< Return to Video

Ara Pacis Augustae (Altar of Augustan Peace), 13-9 saj.ekr. (Rooma)

  • 0:05 - 0:06
    Me seisame imekaunis
  • 0:06 - 0:08
    uues muuseumis, mille kujunduse
  • 0:08 - 0:09
    lõi Richard Meier hoidmaks
  • 0:09 - 0:11
    Ara Pacist.
  • 0:11 - 0:12
    Üks olulisemaid
  • 0:12 - 0:14
    monumente Augustuse-Roomast.
  • 0:14 - 0:17
    -Ara Pacis tähendab rahu altarit.
  • 0:17 - 0:21
    Augustus oli esimene Rooma keiser ning
  • 0:21 - 0:25
    inimene, kes lõi Rooma õiguse,
  • 0:25 - 0:26
    mis on ühtlasi Rooma rahu.
  • 0:26 - 0:28
    Sündmus, mis ajendas
  • 0:28 - 0:30
    ehitise rajamist
  • 0:30 - 0:33
    oli Augustuse
  • 0:33 - 0:35
    võidukas naasmine armeest,
  • 0:35 - 0:38
    mis on nüüd Hispaania ja Prantsusmaa.
  • 0:38 - 0:40
    Naasedes lubas senat
  • 0:40 - 0:43
    luua altari mälestamaks
  • 0:43 - 0:46
    rahu, mille ta impeeriumile püstitas.
  • 0:46 - 0:50
    13.aastal 4.juulil märgistati
  • 0:50 - 0:52
    püha piirkond,
  • 0:52 - 0:55
    kuhu altar ehitatakse.
  • 0:55 - 0:56
    See on üsna imeline,
  • 0:56 - 1:00
    kuna täna on 4.juuli 2012.
  • 1:00 - 1:03
    Nüüd me räägime Ara Pacisest,
  • 1:03 - 1:05
    kuid ilmselgelt on see taastatud,
  • 1:05 - 1:08
    paljudest osadest, mis avastati,
  • 1:08 - 1:12
    mõned 17.sajandil, kuid põhiliselt
  • 1:12 - 1:14
    20.sajandil.
  • 1:14 - 1:15
    Tegelikult on see väike ime,
  • 1:15 - 1:17
    et oleme suutnud kõik selle
    taastada.
  • 1:17 - 1:20
    See oli vajunud unustusse,
  • 1:20 - 1:22
    säilmed lebasid kellegi palee all,
  • 1:22 - 1:25
    alles siis kui tunti ära need jäänused,
  • 1:25 - 1:27
    selgus,et on äärmiselt oluline
  • 1:27 - 1:29
    need välja kaevata ning altar
    taastada.
  • 1:29 - 1:31
    Lõplikult taastati see Mussolini
    ajal,
  • 1:31 - 1:34
    selle fašistist juhi, kes oli võimul
  • 1:34 - 1:35
    teise maailmasõja algul ning
  • 1:35 - 1:37
    ka selle ajal.
  • 1:37 - 1:39
    Mussolinile oli see oluline,
  • 1:39 - 1:42
    kuna Mussolini samastas end Augustusega
  • 1:42 - 1:44
    -esimese Rooma keisriga.
  • 1:44 - 1:46
    Mussolini üritas taastada
  • 1:46 - 1:48
    Itaalia impeeriumit.
  • 1:48 - 1:50
    Me peaksime rääkima sellest,
    mis on altar.
  • 1:50 - 1:52
    -Olgu, rääkides altarist,
  • 1:52 - 1:54
    tegelikult vaatame seinu ümbritsevaid
  • 1:54 - 1:57
    piirkondi, altari keskpaigas
  • 1:57 - 2:00
    viidi aeg-ajalt läbi ohverdusi.
  • 2:00 - 2:02
    -Altar ise on väga huvitav ja
    tähtis, mõeldes
  • 2:02 - 2:04
    Augustusele.
  • 2:04 - 2:06
    Augustus püstitas ja tsentraliseeris
  • 2:06 - 2:08
    võimu.
  • 2:08 - 2:11
    Rooma on olnud alates varasest
    asutamise aastast
  • 2:11 - 2:12
    kuningate võimu all,
  • 2:12 - 2:14
    seda on kontrollinud senat,
  • 2:14 - 2:16
    see on olnud ka vabariik.
  • 2:16 - 2:18
    -Õigus. Senat oli põhimõtteliselt
  • 2:18 - 2:22
    grupp juhtivaid vanureid Rooma
    kodanike seast.
