levinud.

19. sajandi lõpuks saabuvad
nad koos tiheneva laevaliiklusega

ka Ameerikasse,

ja niisamuti Aafrikasse
ning Lähis-Itta.

Kuhu rotid ka ei ilmuks, kõikjale
toovad nad kaasa hävingu,

hävitades inimeste kaupu ja
toiduaineid.

Sel moel levitabad nad
igasugu haiguseid: katku,

pidalitõbi, tüüfust,
koolerat jne.

Nad on salakavalad, arad ning
armutud, esinedes enamasti
suurte karjadena.

Nad esindavad loomade seas
salakavalat ning nähtamatut
hävinguelementi,

just nagu juudid inimeste seas.

Juutidest parasiitrahvas moodustab
rahvusvahelisest kuritegevusest
suure osa.

Nii oli 1932. aastal juutide
osakaal, kes moodustavad kõigest 1%
maailma elanikkonnast,

kogu maailma
narkokaubanduses 34%;
röövides 47%;

Õnnemängude pettustes 47%;
rahvusvahelistes
kurjategijatebandedes 82%;

prostitutsiooni vahendamises 98%.

Rahvusvaheliste kaabakate ja
kurjategijate sõnavara ning
mõisted ei pärine põhjuseta

heebria ja juudi keelest.

Need olevused lükkavad
otsustavalt ümberliberaalsed
teooriad

kõigi selle võrdsusest,
mis on inimkujuga.

Nad muudavad oma välimust...

kui nad pääsevad Poola
pesapaigast rikkasse maailma.

Mütsi, habeme ja kaftani,
mis on idajuudile iseloomulikud,

heidab ta aga maha. Nii tunnevad
vaid terasemalt vaatavad inimesed
ära ta rassilise päritolu.

See on oluline juudi iseloomujoon,
et ta üritab...

alati varjata oma päritolu, kui
liigub mittejuutide keskel.

Grupp Poola juute veel
kaftanikandjatena...

ja nüüd lääne-euroopalikus
rõivastes,

valmis sisse hiilima
lääne tsivilisatsiooni.

Loomulikult ei oska need geto
juudid korralikult liikuda nendes
puhastes Euroopa ülikondades.

Veidi paremini oskavad seda need
Berliini juudid.

Nende isad ja vanaisad elasid
küll veel getodes, aga

sellest pole väliselt midagi
enam aru saada.

Teises ja kolmandas põlves on
assimilatsioon oma tipp-punkti
saavutanud.

Kõigis välises üritavad nad
käituda nagu põlisrahvas.

Ja instinktita rahvad lasevad
end selle poolt petta

ja vaatavad neid tõepoolest
kui omasuguseid.

Selles peitub tohutu oht,

sest ka need assimileerunud
juudid jäävad alatiseks
võõrkehadeks...

oma külalisrahva organismis,
vaatamata sellele, kui sarnased
nad väliselt neile on.

Isegi vanad juudi
nimearistokraadid,

kes tõuvõõrandunud aadliga juba
mitmeid generatsioone suguluses
on, kuuluvad Euroopa nn kõrgema
seltskonna sekka.

Ja olugi, et nad on täielikult
omistanud oma ümbruse feodaalse
kuju, on nad siiski jäänud võõrkehaks
ja sellisena tuleb neid ka näha.

Me näitame tüki ühest mängufilmist
Rothschild’ide perekonna ajaloost.

Ameerika juudid on selle loonud.

Kindlasti selleks, et ühele
juudi ajaloo suurimale nimele
asetada mälestusmärk.

"Mamma, peida hõbe ära."

"Jaa, juba peitsingi."

Nad tähistavad oma sangareid
juudi kombel ja imetlevad seda,

kuidas vana
Amschel Mayer Rothschild
oma külalisriiki petab

ja teeskleb vaesust, et
maksumaksmisest kõrvale hiilida.

