Return to Video

ATP: Adenosine Triphosphate

  • 0:01 - 0:03
    Väidetavalt on terves bioloogias kõige
  • 0:03 - 0:06
    tähtsam molekul ATP.
  • 0:06 - 0:14
    ATP on adenosiin trifosfaat.
  • 0:19 - 0:20
    See kõlab väga uhkelt.
  • 0:20 - 0:24
    Aga kõik, mida pead mäletama või kui
    näed ATP-d
  • 0:24 - 0:28
    mõnes biokeemilises reaktsioonis,
  • 0:28 - 0:31
    peaks su aju ütlema, et me tegeleme
  • 0:31 - 0:32
    bioloogilise energiaga.
  • 0:32 - 0:39
    Või teisiti mõeldes on ATP väärtus --
  • 0:39 - 0:43
    ma panen selle jutumärkidesse --
    bioloogilises energias.
  • 0:47 - 0:49
    Kuidas on see väärtus energias?
  • 0:49 - 0:52
    ATP varub energiat enda sidemetes.
  • 0:52 - 0:54
    Ja ma seletan, mida see tähendab
    mõne aja pärast.
  • 0:54 - 0:56
    Ja enne, kui me õpime milline adenosiinirühm
  • 0:56 - 0:59
    või 3-fosfaadi rühm välja näeb, võid sa
  • 0:59 - 1:03
    pimesi uskuda, et kujutad ette, et ATP
    on tehtud millestki,
  • 1:03 - 1:06
    mida kutsutakse-- las ma teen seda
    ilusa värviga--
  • 1:06 - 1:09
    adenosiini rühmaks.
  • 1:09 - 1:12
    Ja siis, lisades selle on sul
    kolm fosfaati.
  • 1:12 - 1:13
    Mitte võib olla
    vaid kindlasti
  • 1:13 - 1:18
    Just nii on sul lisandunud kolm fosfaati
  • 1:18 - 1:22
    Ja see on ATP.
  • 1:22 - 1:24
    Adenosiin trifosfaat.
  • 1:24 - 1:28
    Tri- tähendab 3 fosfaatrühma.
  • 1:28 - 1:31
    Nüüd, kui võtad adenosiin trifosfaadi
    ja hüdrolüüsid
  • 1:31 - 1:33
    seda sidet, mis tähendab kui sa võtad
  • 1:33 - 1:35
    juurde vee.
  • 1:35 - 1:37
    Niisiis ma lisan natuke vett sinna.
  • 1:37 - 1:42
    Ütleme, et mul on H2O.
  • 1:42 - 1:44
    Siis üks fosfaatrühm nendest läheb katki.
  • 1:44 - 1:47
    Põhiliselt osa sellest veest liitub
    selle fosfaatrühmaga,
  • 1:47 - 1:49
    ja siis osa sellest liitub
  • 1:49 - 1:50
    selle fosfaatrühmaga siin.
  • 1:50 - 1:52
    Ma näitan seda natuke detailsemalt
  • 1:52 - 1:54
    Aga ma tahan anda enne suuremat ülevaadet.
  • 1:54 - 1:57
    Nüüd on sul alles adenosiini rühm, milles
  • 1:57 - 1:59
    on nüüd 2 fosfaati
  • 2:01 - 2:08
    Ja seda nimetatakse adenosiin difosfaat
    või ADP.
  • 2:08 - 2:12
    Enne oli meil trifosfaat, mis tähendas
    kolme fosfaati.
  • 2:12 - 2:14
    Nüüd on meil difosfaat, adenosiin
    trifosfaat,
  • 2:14 - 2:17
    nüüd kirjutame tri asemel lihtsalt di.
  • 2:17 - 2:19
    See tähendab, et sul on kaks
    fosfaatrühma.
  • 2:19 - 2:23
    Ja nii on ATP hüdrolüüsitud, või oled
  • 2:23 - 2:25
    lõhkunud ühe fosfaatrühmadest.
  • 2:25 - 2:28
    Ja nüüd on alles ADP ja lisaks veel
  • 2:28 - 2:31
    üks fosfaatrühm.
  • 2:31 - 2:33
    Ja see on kõige võti, kui me räägime kõigest
  • 2:33 - 2:36
    mis seondub ATP-ga
  • 2:36 - 2:37
    ja nüüd on sul natuke energiat.
  • 2:41 - 2:46
    Ja niisiis, kui ma räägin, et ATP on
    väärtus bioloogilises
  • 2:46 - 2:48
    enegias, siis seda sellepärast.