  • 2:22 - 2:25
    Seega Rooma oli vabariik ja see kestis
  • 2:25 - 2:27
    kuni Julius Caesari võimuni, kes oli
  • 2:27 - 2:30
    diktaator ja samuti Augustuse onu.
  • 2:30 - 2:32
    Seejärel mõrvati Caesar,
  • 2:32 - 2:34
    tsiviilsõja käigus ning
  • 2:34 - 2:37
    Augustus püstitas taas rahu.
  • 2:37 - 2:40
    -Õigus. Augustusele, kelle õige nimi oli
    Octavius,
  • 2:40 - 2:43
    anti nimi Augustus
  • 2:43 - 2:45
    austamaks tema võimu.
  • 2:45 - 2:48
    Huvitav on poliitika,
  • 2:48 - 2:50
    millega Augustus end sidus.
  • 2:50 - 2:52
    Ta andis suure võimu senatile tagasi,
  • 2:52 - 2:55
    kuid sellega püstitas ta suure
  • 2:55 - 2:57
    võimu iseendale.
  • 2:57 - 3:00
    -Ta tegi endast juhi või
  • 3:00 - 3:03
    esimese võrdsete hulgas. Muidugi
  • 3:03 - 3:04
    kontrollis ta kõike.
  • 3:04 - 3:07
    -Talle kuulus tiitel Pontificus Maximus,
  • 3:07 - 3:10
    kes oli peapreester antud piirkonnas.
  • 3:10 - 3:12
    Seega oli tema käes üüratu võim.
  • 3:12 - 3:15
    -Nüüd ärgem unustagem tema onu,
  • 3:15 - 3:18
    Julius Caesar'i, kellest tehti jumal ning
  • 3:18 - 3:21
    kes esindas end kui
  • 3:21 - 3:23
    jumala poega.
  • 3:23 - 3:26
    -Seega sellel altari püstitamise ideel
  • 3:26 - 3:30
    on nii poliitiline kui ka spirituaalne
    tähendus.
  • 3:30 - 3:33
    -Ta vaatab tagasi kuldsele ajastule
  • 3:33 - 3:35
    Kreekas, 5.sajandil eKr.
  • 3:35 - 3:38
    Samas vaatab ta tagasi ka
    Rooma Vabariigile.
  • 3:38 - 3:41
    Ta taaselustab mõned antiik rituaalid,
  • 3:41 - 3:44
    Rooma religioonist.
  • 3:44 - 3:47
    Ta võtab omaks traditsioonilised Rooma
    väärtused.
  • 3:47 - 3:49
    -Isegi seda tehes,
  • 3:49 - 3:51
    muudab ta Roomat radikaalselt.
  • 3:51 - 3:53
    Ta muudab Rooma, kui telliskivilinna;
  • 3:53 - 3:56
    linnaks, mis on valmistatud marmorist ning
    Ara Pacis
  • 3:56 - 3:58
    on suurepärane näide sellest.
  • 3:58 - 4:01
    -Vaadates Ara Pacist lähemalt,
  • 4:01 - 4:03
    kõik mida me näeme
  • 4:03 - 4:06
    räägib Kuldse ajastu tähendusest,
  • 4:06 - 4:09
    mille Augustus tõi Rooma Impeeriumi.
  • 4:09 - 4:11
    -Üks märkimisväärseimast
  • 4:11 - 4:15
    Ara Pacise elementidest on
    vägagi dekoratiivne
  • 4:15 - 4:18
    relieef.
  • 4:18 - 4:20
    -See asetseb ümberringi,
  • 4:20 - 4:23
    see näitab rohkemat kui 50 erinevat
  • 4:23 - 4:26
    liiki taimi, mis on väga
  • 4:26 - 4:29
    loomutruud ning see tõttu on neid
    lihtne tuvastada.
  • 4:29 - 4:31
    Siiski on need vägagi abstraktsed ja
  • 4:31 - 4:34
    need moodustavad kauni, sümmeetrilise
  • 4:34 - 4:36
    ja lineaarse mustri.
  • 4:36 - 4:38
    -Selles peitub reaalne kord, mis
  • 4:38 - 4:40
    on antud looduse keerukusele.
  • 4:40 - 4:42
    Las ma kirjeldan kiirelt, mida mina näen.