"Maksuametnikule ütleme:
me pole juba viis päeva
midagi süüa saanud."

"On teil kõht tühi?"
"Mitte eriti - -"

"Siis tehke vähemalt
näljane nägu!"

"Salamon, sina oled all."

"Ema, peida praad ära."

"Ema, istu oma õmblustööga sinna."

"Nathan, võta käed taskust välja."

"Avage!"

"Kes tuli, Nathan?"

"Ah, mu hea sõber, maksuametnik."

"Too oma kassaraamat välja!"
"Meeleldi, ma just sirvisin seda."

"Ajad on väga halvad."

"Gudula, see on mu
hea sõber, maksukoguja."

"Mul pole eales nii
halba kuud olnud."

"Juba viis päeva pole
ma ühtegi kuldenit näinud."

"Meil käivad kliendid.
Aga nad ei osta midagi..."

"Mu vahetusäri on peaaegu
sama kui mitte midagi."

"Peagi suren ma nälga."

"Sured nälga?"
"Siin lõhnab aga nii hästi!"

"Naabrid teevad vist praadi."
"Mine pane aken kinni."

"Kelleks sa mind pead?"

"Härra, ma ei mõista Teid."

"Rotschild, sa teed
suuremat äri kui teised.
20 000 kuldenit makse!"

"20 000 kuldenit!?"
"Te võite mind kasvõi tappa,
kuid ma saan vaevu
vaid 1000 kuldenit kokku."

"Üles - otsige maja läbi."

"Võib-olla saaksin
2000 kuldenit kokku."

"Läbi kulla transportimise
postivankriga"

"ühest riigist teise läheb palju
raha kaduma."

"Sõjas saab sellest vaenlane,"

"rahu ajal varas."

"Te olete viis venda,"

"igaüks avagu pangaäri
erinevas riigis:"

"üks Pariisis,"

"teine Viinis,"

"ja kolmas Londonis."

"Otsige endale kõige
tähtsamad pealinnad."

"Kui raha tuleb
Londonisse saata,"

"siis pole vaja ühel
eluga riskida:"

"Saatke kiri Nathanile Londoni:"

"maksta nii ja nii palju..."

"Vastutasuks on võlakirjad
Londonist Frankfurti."

"Peagi on saabumas sõdadeaeg,"

"ja kõik riigid tulevad
Rothschild'ide juurde,"

"sest nende juures on
raha kõige kindlam."

Siinkohal tuleks meeles pidada,
et rahatðekid pole
juutide väljamõeldis

ja nende poolt seda inimkonna
heaks ka ei teostata.

Vaid see on neile vahend
saavutamaks külalisrahva

üle rahvusvaheline mõjuvõim.

"Ühtegi venda ei tohi saata
ebaedu, kui teine on edukas."

"Meie viis pangamaja hakkavad
Euroopat valitsema."

"Üks firma, üks pere,
Rothschild’id."

"See saab olema teie võim!"

"Ja kui see võim saabub,
siis mõelge getole."

Niisiis suundub Nathan
Londonisse ja saab inglaseks.

Jakob läheb Pariisi ja
saab prantslaseks.

Salomon asub Viini ja temast
saab austerlane.

Carl suundub Napolisse ja
muutub itaallaseks.

Amschel jääb Frankfurti ja
jääb sakslaseks.

Peale selle on ja
jäävad kõik nad juutideks.

Seega: prantsuse
revolutsiooni ajal,

kui juudid said prantslastega
võrdsed kodanikuõigused,

olid neist ühtlasi saanud
topeltkodakondsed - nad kuulusid
korraga kahe rahvuse sekka.

Asjata pole neil kõigis euroopa
õukondades
veresugulasi,

ja sellest lähtuvalt salajasi
teadmisi kõigist tegevustest
nendes õukondades

ja riikides.

Nii õitseb tehnilise arengu
töökal sajandil

juutide vahendusäri paremini
kui kunagi varem.