  • 2:48 - 2:52
    Kui sul on ATP, ja kui sa-- mõne keemilise
  • 2:52 - 2:56
    reaktsiooni käigus-- paiskad välja selle fosfaat-
    rühma siit.
  • 2:56 - 2:57
    See tekitab energiat
  • 2:57 - 3:00
    Seda energiat kasutatakse tavalisel kuumusel
  • 3:00 - 3:03
    Või saad seda reaktsiooni teha
    teiste reaktsioonidega
  • 3:03 - 3:04
    mis kulutab energiat.
  • 3:04 - 3:08
    Ja nood reaktsioonid on võimelised
    edasi minema.
  • 3:08 - 3:10
    Ma joonistan ringid
  • 3:10 - 3:12
    Adenosiin ja fosfaat.
  • 3:12 - 3:15
    Ja tõsiselt, see on kõik, mida
    sul vaja teada on.
  • 3:15 - 3:17
    See, mida ma juba näidanud olen
    on tõesti kõik, mida
  • 3:17 - 3:21
    vaja teada on praktikas kuidas
    ATP tegutseb
  • 3:21 - 3:22
    Paljudes bioloogilistes süsteemides.
    Ja kui tahad
  • 3:22 - 3:23
    minna teist teed.
  • 3:23 - 3:25
    Kui sul on energia ja tahad toota ATP-d, siis
  • 3:25 - 3:26
    reaktsioon kulgeb sedasi.
  • 3:26 - 3:29
    Energia + fosfaatrühm + ADP,
  • 3:29 - 3:31
    saad tagasi ATP.
  • 3:31 - 3:33
    Ja see on varutud energia.
  • 3:33 - 3:37
    See pool võrrandist varus energiat
  • 3:37 - 3:39
    ja see pool võrrandist kasutas energiat.
  • 3:39 - 3:44
    Ja see on tõesti kõik-- tegelikult
    umbes 95% sellest, mida
  • 3:44 - 3:46
    tõesti pead teadma, et aru saada
    ATP funktsioonist
  • 3:46 - 3:49
    bioloogilises süsteemis. See lihtsalt
    varub energiat, kui
  • 3:49 - 3:51
    sa-- ATP-l on energiat.
  • 3:51 - 3:54
    Kui lõhud fosfaadi ära,
    see toodab energiat.
  • 3:54 - 3:57
    Ja kui tahad ADP-st ja fosfaadist teha
  • 3:57 - 4:00
    ATP-d on sul vaja kasutada energiat.
  • 4:00 - 4:02
    Niisiis, kui sul on ATP, see on energia allikas.
  • 4:02 - 4:07
    Kui sul on ADP ja sa tahad ATP-d pead
    kasutama energiat
  • 4:07 - 4:10
    Siiani olen joonistanud ringi,
    mille keskel on A ja see
  • 4:10 - 4:10
    ütleb seda, et see on
    adenosiin.
  • 4:10 - 4:13
    Vahepeal ma mõtlen, et on rahuldav näha
  • 4:13 - 4:14
    milline molekul tegelikult
    välja näeb.
  • 4:14 - 4:17
    Ma lõikasin ja kleepisin selle Wikipediast.
  • 4:17 - 4:19
    Ja põhjus, miks ma ei näidanud seda
    algselt on see,
  • 4:19 - 4:21
    et see näeb keeruline välja.
  • 4:21 - 4:25
    Kuna on konseptuaalne põhjus, miks ATP
    on väärtus energiast
  • 4:25 - 4:27
    arvan ma, et see on küllaltki
    sirgjooneline.
  • 4:27 - 4:30
    Kuna sellel on kolm fosfaati saab üks
    fosfaat ära minna.
  • 4:30 - 4:33
    Ja selle tulemuseks saab energia
  • 4:33 - 4:35
    olemasolu süsteemis.
  • 4:35 - 4:37
    Või kui sa tahad lisada fosfaati
  • 4:37 - 4:38
    on sul vaja energiat.
  • 4:38 - 4:40
    See on tavaline printsiip ATP-s.
  • 4:40 - 4:44
    Aga see on tegelik struktuur.
  • 4:44 - 4:46
    Aga isegi siin me saame seda lõhkuda ja
    näha, et see tegelikult
  • 4:46 - 4:48
    pole väga paha.
  • 4:48 - 4:49
    Me ütlesime adenosiin.
  • 4:49 - 4:50
    las ma joonistan adenosiinrühma.
