Hommikune vaimne harjutus ~ Kuidas elada kohalolekuna

Mooji jagab väga lihtsat ja praktilist nõuannet, kuidas alustada oma päeva kohalolusse juurdunult.

"Ma ei räägi neid asju selleks, et meel need ära õpiks, vaid selleks, et meel neis lahustuks. Jää kohalolusse, need on su kõige paremini veedetud kümme minutit."

(Morning Spiritual Exercise ~ How to Live as Presence)
Monte Sahaja, Portugal
19. oktoober 2020

~

See video on 'Nädala Satsang' 25. oktoobril 2020
Vaata: https://mooji.tv/satsang-of-the-week
Telli iganädalane Satsang siit:
https://mooji.org/subscribe-satsang-o...

See video on lõik jutuajamisest, "Kõige praktilisem nõuanne — Alusta oma päeva õnnistusega" ("Most Practical Advice — Start Your Day In a Blessing”), kättesaadav Sahaja Express'ist:
https://mooji.tv/subscription

Kui soovid satsangi jagamist toetada, saad selleks annetuse teha siin:

https://mooji.org/donate?tcode=mtv7

#Mooji #satsang #vaimsus #advaita #mitteduaalsus #ärkamine

Hommikune vaimne harjutus
Kuidas elada kohalolekuna

19. oktoober 2020
(eestikeelsete subtiitritega)

Hommikul kui sa tõused,
istu.

Lihtsalt see.

Ja pööra lihtsalt tähelepanu olemisele.

Enne kui sa lähed välja
ja puudutad maailma,

su meel juba puudutab maailma
sinu enda ruumis

mõtete ja tunnetega,
hinnangute, plaanide ja kujutlustega jne.

Nii et istu vaikselt

ja lihtsalt märka.

Vaata, kas sa suudad vahet teha
meele-energial ja olemisel.

Olemine on alati kõigepealt.

Sul ei saa olla meele-energiat
ilma teadvuseta.

Olemine ja teadvus,
üks ja sama asi.

Seega, istu vaikselt.

Ära püüa meelt peatada või lõpetada mõtlemist,
kõigepealt pane tähele.

See on väga neutraalne suhtumine.
Püsi paigal ja jälgi, ole jälgija.

Sa võid tunda nii palju liikumist.

Ära takerdu sellesse ega logi sisse,
lihtsalt märka seda.

Kuid pane tähele ka ruumi—
mida me ei pane tähele!

Sageli me ei pane seda tähele,
sellele ei pöörata üldse tähelepanu

ja siiski see ruum
on juba ennem kõiki hääli.

Ja on kohal häälte ajal
ja on kohal peale hääli,

sellega pole midagi juhtunud.
Seega ma ütlen, pööra tähelepanu.

Ära loo midagi.
Ainult lihtne, kaine tähelepanu.

Ja siis sa hakkad nägema, 'Ahaa. Meel on kõik see'.
Ja see on peaaegu alati isiklik.

'Mul tuleb seda ja toda teha. Oeh!'
Tša-tša-tša-tša.

See on alati isiklik,
mõtete virvarr.

Olemine ei ole isiklik.

See on nagu ruum,

vaikus, rahu ja kohalolek

Lihtsalt kohalolek.
Ühe sõnaga ma ütleks lihtsalt kohalolek.

Ebaisiklik kohalolek,
erapooletu kohalolek.

Istu sellega ja ole üks kohalolekuga,
jää kohalolekuga, sest see on pind.

Meel on nagu ankruta laev.

Tormis ulpimas.

Kuid kohalolek on nagu juur.

Ma ei nimetaks seda ankruks,
sest ankur on väike asi, kohalolek on kõikjal.

Jää sellega ja leia oma olemine

lihtsalt pöörates sellele tähelepanu.

Ja näe, et see pole ooteseisund.

Olemine ei oota,
et meel lõdvestuks.

See on pidevalt kohal,

meelega võrreldes see on pidev seisund.

Ja lihtsalt niimoodi istudes

ja koos selle eristamisega
meele ja kohalolu vahel.

Siis pole sul tarvis üritada
meelt kontrollida.

Lihtsalt kohalolekuna olles, sellega üks olles,
mõtetevärk muutub väga nõrgaks, tähtsusetuks.

Kui sa jääd edasi isikuks, kes on,
kuidas seda nüüd öeldagi?...

igapäevane mina.

Kui sa jääd edasi isikuks,

siis see on see,
millega meel kõvasti haakub,

kuid jäädes kohalolekuks,
isegi kui see toimub, see pole mitte midagi.

Sest see muutub, kogu aeg muutub,
kogu aeg uued tegelased sel laval.

Aga su olemus, olles endast teadlik,
see on ilus.

Ja kui sa teed seda
kasvõi kümme minutit,

see hakkab sulle väga meeldima,
sest sa koged rahu, mis on sulle loomupärane.

Seega lihtsalt pööra sellele tähelepanu,

isegi kui sa teed seda lühikest aega,

kuid tee täielikult,
nii et sa jõuad punkti, kus sa näed, 'Nii'.

'Mooji ütleb, et ära takerdu mõtetesse.'

See on raske,
kuna nad on väga tuttavad.

See on nagu,
vanad sõbrad tulevad külla, koputavad.

Ja, 'Ää...'

Sa ei pea vastama.

Ma ütlen, Jah, sa ei pea vastama,
sest olgugi, et vanad sõbrad, nad on iganenud sõbrad.

Nad ei ole head sõbrad.

Ära võta midagi vastu
üksnes tuttav olemise tõttu.

See tuleb
ja sa tead, mis siis edasi saab.