Rothschild’ide pere on vaid üks
näide sellest juutide taktikast

finantsmõjuvõrgu kudumiseks
töötava inimkonna kohale.

Sama taktikat järgivad Warburg’id
ja teised juudipankurite pered.

20. sajandi alguses istuvad
nad kõikjal...

maailma side- ja rahapunktides:

nad on rahvusvaheline suurvõim.

Kuigi nad moodustavad vaid ühe
protsendi maailma rahvastikust,
terroriseerivad nad oma
kapitali abil

maailmabörsi, maailma avalikku
arvamust ja maailmapoliitikat.

New York on täna
juudivõimu tsentrum.

New York’i börs,
maailma finantskeskus, seisab...

juudipankade mõju all:
Kuhn, Loeb, Warburg, Hanauer,
Werdheim,

Levison, Selichmann, Guggenheim,
Wolf, Schütz, Strauss,
Stern jne jne.

Juudi finantskuningad naudivad
oma võimu kulisside taga

ja hoiavad end meelsasti
tagaplaanile.

Välimuselt on nad täielikult
sobitunud külalisrahvaga.

Nad näevad välja peaaegu nagu
ehtsad ameeriklased.

Juut Bernard Baruch, Ameerika
presidendi sõber ja finantsnõunik,

olles ühe tavalise USA
kodaniku maskeeringus.

Otto Kahn Wallstreedi, juudist
suurpankur, esineb meeleldi
anglo-saksi lordi poosis.

Juudist suurpankur Felix Warburg.

Juudisuurpankur Mortimer Schiff.

Juudijurist ja saksavaenlane
Samuel Untermeyer.

Professor Felix Frankfurter
Ameerika presidendi õigusnõunik.

Herbert Lehman New York’i
osariigi juudist kuberner.

New Yorki pooljuudist linnapea
LaGuardia.

USA juudist rahandusminister
Henry Morgenthau.

Juut Léon Blum, varasem
Prantsusmaa peaminister,

oskab liikuda nagu
õige prantslane.

Miljonid prantsuse töölised
tervitasid teda kunagi kui
nende parteijuhti.

Juut Hore-Belisha, varasem
Inglismaa sõjandusminister.

Inglise sõdurid saluteerivad
oma juudist komandandi ees.

Aga juut jääb juurteta parasiidiks
ka siis, kui ta võimul on:

ta võim ei tule enese jõust,

vaid see püsib seni,
kuni eksitatud rahvad...

on nõus neid oma kukil kandma.

Meenutame seda hädist aega,
kui Saksamaa kaitsetult vireles.

Tollal arvasid juudid oma tundi
saabunud olevat. Kui truud
riigikodanikud esitasid nad end

ning näisid olevat sügavas mures
saksa rahva saatuse pärast.

Nii läksid nad Weimari
rahvusassambleesse,

kus tuli otsustada
Saksamaa tuleviku üle.

Juudist saadik Landsberg,
vasakul temast Scheidemann.

Juut Hirsch –
Preisimaa peaminister.

Berliner Tageblatt’i
peatoimetaja juut
Theodor Wolff.

Juut Georg Bernhardt
kirjastuse Ullsteini
direktor.

Juut Hugo Preuss,
Saksamaa põhiseaduse
koostaja.

Juut Walther Rathenau,
Saksa vabariigi
välisminister.

Juut Hilferding,
saksa rahandusminister.

Juut Bernhard Isidor Weiss,
Berliini politsei asepresident.

Teised juudid aga, kelle
ülesandeks oli esindada
radikaalset suunda, proklameerisid
avalikult võitlust igasugu
riikliku korra vastu.

Ennastsalgavate rahvaõnnistajate
maskis...

lubasid nad massidele
kuldseid mägesid.

Ja ässitasid nad üles
riikliku korra ahelaid õhkima.