  • 4:50 - 4:52
    Meil on adenosiin.
  • 4:52 - 4:54
    See siin on adenosiin.
  • 4:54 - 4:57
    See osa molekulist siin.
  • 4:57 - 4:58
    See on adenosiin.
  • 5:01 - 5:04
    Ja need, kellele pakkus huvi mõni
    teine video,
  • 5:04 - 5:08
    võivad ära tunda selle osa adenosiinist
  • 5:08 - 5:11
    -- seda kutsutakse adenosiiniks aga see
    osa siin--
  • 5:11 - 5:13
    on adeniin.
  • 5:17 - 5:21
    Mis on sama adeniin,
    mis koosneb nukleotiididest,
  • 5:21 - 5:22
    mis on DNA selgrooks.
  • 5:22 - 5:26
    Mõnedel molekulidel bioloogilistes
    süsteemides on rohkem
  • 5:26 - 5:27
    kui üks ülesanne.
  • 5:27 - 5:28
    See on see sama adeniin,
    kui me rääkisime
  • 5:28 - 5:30
    adeniinist ja guaniinist.
  • 5:30 - 5:31
    See on puriin.
  • 5:31 - 5:33
    Ja siin onn sammuti pürimidiin,
    aga ma ei hakka
  • 5:33 - 5:34
    nii põhjalikuks minema.
  • 5:34 - 5:35
    Aga see on sama molekul.
  • 5:35 - 5:36
    See on lihtsalt huvitav.
  • 5:36 - 5:40
    Sama asi, mis on DNA ehituses on
    osa sellest, mis
  • 5:40 - 5:43
    on energia molekulides.
  • 5:43 - 5:48
    Adeniin on osa adenosiinist
    ja see on osa ATP-st
  • 5:48 - 5:50
    Ja teine osa siin on riboos.
  • 5:55 - 6:01
    Mille võid veel ära tunda on RNA,
    ribonukleiinhape.
  • 6:01 - 6:03
    Seda sellepärast, et riboos tegeleb
  • 6:03 - 6:05
    terve selle situatsiooniga.
  • 6:05 - 6:06
    Aga ma ei lähe nii põhjalikuks.
  • 6:06 - 6:09
    Riboos on viise süsinikuga suhkur.
  • 6:09 - 6:11
    Kui ei joonistata molekuli tuleneb
    see sellest, et
  • 6:11 - 6:12
    see on süsinik.
  • 6:12 - 6:15
    See on üks süsinik siin, kaks süsinikku,
    kolm süsinikku,
  • 6:15 - 6:19
    neli süsinikku, viis süsinikku.
  • 6:19 - 6:20
    Ja seda on hea teada.
  • 6:20 - 6:22
    Hea on teada, et nad jagavad oma
    molekulide
  • 6:22 - 6:24
    osa DNA-ga
  • 6:24 - 6:26
    Ja need on tavalised ehitusplokid,
    mida me näeme
  • 6:26 - 6:27
    kogu aeg.
  • 6:27 - 6:30
    Aga ma rõhutan, et selle teadmine või
    mäletamine
  • 6:30 - 6:32
    ei aita sul kergemini aru saada lihtsast
  • 6:32 - 6:35
    mõistmisest, et ATP juhib
  • 6:35 - 6:38
    bioloogilisi reaktsioone.
  • 6:38 - 6:42
    Ja siia ma joonistasin 3-fosfaat rühma
    ja see on
  • 6:42 - 6:43
    nende tegelik molekuli struktuur.
  • 6:43 - 6:44
    Need on Lewise struktuurid
  • 6:44 - 6:46
    See on esimene fosfaat rühm.
  • 6:46 - 6:49
    See on teine fosfaat rühm.
  • 6:49 - 6:52
    Ja see on kolmas fosfaat rühm
  • 6:52 - 6:55
    Lihtsalt nii.
  • 6:55 - 6:59
    Kui ma seda esmalt õppisin oli minu
    esimeseks küsimuseks, okei, ma saan
  • 6:59 - 7:02
    seda pimesi uskuda, et kui sa võtad
    ühe nendest
  • 7:02 - 7:06
    fosfaatrühmadest ära või kui sidet
    hüdrolüüsida siis
  • 7:06 - 7:07
    kuidagi vabaneb energia.
  • 7:07 - 7:09
    Ja siis läksin ma edasi ja vastasin
    kõigile küsimustele
  • 7:09 - 7:10
    millele oli vaja.