  • 4:42 - 4:44
    See massiivne, elegantne luuderohu leht,
  • 4:44 - 4:45
    mis on rahvuslik taim ning
  • 4:45 - 4:48
    mis tehti kuulsaks Korintose pealinnades.
  • 4:48 - 4:50
    Sarnaselt kandelaabrile,
  • 4:50 - 4:52
    üles kasvades,
  • 4:52 - 4:54
    näeme, et kõigi taimede väädid
  • 4:54 - 4:55
    muutuvad spiraalseteks.
  • 4:55 - 4:57
    -Seal on ka vorme loomadest.
  • 4:57 - 4:59
    Nendest lehtedest ja taimedest,
  • 4:59 - 5:03
    võime leida konni, sisalikke ja linde.
  • 5:03 - 5:04
    -Süvistus on päris sügav,
  • 5:04 - 5:06
    seega on suur kontrastiline vahe
  • 5:06 - 5:08
    välimisel marmoril ja sisemisel ning
  • 5:08 - 5:10
    seejärel varjudel mis tekivad.
  • 5:10 - 5:12
    See tekitab tunde pinnase tõusmisest.
  • 5:12 - 5:15
    -Kunsti inimesed tõlgendavad seda kui
  • 5:15 - 5:17
    viljakuse sümbolit,
  • 5:17 - 5:19
    Kuldse ajastu külluses,
  • 5:19 - 5:21
    mille Augustus lõi.
  • 5:21 - 5:23
    -Me näeme ka samu mustreid
  • 5:23 - 5:25
    korduvat kipsil, mis
  • 5:25 - 5:26
    raamivad neid paneele.
  • 5:26 - 5:28
    Meil on veel ka looklus,
  • 5:28 - 5:30
    mis liigub horisontaalselt ümber
  • 5:30 - 5:32
    terve väliskülje.
  • 5:32 - 5:34
    See on ülalpool looklust me näeme
  • 5:34 - 5:36
    narratiivseid friise.
  • 5:36 - 5:40
    -Need paneelid on taas seotud
    Kuldse ajastuga,
  • 5:40 - 5:42
    mille püstitas Augustus.
  • 5:42 - 5:44
    Need viivad tagasi Aeneaseni, Rooma
    avastajani ja
  • 5:44 - 5:48
    Augustuse eelkäijani.
  • 5:48 - 5:51
    Me näeme ka teisi allegoorilisi figuure,
  • 5:51 - 5:52
    Sümboliseerides Roomat ja rahu.
  • 5:52 - 5:54
    -Me peame olema ettevaatlikud,
  • 5:54 - 5:56
    üritades kirjeldada seda,
  • 5:56 - 5:57
    mida täpselt üritatakse
    kujutada.
  • 5:57 - 5:59
    On palju erinevaid vastuolus olevaid
    tõlgendusi.
  • 5:59 - 6:02
    -Need on allegoorilised ja mütoloogilised
    stseenid,
  • 6:02 - 6:05
    mis ilmuvad altari esimisel ja tagumisel
    poolel ja
  • 6:05 - 6:07
    samuti ka selle külgedel,
  • 6:07 - 6:09
    näeme me protsessiooni.
  • 6:09 - 6:10
    -Me oleme käinud ümber välimise
    seina
  • 6:10 - 6:12
    ning nüüd vaatame
  • 6:12 - 6:14
    paneeli, mis tegelikult
  • 6:14 - 6:15
    on väga heas seisukorras.
  • 6:15 - 6:17
    Aga see ei tähenda, et
  • 6:17 - 6:18
    me teaks mis sellel toimub.
  • 6:18 - 6:20
    -Siin on palju argumente
  • 6:20 - 6:22
    selle kohta, mida keskne figuur
  • 6:22 - 6:23
    esindab.
  • 6:23 - 6:25
    Osad kunstiajaloolased arvavad,
  • 6:25 - 6:26
    et see kirjeldav Veenust.
  • 6:26 - 6:29
    Teised aga arvavad et see esindab rahu,
  • 6:29 - 6:32
    osadele on figuur Maaema või Tellius.
  • 6:32 - 6:34
    Igal juhul, on ta ilmselgelt
  • 6:34 - 6:37
    figuur, mis kujutab viljakust
  • 6:37 - 6:38
    ja küllust.
  • 6:38 - 6:39
    -Ta on kaunisti
  • 6:39 - 6:41
    sulatatud, vaata neid riidekinnitusi,
  • 6:41 - 6:43
    tema torsol,
  • 6:43 - 6:45
    selleks et tuua esile tema nahka,
  • 6:45 - 6:47
    justkui jumalanna Parthenon,
  • 6:47 - 6:49
    Kreeka akropolist.