Piiritu isiklik vabadus ja
tagasihoidmatu väljaelamine,

kõikide idealistlike kohustuste
eitamine, kõigist kõrgematest
väärtustest lahtiütlemine,

madalaima materiaalse nautlemiselu
tunnistamine,

pühade asjade lakkamatu kriitika,
ülestõus kõige kehtiva suhtes,

noorsoo ärakasutamine, üleskutse
klassivõitluseks ja terroriks.

Pole juhus, et see rahvasthävitav
eksiõpetus

ühe juudi ajust välja on karanud:
Karl Marx, ühe Trier’i rabi ja
juristi Margoehei poeg.

Saksamaa sotsiaaldemokraatliku
partei esimene asutaja ja
organisaator oli

Ferdinand LaSalle-Wolfson.

Juuditar Rosa Luxemburg oma õige
nimega Emma Goldman,

üks tuntuimatest kommunistlikest
aktivistidest.

Juut Nisson, oli vastutav
Münchenis nõukogude vabariigi
ajal toimepandud pantvangide
loomalikes mõrvades.

Juut Frankfurter,
natsionaalsotsialistliku eesvõitleja

Wilhelm Gustloff’i mõrvar.

Poola juut Grynszpan, kes mõrvas
Pariisis saksa diplomaadi vom Rath’i.

Kuigi see oli vaid
väike vähemus,

võttis see eesmärgiks üht
suurt, aga kannatlikku,
rahvast terroriseerida.

1000 sakslase kohta
tuli umbes 10 juuti,

või paremini öeldult:

tuhande üksteise vastu
sõdiva sakslase kohta

tuli 10 juuti, kes vaatamata
ärialasele rivaalitsemisele,
olid oma peaeesmärgis kindlad:

ühine sakslaste
ekspluateerimine.

Nüüd surus „ettevõtlikkus”
juute suurlinnadesse:

3/4 kõigist juutidest elas
suurlinnades.

Aga mitte selleks, et töötada
vabrikutes - sellise töö
jätsid nad sakslastele.

1000 Berliini töölise kohta
tuli vaid 2 juuti.

See eest oli 1933 aasta
alguses 100st Berliini
riigiprokurörist 15 juuti.

100st kohtunikust
olid 23 juudid.

100st juristist
olid 49 juudid.

100 arsti kohta
oli 52 juuti.

100 ettevõtja kohta
aga 60 juuti.

Keskmise sakslase sissetulek
oli 810 marka.

Keskmise juudi sissetulek
oli aga 10 000 marka.

Sel ajal, kui miljonid töötud
sakslased sattusid hätta
ja viletsusse,

jõudsid sisserännanud juudid
mõne aastaga üüratute
rikkusteni.

Mitte läbi ausa töö, vaid
viiviste, kelmuste ja pettuste.

Meenutame vaid nimesid nagu
Sklareks’id, kes Berliini
riigikassat 12,5 miljoni marga
võrra kergendasid.

Juut Kutisker, kes riisus
Preisimaad 14 miljoniga.

Juut Barmat, kes sama piirkonda
35 miljoniga pettis.

Inflatsioonikurjategija
Mendelsohn.

Juudist aktsiaspekulant
Katsenelenbogen ja veel
paljud teised.

Kõige ohtlikumaks muutub juutlus
aga seal, kus tal on lubatud rahva
pühamatesse asjadesse: kultuuri,

religiooni ja kunsti sekkuda ja
selle üle oma usurpeeritud
arvamusi avaldada.

Põhjala inimese ilumõiste on juudile
kogu ta loomuses mõistmatu...

ja see jääb talle ka igavesti
arusaamatuks.

Saksa kunsti puhtuse ja
kontseptsiooni mõistmiseks

pole juurteta juudil mõistust.

Mida juut kunstiks nimetab,
see peab ta tõuvõõrandunud
närve erutama.

Roiskuva ja mädaneva hais peab
seda ümbritsema.