  • 7:10 - 7:11
    Aga miks see vabastab energiat.
  • 7:11 - 7:14
    Mis on selles sidemes, mis vabastab energiat?
  • 7:14 - 7:17
    Jäta meelde, kõikide sidemete elektronid
    on jagatud
  • 7:17 - 7:18
    erinevate aatomite vahel.
  • 7:18 - 7:21
    Kõige lihtsamini sellest saad mõelda nii.
  • 7:21 - 7:25
    Need elektronid, mis on jagatud üle
    selle sideme
  • 7:25 - 7:28
    või see elektron mis on selles sidemes
  • 7:28 - 7:29
    ja see tuleb fosfaadist.
  • 7:29 - 7:32
    ma ei joonista perioodilisus
    tabelit praegu.
  • 7:32 - 7:34
    Aga sa tead, et fosfaadil on jagamiseks
    viis elektroni.
  • 7:34 - 7:37
    See on vähem elektronegatiivsem kui hapnik.
  • 7:37 - 7:39
  • 7:39 - 7:41
    Aga see elektron on püsimatu.
  • 7:41 - 7:44
    Mitu põhjust on, miks ta püsimatu on.
  • 7:44 - 7:46
    Kõrge energia tase on tal.
  • 7:46 - 7:47
    Üks põhjus on, et sul on kõik
  • 7:47 - 7:49
    negatiivsed hapnikud siin.
  • 7:49 - 7:51
    Seetõttu tahavad nad
    teineteisest eemalduda.
  • 7:51 - 7:56
    Need elektronid selles sidemes ei saa
    lähedalegi
  • 7:56 - 7:57
    nukleodiididele.
  • 7:57 - 8:00
    Nad lähevad madalama energiaga alale.
  • 8:00 - 8:03
    See kõik on rohkem analoogilisem
    kui reaalsem.
  • 8:03 - 8:05
    Me kõik teame, et elektronid võivad
    olla väga keerulised.
  • 8:05 - 8:07
    Ja seal on terve kvantmehhaanika
    maailm.
  • 8:07 - 8:08
    Aga see on hea viis
    sellele mõtlemiseks.
  • 8:08 - 8:11
    Need molekulid tahavad eemal olla
    üksteisest.
  • 8:11 - 8:13
    Aga sul on need sidemed, järelikult see elektron
  • 8:13 - 8:14
    on kõrge energia tasemega.
  • 8:14 - 8:17
    Lisaks on ka tuum ja kaks aatomit
  • 8:17 - 8:19
    kuigi ei tahaks olla.
  • 8:19 - 8:22
    Ja kui sa võtad selle fosfaatrühma ära,
    siis kõik
  • 8:22 - 8:24
    elektronid saavad minna
  • 8:24 - 8:25
    madalama energiaga tasemele.
  • 8:25 - 8:27
    Ja see tekitab energiat.
  • 8:27 - 8:32
    See energia siin on alati-- tegelikult
  • 8:32 - 8:34
    igas keemilises reaktsioonis,
    kus tekib energia,
  • 8:34 - 8:37
    on elektronidel alati madalam
    energia tase.
  • 8:48 - 8:49
    See on kõik,
    mida vaja teada.
  • 8:49 - 8:51
    Hiljem, tulevastes videotes kui me
    teeme raku
  • 8:51 - 8:54
    hingamist ja glükoosi ja kõike seda,
    millal iganes me näitame
  • 8:54 - 8:57
    energiat, see on tõesti elektronidest, kes
    lähevad ebamugavamast alast
  • 8:57 - 9:00
    mugavamasse alasse.
  • 9:00 - 9:03
    Ja protsessi käigus nad eraldavad energiat.
  • 9:03 - 9:06
    Kui ma olen lennukis, või hüppan
    lennukist alla, on mul
  • 9:06 - 9:07
    potensiaalset energiat just siis
  • 9:07 - 9:08
    kui hüppan lennukist välja.
  • 9:08 - 9:10
    Ja sa saad seda näha kui ebamugavat
    ala.
  • 9:10 - 9:13
    Ja siis, kui ma istun diivanil ja
    vaatan jalgpalli
  • 9:13 - 9:16
    on mul vähem potensiaalset energiat,
    see on väga
  • 9:16 - 9:16
    mugav ala.
  • 9:16 - 9:19
    Ja ma saan toota palu energiat
  • 9:19 - 9:20
    kukkumisega diivanile.
  • 9:20 - 9:22
    Aga ma ei tea.