  • 6:49 - 6:51
    -Tema süles istuvad kaks last,
  • 6:51 - 6:52
    ühele pakub ta puuvilja.
  • 6:52 - 6:54
    Tal on süles puuvili.
  • 6:54 - 6:57
    Teisel pool istuvad kaks
  • 6:57 - 6:59
    mütoloogilist figuuri, kes
  • 6:59 - 7:01
    esindavad ajaloolaste arvates
  • 7:01 - 7:03
    Maa ja mere tuuli.
  • 7:03 - 7:05
    -Vaata neid riideid
  • 7:05 - 7:06
    mis hoiavad neid,
  • 7:06 - 7:07
    moodustades kauni,
  • 7:07 - 7:09
    peaaegu nagu kiirtepärja
    ümber nende kehade.
  • 7:09 - 7:11
    -Ja tema jalgel,
  • 7:11 - 7:12
    näeme lammast ja härga,
  • 7:12 - 7:15
    seega on tunda harmooniat
  • 7:15 - 7:18
    rahu ja viljakuse vahel.
  • 7:18 - 7:20
    -See pidavat olema väga
  • 7:20 - 7:22
    haruldane antiik maailmas.
  • 7:22 - 7:24
    -Augustus valitseb pärast sajandeid
  • 7:24 - 7:27
    tsiviilsõdu, pärast Julius Caesari
  • 7:27 - 7:29
    mõrva.
  • 7:29 - 7:31
    Seega ma arvan, et tegu on võimsa
    aistinguga
  • 7:31 - 7:33
    toimunust Kuldsel Ajastul.
  • 7:33 - 7:36
    -Kõnnime nüüd kulgedele
  • 7:36 - 7:38
    ja vaatame protsessiooni.
  • 7:38 - 7:41
    Friis liigub
  • 7:41 - 7:42
    tagumise külje piirkonnast
  • 7:42 - 7:46
    ülesse kõige esimesse ossa, mõlemalt
    poolelt.
  • 7:46 - 7:48
    Figuuridki vaatavad
  • 7:48 - 7:50
    peamise trepi suunas.
  • 7:50 - 7:52
    -Kunstiajaloolased pole kindlad,
    milline
  • 7:52 - 7:55
    sündmus on siin kujutatud.
  • 7:55 - 7:56
    -Nad pole kindlad
  • 7:56 - 7:57
    mitte milleski, ega ju ?
  • 7:57 - 7:58
    -Ei
  • 7:58 - 7:59
    Siin on paar
  • 7:59 - 8:01
    võimalust mis on püstitatud.
  • 8:01 - 8:03
    Esimene väidab, et me näeme
  • 8:03 - 8:05
    protsessiooni mis oleks leidnud aset
  • 8:05 - 8:08
    ajal mil altar pühitseti.
  • 8:08 - 8:11
    Figuurid mida me näeme on preestrid
  • 8:11 - 8:13
    ja me saame neid identifitseerida,
  • 8:13 - 8:15
    pähe pandud looride järgi.
  • 8:15 - 8:17
    Siin paistab olevat ka liikmeid
  • 8:17 - 8:19
    Augustuse perekonnast,
  • 8:19 - 8:20
    kuigi nende identiteedid pole
  • 8:20 - 8:22
    kindlalt püstitatud.
  • 8:22 - 8:25
    -Me arvame, et teame milline figuur
  • 8:25 - 8:27
    neis on Augustus, vaatamata sellele, et
    marmor
  • 8:27 - 8:28
    ise ei ole iseäranis
  • 8:28 - 8:30
    heas konditsioonis ja me
  • 8:30 - 8:32
    oleme kaotanud ta keha esimese
    poole.
  • 8:32 - 8:33
    Me arvame et saame identifitseerida ka
  • 8:33 - 8:36
    ühe tähtsamatest ministritest-
  • 8:36 - 8:38
    kelleks oleks Agrippa.
  • 8:38 - 8:39
    Mõeldes selle tagasi vaadates
  • 8:39 - 8:41
    friisile parthenonil
  • 8:41 - 8:44
    Kreeka Kuldsest Ajastust.
  • 8:44 - 8:46
    Need figuurid on väga kaunid
  • 8:46 - 8:49
    ning ei esinda kedagi kindlat,
  • 8:49 - 8:52
    vähemalt ateena elanikke, üldistatult.