See peab loomuvastane, groteskne,
perversne või patoloogiline olema.

Need ravimatute ajude palavikulised
fantaasiad esitati kunagi
saksa avalikkusele

juudi kunstiteoreetikute poolt,
kui suurimad kunstilised saavutused.

Täna ei peeta seda enam võimalikuks,
aga selliseid pilditeoseid osteti tollal
kõikide riiklike galeriide poolt kokku.

Nad pidid neid kokku ostma, kuna
juutidest kunstikaupmehed ja kriitikud
neid kui ainukest tõelist modernset
kunsti kiita oskasid.

Allakäigu ja värdjalikusse laine
läheb läbi kogu saksa kultuurielu.

Loov kunst, arhitektuur, kirjandus ja
muusika kannatasid kõvasti.

Rohkem kui aastakümned karjatasid
juudid siin oma hukatuslikku rügementi:

olles kunstikaupmehed,
muusikaprodutsendid,
toimetajad ja kriitikud,

dikteerisid nad Saksamaal,
mis on kunst ja kultuur.

Juut Kerr,
Weimari vabariigi kunstijuht.

Juut Tucholsky, üks räigematest
kõntsliteraatidest,

lausus sõnad:
„riigireetmine on au ja...

kangelasideaal on kõigist
ideaalidest rumalaim.”

Juut Hirschfeld, kes propageeris
homoseksuaalsust ja seksuaalseid
perverssusi.

Isegi teaduslike tööde nime all

üritati suunata inimese terveid
vajadusi tõuvõõrandunud teele.

„Relatiivsuse” juut Einstein,
kes peitis

oma saksavaenulikkuse segase
pseudoteaduse taha.

Juut Kestenberg, tegeles Preisimaa
kultuuriministeeriumis muusika alaga.

Juutide eldoraado oli saksa
teatrilava. Siin valitsesid nad
peaaegu piiranguteta

ja teotasid klassikalist traditsiooni
oma vaoshoidmatu apelliga
madalamaile instinktidele.

Juut Haller oma etendustega.

Samuti nagu ka juut Nelson.

Juut Rotter, kellel oli teatrimonopol
seitsme teatriga Berliinis,

lahkudes lõpuks siiski miljoniliste
võlgadega.

Juudist lavastaja Robert Klein

Juudist lavadirektor Max Reinhardt.

Enamikul lavadest valitsesid juudid.

Juudikoomikud Erlich ja Morgan.

Ja mitte teisiti polnud filminduses.

Juudist filmireþissöör
Richard Oswald.

Juudist filmikoomik Gerron.

Sündsusetu ja vastiku kujutamine,

on juudile kui eriti veidrate
mõjude ala.

Juuditar Rosa Valetti.

Juut Kurt Boar meeldib endale
eriti perversses esituses.

Juut Kurt Nakuhn, kes ühes
filmis allakäinud ohvitseri ülistab,

kes isegi mõrva sooritamast
ei kõhkle.

Juut huvitub instinktiivselt
kõigest haiglasest ja allakäinust.

Siin haistab ta võimalust hävitamaks
ühe terve rahva mõistuspärast
otsustamisvõimet.

Juut Lorre, lastemõrtsuka rollis.

Arusaama kohaselt: mõrvatu mitte
mõrvar on süüdi,

üritatakse normaalset õigusetunnetust
väänata ja läbi kurjategija kaastunnet
äratava kujutluse...

kuritegu õigustada ja ilustada.

Jah, tunnen seda.

Pean minema teed, kuhu suunatakse.

Mõnikord pean ma jooksma mööda
lõputuid tänavaid...
ma tahan minema, minema...

Minuga koos jooksevad nende vaimud,
nad ei jäta mind rahule,
me pean seda tegema, MA PEAN.

Tavatult suur arv juute on tuntud
prominendid.