  • 9:22 - 9:25
    Mu analoogid alati veavad mind mingil
    hetkel alt.
  • 9:25 - 9:28
    Nüüd, viimane asi, mida tahan tegelt
    näidata on see,
  • 9:28 - 9:30
    kuidas reaktsioon toimub.
  • 9:30 - 9:32
    Nii kaugel olles võid selle video välja
    lülitada ja võid tegeleda
  • 9:32 - 9:36
    ATP-ga, mida on bioloogias kasutusel
    95%,
  • 9:36 - 9:37
    eriti AP Bio-s.
  • 9:37 - 9:39
    Aga ma tahan, et sa saaksid aru, kuidas
  • 9:39 - 9:40
    see reaktsioon päriselt käib.
  • 9:40 - 9:43
    Selle tegemiseks ma kopeerin
    ja kleebin
  • 9:43 - 9:44
    need osad.
  • 9:44 - 9:46
    Nagu ma juba ütlesin, see tüüp siin
    läheb ja teeb
  • 9:46 - 9:51
    ATP katki.
  • 9:58 - 10:01
    Fosfaatrühm läheb katki.
  • 10:01 - 10:02
    Ja siis on sul kõik
    sellest.
  • 10:02 - 10:05
    Sul on ADP mis on
    üleliigne.
  • 10:05 - 10:08
    See on ADP.
  • 10:08 - 10:09
    Ma isegi ei pea kopeerima ja kleepima
    seda kõike.
  • 10:09 - 10:12
    Sa võid nõustuda, et see on
    adenosiini rühm.
  • 10:18 - 10:20
    Lihtsalt nii.
  • 10:20 - 10:22
    Me oleme juba rääkinud, et see
    saab hüdrolüüsitud
  • 10:22 - 10:25
    või võetakse ära ja see
    tekitab energiat.
  • 10:25 - 10:26
    Aga tegelikult tahan ma
  • 10:26 - 10:28
    näidata sulle mehhanismi.
  • 10:28 - 10:30
    Natukene lainelise käe
    mehhanismi sellest,
  • 10:30 - 10:32
    kuidas see tegelikult käib.
  • 10:32 - 10:35
    See reaktsioon saab toimuda vaid
    vee olemasolul.
  • 10:35 - 10:37
    Lase ma joonistan vee siia
  • 10:37 - 10:40
    Mul on hapnik ja vesinik.
  • 10:40 - 10:42
    Ja siis on mul veel üks
    vesinik.
  • 10:42 - 10:44
    See on vesi siin.
  • 10:44 - 10:47
    Hüdrolüüs on reaktsioon, kus sa ütled, et
  • 10:47 - 10:51
    see tüüp siin tahab siduda midagi või
  • 10:51 - 10:54
    tahab jagada kellegi teise elektrone.
  • 10:54 - 10:58
    Võib olla see vesinik läheb siia alla ja
  • 10:58 - 11:02
    jagab elektrone selle hapnikuga siin.
  • 11:02 - 11:06
    Ja siis see fosfor, tal on üks
    lisa elektron mida
  • 11:06 - 11:07
    saab jagada.
  • 11:07 - 11:09
    Pea meeles sellel on 5 valentselektroni;
    see tahab
  • 11:09 - 11:10
    elektrone hapnikuga
    jagada.
  • 11:10 - 11:14
    See on 1, 2, 3, 4 tükki jaganud
    praegu.
  • 11:14 - 11:18
    Kui see vesinik läheb sinna,
    siis jääb alles
  • 11:18 - 11:20
    see sinine OH siin.
  • 11:20 - 11:22
    Ja see tüüp saab jagada üht
  • 11:22 - 11:25
    fosfori lisa elektroni.
  • 11:25 - 11:27
    nii lihtsalt saadki OH.
  • 11:27 - 11:29
    See ongi tegelik protsess,
    mis toimub.
  • 11:29 - 11:31
    Ja see saab ka teisiti toimuda.
  • 11:31 - 11:33
    Ma oleks võind selle
    siit murda.
  • 11:33 - 11:35
    Ma võiks kõik ära murda.
  • 11:35 - 11:37
    Ja see tüüp oleks võinud hapniku
    endale hoida ja
  • 11:37 - 11:39
    vesinik oleks oleks ka
    tema juurde läinud.
  • 11:39 - 11:41
    Ja siis oleks ta võtnud OH.
  • 11:41 - 11:43
    See võib juhtuda niivõinaa.