Niipea kui sa sellega, isiklikust seisukohast, tegemist teed,
on väga raske sellest eemale jääda.

Kuid sa harjutad oma vahetegemist,
oma vaatamist.

See pole midagi, mida sa pead looma,
sest see on juba fakt.

See on lihtsalt
märkamatuks jäänud fakt.

Nüüd sa pead seda fakti märkama,

et kui sa mõtled endast,
'Mina',

meel võtab selle 'mina' kohe omale.

Kui me ütleme, 'mina'.
me mõtleme pea alati, 'Mina — isik — olen.'

'Mina — isik — olen.'

Mitte sõnadega,
vaid mida nad tegelikult tähendavad.

Me mõtleme endast kui isikust.

Sa avad ukse, et välja minna, isikuna.

On ilmselge, et kui sa väljud isikuna,
sa kohtad isikute-maailma.

Ja te suhtlete omavahel
kui üks isik teisega.

Välju toast kohaloluna.

Välju toast kohaloluna.

Niipalju sa ikka saad teha, see ei võta palju aega.
Ja tasapisi, sellega jätkates,

sa näed, et see muutub loomulikuks.

Sa ei pea sina ise olemist harjutama,

kuid sa pead sina ise olemist harjutama.

Mõistad?

Sina ise—su tõeline mina on siin,

sest isegi võlts minad
ei saa ilma tõelise minata ilmuda.—See on siin.

Kuid refleksi tõttu isiku kohast alustada,

see on nagu, et sa oled siin,
kuid sa elad, nagu sa oleksid seal

ja sa suhtled maailmaga sealt—
seepärast ma ütlengi,

et see on mask, mis sul ees on,

sa ajad asju,
aga su olemus on tegelikult siin.

Ja sa elad maskina,
ebateadlikuna oma olemusest.

See on peamine,
kõige tähtsam asi, mis ära tunda.

See on kõige tähtsam!

Kui sa lihtsalt lased maha
väikseid hädasid, mis ette tulevad,

Põmm!

Põmm!

Põmm!

sa pead ühendust võtma
hea padrunipoega,

sest uusi asju tuleb aina juurde.

Või kui sa lähed kalale õngeridvaga,

sa saad vahel kala kätte.

Kuid ma räägin teile
kalapüügist tohutu võrguga,

mis katab tegelikult terve ookeani.

Ja miks ma seda ütlen?

Sa pead leidma s e l l e, mis on põhjuseks sellele maailmale
ja sellele maisele isikule ja identiteedile.

Sa pead ta leidma.

Ja miks?
Kuidas sa ta ära tunned?

Sest teda kutsutakse ka Minaks.

See on üks suuri paradokse.

Sest ma ütlen,

Mina on esimene, mis ilmub,

see on esimene igas keeles,

intuitsioon, 'Ma olen' tunne,
ilmub kõigepealt.

Ainult seejärel saab näha muud
või seda ja teist,

sest 'mina' on kogemise subjekt —
'mina'-tunne.

Kuid me peame mõistma,
mida 'mina' tähendab,

sest nagu ma varem ütlesin,
Jumal ütleb, 'Ma olen'.

Aga ka ego ütleb,
'Ma olen'.

Ja isegi Kurat ütleb,
'Ma olen'

On nad üks ja see sama?

Sa pead neil vahet tegema.
Isiklik 'ma olen' tunne on põhipõhjus.

'Ma olen'—tähendades—'Ma olen see keha'.

Sa ei mäleta, et sa oleks seda öelnud,
kuid me seostame instinktiivselt,

et kui sa näed seda keha,
siis see olen mina.

'Ma olen keha'
ja seejärel, 'ma olen mu kasvatus'

siis saab tulla kõik muu tingimuslik
ja seal sünnibki isik.

Isik ei sünni keha sündides.

Isik sünnib siis, kui usk 'Ma olen see keha'
ja 'Ma olen mu kasvatus'

kui s e e sünnib, siis tuleb isik.

Kuid enne isikut on teadvus.

Kas see läks liiga paljuks?

Seega kui sa hakkad murdma
refleksi jõudu, mis on...

hakata otsmaid mõtlema
'Ma olen see isik' režiimil,

siis sa võid mõelda kogu päeva
'Ma olen isik' režiimil,

üritades joonde ajada kõiki
'Ma olen isik' ja 'Ma olen keha' režiimi probleeme.

Sellepärast ma ütlesingi,
et kui sa tõused hommikul,

istu natuke aega
vaikuses

ja vaata oma mina,

see tähendab,
oma meelt ja olemise tunnet

ja tee neil vahet.

Meel vatrab
ja mingi isiklik joon.

Olemine on ebaisiklik,

olemine on nagu ruum,

sees ja väljas nagu ruum.

Meel on nagu isik,

sest see tuleb lärmiga, kavatsustega,
emotsioonidega, plaanidega, kiindumuse ja soovidega

—kogu selle ajalooga—
sa oled neist häältest teadlik.

Kuid seekord ära lihtsalt ühendu,

ole sellest ainult teadlik,

sest kui sa ühendud, sa ütled,
'Palun aita mul sellest vabaneda'.

Ei. Teadlik olemisest piisab.
Ole teadlik

ja samaaegselt ole teadlik
olemise ruumist,

kohaloleku kohast.

Siis sa näed, et kohalolek on vaikus,
meel on liikumine.

Jää vaikusesse.

Sa ei pea millekski saama.

See on juba kohal
ja sa vaatad juba vaikusest.

Seega kui ma ütlen, Ole null,
null tähendab tühjust,

olemust,
jää selleks.

Ja kui sa istud sedasi viis-kuus minutit,
kümme, kui soovid,

on need su kõige paremini
veedetud kümme minutit.