Nad said oma juutidest hõimuvendade
poolt ajalehtedes ja nädalaülevaadetes

esitletud saksa publikule kui
saksa kunstnikud ja saksa
kultuuri esindajad.

Juut Richard Tauber,

tema ärareisi New Yorki leinati
kui kaotust saksa kunstile.

Juuti Ernst Lubitsch’it tervitati
kui saksa filmireþissööri.

Mul on eriti hea meel viibida
Saksamaal ja minu sünnilinnas
Berliinis.

Juuti Emil Ludwig Kohn’i autasustati
kui saksa kirjanikku.

"Autor ei saa täna midagi
paremat teha...

kui kanda saksa nime välismaale."

Juut Chaplin võeti Berliini
külastusel vastu vaimustunud
rahva poolt.

Pole võimalik eitada, et üks
osa saksa rahvast plaksutas tollal
teadmatult sisserännanud juudile,

oma rassi surmvaenlastele.

Kuidas oli see võimalik?

Üks dogma inimvõrdsusest...

oli hägustanud rahva terve instinkti.

Mitmesajaaastane religioosne kasvatus
oli õpetanud Euroopa kristlastele...

nägema juudis kristliku religiooni
asutaja rahvuskaaslast.

Kõrgemeelsed saksa kunstnikud
ja luuletajad...

olid oma ideaalkujutlused heebrea
hõimuajaloo piibelikkesse kujudesse
seadnud.

Abraham, Isak ja Jakob olid
kui eriti kõrge...

moraali kandjad ja õilsama
inimkonna ideaalpildid.

Me oleme vahepeal nägema õppinud,
ja teame nüüd, et piibliajaloo
heebrealased nii küll välja näha
ei saanud.

Me peame oma ajaloopilti
korrigeerima.

Nii näevad tõelised
heebrealased välja.

Järgnevad stseenid näitavad
üht juutide purimipüha,

mis on Varssavi juutide poolt
jäädvustatud kui kultuurfilm.

Siia tuleks lisada, et seda ohutuna
näivat perepidu...

peetakse, et meenutada 75 000
antisemiitliku pärslase mahatapmist...

juutide piibelike eelkäijate poolt.

Piibel teatab võidupeost:
„Ja järgmisel päeval juudid
puhkasid...

ja tegid sellest päevast pidupäeva.
Ja siis tegid nad üksteisele kinke...

ning nad otsustasid, et neid kahte
päeva, mida Purim'iks nimetatakse,

ei tohi unustada ja neid peavad
kõigi sugude lapselapsed
meeles pidama.”

Saksa haritlane, oma ülearuses
objektiivsuses ja tolerantsuses,

näeb selles vaid osakest võõrapärasest
folkloorist ja kommetest.

Aga see on vana iisraeli rahvas,
mis siin käsihõõruvalt oma
kättemaksupüha peab.

Kuid need on siiski israeliidid, kes

Lääne-Euroopaliku rõivaste taga oma
hommikumaist olemust varjavad.

Mõistmaks kogu tõsidusega seda ohtu,
mis kõige selle taga peitub,

on vajalik täpsemalt vaadata juutluse
kombelisuse seadusi.

Varasest noorusest alates kasvatatakse
juuti rabi poolt vastavalt ta rassile
talmudlike seaduse järgi.

Kui juut on vanemaks saanud,
saab ta edasises koolis kõrgema
sissepühitsuse juutide
seadusteraamatutesse.

See pole mingi religiooniõpetus.

Ja rabid, need moonutamiskunsti meistrid,
pole rahumeelsed jumala õpetajad,
vaid poliitilised kasvatajad.

Parasiitrahva poliitikat tuleb
teha varjus.

Ja selle eesmärgid ei peagi tavalisele
getojuudile arusaadavad olema.

Piisav on, kui ta noorusest peale on
sellest vaimust täidetud.

Mida õpetab ürgvana Talmudi seadus?