  • 11:43 - 11:45
    Ja see oleks hea.
  • 11:45 - 11:47
    Ja siin on üks teine asi, mida
    tahaksin rõhutada.
  • 11:47 - 11:48
    Ja see on natuke keerulisem.
  • 11:48 - 11:51
    ja ma isegi unistasin, kuna ma seda teen.
  • 11:51 - 11:53
    Kõgo põhjus, miks oled madalama energiaga
    tasemel
  • 11:53 - 11:57
    on see, et kui kord lõhud-- lased mul
    tegelikult siia alla minna--
  • 11:57 - 12:00
    sellepärast, mis ma ütlesin, hei, see elektron
    on õnnelikum kui--
  • 12:00 - 12:03
    ütleme, et see elektron mis oli osa
  • 12:03 - 12:05
    fosforist on nüüd õnnelikum.
  • 12:05 - 12:07
    See on madalama energia
    tasemega, sest
  • 12:07 - 12:08
    see ei ole venitatud.
  • 12:08 - 12:10
    See tüüp ja see tüüp ei veeda koos aega,
  • 12:10 - 12:13
    sest see molekul ja see molekul
    tahavad olla lahus,
  • 12:13 - 12:15
    sest neil on negatiivsed laengud.
  • 12:15 - 12:16
    See on osa põhjusest.
  • 12:16 - 12:18
    Teine põhjus, miks me räägime
    sellest detailsemalt
  • 12:18 - 12:22
    kui me õpime orgaanilist keemiat on
  • 12:22 - 12:24
    see, et sellel on rohkem resonantsi.
  • 12:24 - 12:28
    Rohkem resonantset struktuure või
    resonantset paigutust.
  • 12:28 - 12:31
    Ja see kõik tähendab, et need ekstra
    molekulid siin,
  • 12:31 - 12:34
    nemad saavad vabalt liikuda
    erinevate aatomite vahel.
  • 12:34 - 12:37
    Ja see teeb selle rohkem stabiilsemaks.
  • 12:37 - 12:41
    Kui sa suudad ette kujutada, et sellel
    hapnikul on
  • 12:41 - 12:43
    lisa elektron.
  • 12:43 - 12:48
    See lisa elektron siin, see
    saab tulla siia alla
  • 12:48 - 12:51
    fosforist, millel on topeltside.
  • 12:51 - 12:55
    Ja siis see elektron saab tagasi
    üles hüpata selle
  • 12:55 - 12:56
    hapniku juurde.
  • 12:56 - 12:58
    Ja siis see saab juhtuda siin
    ja seal.
  • 12:58 - 13:00
    Ja ma ei lähe detailseks, aga
    sellel on teine
  • 13:00 - 13:02
    põhjus, miks see on rohkem
    stabiilne.
  • 13:02 - 13:04
    Kui sa oled võtnud juba orgaanilist
    keemiat, saad
  • 13:04 - 13:05
    seda rohkem väärtustada.
  • 13:05 - 13:08
    Aga ma ei taha rääkida rohust.
  • 13:08 - 13:11
    Kõige tähtsam, mida mäletada ATP kohta
    on see,
  • 13:11 - 13:14
    et kui küljest murda fosfaatrühm
    siis see tekitab energiat
  • 13:14 - 13:18
    mille abil toimub palju
    bioloogilisi funktsioone,
  • 13:18 - 13:21
    näiteks kasvamine ja liikumine, lihase
    liikumine, lihase
  • 13:21 - 13:24
    kokkutõmme, elektrilised
    impulsid
  • 13:24 - 13:25
    närvides, mis on ajus.
  • 13:25 - 13:29
    See on peamine aku või väärtus energiast
  • 13:29 - 13:33
    bioloogilises süsteemis. See on peamine
    mida paksid
  • 13:33 - 13:34
    teadma ATP kohta
Title:
ATP: Adenosine Triphosphate
Description:

more » « less
Video Language:
English
Duration:
13:35
Anna-Liis Saluveer edited Estonian subtitles for ATP: Adenosine Triphosphate
Anna-Liis Saluveer edited Estonian subtitles for ATP: Adenosine Triphosphate
Anna-Liis Saluveer edited Estonian subtitles for ATP: Adenosine Triphosphate
Anna-Liis Saluveer edited Estonian subtitles for ATP: Adenosine Triphosphate
Anna-Liis Saluveer edited Estonian subtitles for ATP: Adenosine Triphosphate

Estonian subtitles

Incomplete

Revisions