  • 8:52 - 8:53
    -Aga need on portreed.
  • 8:53 - 8:54
    -Õigus ja me ei saa alati
  • 8:54 - 8:56
    neid kindlalt
    indentifitseerida,
  • 8:56 - 8:58
    siiski on nad väga spetsiifilised
    individuaalid
  • 8:58 - 9:01
    spetsiifilisest ajastust,
  • 9:01 - 9:03
    osalemas spetsiifilisel üritusel.
  • 9:03 - 9:05
    -On huvitav sellest mõelda,
  • 9:05 - 9:06
    kuna läbi
  • 9:06 - 9:08
    vabariigi, portreerimine kivisse
  • 9:08 - 9:09
    oli midagi, milles roomlased
  • 9:09 - 9:10
    olid ülimalt osavad.
  • 9:10 - 9:12
    Seega ei üllata mind
  • 9:12 - 9:13
    fakt, et nad
  • 9:13 - 9:15
    ei näe välja idealiseeritud vaid
  • 9:15 - 9:17
    pigem sptsiifilised.
  • 9:17 - 9:18
    -Me märkame ka neid erinevusi
  • 9:18 - 9:20
    nikerduste sügavustes.
  • 9:20 - 9:21
    Osad figuurid on esindatud
  • 9:21 - 9:23
    kõrge relieefiga, teised
  • 9:23 - 9:25
    tagaplaanil aga
  • 9:25 - 9:27
    on esindatud madala relieefiga.
  • 9:27 - 9:28
    Seega loob see totaalse
  • 9:28 - 9:29
    illusiooni ruumist ja
  • 9:29 - 9:30
    rahvast protsessioonil
  • 9:30 - 9:32
    -Teine võimalus kuidas
  • 9:32 - 9:34
    roomlased eripära väljendavad on
  • 9:34 - 9:36
    laste kaasamine.
  • 9:36 - 9:38
    See on püha üritus ja
  • 9:38 - 9:39
    samuti ka ametlik, kuid
  • 9:39 - 9:41
    siiski on seal lapsed,
  • 9:41 - 9:42
    tegemas laste tegevusi.
  • 9:42 - 9:43
    See näitab, et nad ei
  • 9:43 - 9:45
    pööra alati tähelepanu.
  • 9:45 - 9:46
    -On ka mõningaid tõlgendusi,
  • 9:46 - 9:47
    mis pakuvad, et
  • 9:47 - 9:49
    laste kohalolek väljendas
  • 9:49 - 9:50
    Augustuse muret
  • 9:50 - 9:52
    sündide ja seaduste, mis
  • 9:52 - 9:54
    julgustasid abielu ja
  • 9:54 - 9:56
    laste sündi.
  • 9:56 - 9:58
    See oli algselt maalitud-
  • 9:58 - 9:59
    me näeks roosat,
  • 9:59 - 10:01
    sinist ja rohelist- ning seda
  • 10:01 - 10:02
    oleks väga keeruline ette kujutada,
  • 10:02 - 10:04
    vaadates sel hetkel marmorit.
  • 10:04 - 10:05
    -On tõsi, eriti
  • 10:05 - 10:06
    Meieri ehitistes, mis on
  • 10:06 - 10:08
    väga modernsed ja karmid,
  • 10:08 - 10:09
    seda on peaaegu räige
  • 10:09 - 10:11
    ette kujutada kui eredalt
  • 10:11 - 10:13
    see oleks maalitud-
  • 10:13 - 10:14
    Need olid väga eredad!
  • 10:14 - 10:15
    -Olid küll. Seega üks asi
  • 10:15 - 10:17
    mida Augustus sõnas
  • 10:17 - 10:18
    iseendale, oli tema Rooma
  • 10:18 - 10:21
    asutamine, tellis tellise haaval ja
  • 10:21 - 10:22
    ta muutis selle marmori
    linnaks.
  • 10:22 - 10:25
    Augustus lõi keisririigi ja
  • 10:25 - 10:28
    siin me oleme 2000 aastat hiljem,
  • 10:28 - 10:31
    Roomas, millele ta aluse pani.
Title:
Ara Pacis Augustae (Altar of Augustan Peace), 13-9 saj.ekr. (Rooma)
Description:

more » « less
Video Language:
English
Duration:
10:41

Estonian subtitles

Revisions