"Alati kui oled hirmunud,
siis ole kaval:

vasta rahulikult, vaigistades
sellega võõra viha, ning võites
tema poolehoiu.

Liitu alati nendega, kellele
õnn parasjagu naeratanud on.

Viit asja soovitas Canaan
oma poegadele:

armastage üksteist, armastage
varastamist, armastage liiderdamist,
vihake oma isandaid ja ärge kunagi
kõnelge tõtt."

Edasise juutide siseelu vormimise
võtab üle sünagoog.

Nad arvestavad sellega, et nende
keelt ei tunta. Ja nende sümbolite
salajast mitmetähenduslikust
ei mõisteta.

Nii seavad nad end kaamera ette,
isegi oma pühade toimingute juures.

Usklike peadel olevad mustad
kastikesed sisaldavad lõike seadustest.

Kauplemine keset jumalateenistust,

pole iisraellastele mingi
jumalateotus.

Ütleb ju seadus: Kes Toorat austab,
selle ärid õnnestuvad.

Toorarull, mis Moosese viit
raamatut sisaldab,

võetakse nn pühast kirstust.

Teel kantslisse suudlevad usklikud
juudid Toorarulli, et saavutada oma
pattude lunastus.

Toorarull rullitakse selle kohani,
kust tuleb parajasti lugeda.

Millist liiki on tarkused,
mida Toora usklikele kuulutab?

Hora Hajum, värss 290:

"Issand ole sa õnnistud,
kes Sa eraldasid püha
rahva ja harilikud rahvad,

Iisraeli rassi ja teised rassid.

Paganad, kes sinu seadusest kinni
ei pea,

on end Sinu vaenlasteks teinud;
nad on määratud hävitamisele.

Paganatel lasub jumala raev,
ja ta ütleb:

ma tapan ka kõige parema
paganate seast,

ja maailma rahvastele pole
midagi head, sest nad on
kõik patustajad.

Iisraeli pojad on aga kõik õigel teel.”

Haghida 3, värss 1:

„Ja issand kõneles iisraellastele:

teie olete mind teinud maailma
ainukeseks jumalaks.

Sellepärast teen ma teie rahva
maailma ainuvalitsejaks.

Hora Hajim 126, värss 1:

"Õnnistatud oled sa igavesti,
kes sa oma rahva vaenlaseid
alandad ja hävitad,

et maailm vaid sinule ja sinu
rahvale kuuluks."

See pole religioon!

see on vandenõu mittejuutluse vastu.
Haiglaselt salakavala ja mürgitatud
rassi vandenõu...

aaria rahvaste tervise ja
nende moraalse õiguse vastu.

Üks juutide nn religiooni...

"õpetlikum" tava...

on loomade koððer-tapmine.

Siin toodud stseenid
on originaalvõtted,

need kuuluvad õdusamate lõikude hulka,

mis eales üks kaamera filminud on.

Me näitame neid siiski, sest olulisem
kui kõik muu protest, on,

et meie rahvas mõistaks tõde
juutluse kohta.

Nõrganärvilistel rahvuskaaslastel
on soovitatav nüüd järgnevaid
stseene mitte vaadata.

Väidetavalt lubab juutidele nende
nn religioon vaid koððer-liha süüa.

Sellepärast lasevad nad loomadel
täie teadvuse juures verest tühjaks
voolata.

Seda jõhkrus nimetavad juudid,
mittejuutide petmiseks,
humaanseimaks tapameetodiks.

Euroopa teadus on alati...

koððer-tapmise loomapiinajalikku
iseloomu jaatanud.

Juba aastal 1892. lasi Ðveits
rahvahääletuse põhjal välja
koððer-tapmise vastase seaduse.

Juudi seaduseraamatutel pole
mõistmist germaani loomaaustamise
ja -armastuse suhtes.

Nad keelduvad lõpetamast isegi
sureva looma piinasid.

Nende kaitsetute loomade jõhkra
piinamiste vastu...

seisis natsionaalsotsialistlik
liikumine juba selle algusajast
täie tõsidusega.

Peaaegu kõikides maapäevades
ja Riigipäevas...

esitas ta avalduse keelustada
koððer-tapmine.

Aga kogu juudi ja juutluse poolt
juhitud ajakirjandus nimetas võitlust
koððer-tapmise vastu kultuurihäbiks.

Istungitel Badenis, Baierimaal
ja Tüüringis,

tahtsid natsionaalsotsialistid
seda keelustada,

kuna see ei ole tsiviliseeritud
rahvale kohane.

Natsid ja nende viha täis
antisemitism...

ärgu vähendagu saksa rahvatavasid...

ja usutavasid.

Nad väidavad, et see on
loomapiinamine.

Teadlased on kinnitanud et...

selline tapmisviis...

on kõige humaansem.

„Natsifantaasia koððer-tapmisest.”

Võitlus Koððser-liha vastu.

„Objektiivne uuring rabi
dr Engelbert’i poolt.”

Vastuseks paljudele...

kuna kõik tiirleb selle ümber,
kas loomade...

tapmine läbi juudi rituaalide on
tõesti julmus loomade suhtes,

tahaksin ma öelda järgnevat.

Veristamine on tegelikult lihtsalt...

SAKSAMAA RABIDE SELGITUS.

„Tormilised maapäevaistungid.”
Teadlased eitavad NATSI valesid

Rünnak põhiseaduse vastu kukub läbi!

„Natside avaldus kukkus läbi”

Juudipressi arvamus võidutses,
kuna vaid vähesed

sakslased olid isiklikult näinud
koððer-tapmist.

Muidu oleks see, teades saksa inimese
loomaarmastuse, võimatu olnud,

et juudid oleks saanud senini
karistamatult...

kaitsetute loomade piinamist jätkata.

Need pildid on selge tõestus
koððer-tapmise jõhkrusest,

need paljastavad samaaegselt ka ühe
rassi iseloomu, kes oma nüri toorust,

andunult religiooni rituaalide
mantli alla peidab.

Tavaliselt seovad juutidest tapjad
loomad kinni,

et nende liigutused ei reedaks piinu.

Osalt on aga levinud koððer-tapmine
kinnisidumata looma puhul.

Koheselt pärast võimuhaaramist andis
Füürer 21. aprillil 1933. aastal
välja riigiseaduse,

mis keelas koheselt koððer-tapmise.

Ja nõudis, et kõik loomad
oleks uinutatud...

enne veristamist.

Ja nii nagu koððer-tapmisega, nii
on natsionaalsotsialistlik Saksamaa

teinud puhta platsi kogu juutlusega.

Juudi vaim ja juudi veri,

ei reosta enam kunagi saksa rahvast.

Adolf Hitleri juhtimise all tõstis...

Saksamaa võitluslipu
igavese juudi vastu.

Riigipäevaistung, 30. jaanuar 1939.

"Maailmas on piisavalt elamisruumi."

Lõplikult tuleb purustada arvamus,
et juudi rahvas on jumala
poolt määratud...

teiste rahvaste arvelt elamiseks
ja kasu lõikamiseks.

Juutlus tuleb sobitada soliidsete
tegevustega,

nagu seda teevad ka teised rahvad,

või muidu tekib varem või hiljem
kujutlematute mõõtmetega kriis.

Kui rahvusvahelisel finantsjuutlusel
sees- ja väljaspool Euroopat...

peaks õnnestuma rahvad veel kord
maailmasõtta kukutada,

siis pole tulemuseks juutluse võit,
vaid juudi rassi hävitamine Euroopas!

Looduse igavene seadus hoida rass
puhtana, on igaveseks ajaks...

natsionaalsotsialistliku
liikumise pärand saksa rahvale.

Selles vaimus marsib saksa
rahva ühtsus tulevikku.