Catherine Mohr ehitab säästlikult

Selles TED U-l peetud lühikeses, vaimukas ja inforohkes kõnes kirjeldab Catherine Mohr kõiki neid veidraid otsuseid, mida ta tegi, kui ehitas oma uut loodussäästlikku maja - võttes arvesse tegelikke energiaga seotud numbreid, mitte ülesblufitud väärtusi. Millised valikud määravad kõige rohkem? Mitte need, mida te arvate.

Esiteks - ma olen nohik.

Ma söön orgaanilist toitu,

püüan vähendada oma süsinikujalajälge, tegelen robotkirurgiaga

ja tahan väga ehitada loodussäästlikult,

aga ma suhtun väga kahtlevalt

kõigisse neisse heatahtlikesse artiklitesse,

milles on palju vaimset üleolekut

ja vähe fakte

ja kus räägitakse, kuidas ma selliseid asju tegema peaksin.

Niisiis pean selle ise välja mõtlema.

Näiteks: kas see on halb?

Olen pillanud tilga orgaanilist jogurtit, mis on tehtud

õnnelike, ennast teostanud, kohalike lehmade piimast,

oma köögiletile

ja haaran paberrätiku, et seda ära pühkida.

Aga kas ma tohin paberrätikut kasutada?

Vastus sellele peitub kätketud energias.

Nii suur hulk energiat läheb

igasse paberrätikusse - ja nii palju kätketud vett.

Iga kord, kui ma kasutan paberrätikut,

kasutan ma nii palju

virtuaalset energiat ja vett.

Pühin ära, viskan minema.

Kui ma võrdlen seda puuvillase rätikuga,

mina ma võin tuhat korda kasutada,

ei saa ma kuigi palju kätketud energiat,

kuni ma selle jogurtise rätiku puhtaks pesen.

See on nüüd käitusenergia.

Kui ma pistan oma rätiku pesumasinasse,

olen pannud energia ja vee

rätikusse tagasi, välja arvatud juhul,

kui ma kasutan eestlaetavat üliefektiivset pesumasinat,

mispuhul on pilt veidi parem.

Aga kuidas on lood taaskasutatud paberist rätikuga,

mida saab rebida poole väiksemate lehtedena?

Nüüd on eelis paberrätikul.

Tühja neist paberrätikutest. Võtame pesukäsna.

Ma pühin selle käsnaga ära ja loputan jooksva vee all,

kasutades palju vähem energiat ja palju rohkem vett,

välja arvatud siis, kui te olete minusugused ja jätate kraani

kuuma peale isegi siis, kui te seda avate,

ja siis hakkate kasutama rohkem energiat,

või veel hullem, lasete veel joosta, kuni see soojeneb,

et lappi ära loputada.

Ja nüüd pöörame asja pea peale.

(Naer)

See tõestab, et vahel

omavad asjad, millest sa seda kõige vähem ootad,

näiteks asend, millesse jätad kraani,

suuremat mõju kui ükski neist asjadest,

mida sa püüdsid optimeerida.

Kujutage nüüd ette, kui minusugune veidrik

püüab maja ehitada.

(Naer)

Seda me koos abikaasaga praegu teemegi.

Me tahtsime teada, kui loodussäästlikud me suudame olla.

On olemas tuhandeid artikleid,

mis õpetavad, kuidas teha öko-kompromisse.

Need on täpselt sama kahtlased,

sest õpetavad optimeerima pisiasju,

vaadates mööda elevandist elutoas.

Keskmine maja sisaldab

umbes 300 megavatt-tundi

kätketud energiat.

Nii palju on vaja energiat, et seda ehitada -

miljoneid ja miljoneid paberrätikuid.

Tahtsime teada, kui palju paremini suudaksime seda teha.

Nagu paljud inimesed,

ehitasime krundile, kus oli vana maja ees.

Ma näitan teile tüüpilist elamut üleval

ja all seda, mida meie teeme.

Esiteks, lammutame selle maha.

See kulutab energiat, aga kui maja dekonstrueerida,

osakesteks võtta ja neid osi kasutada,

saate osa sellest energiast tagasi.

Siis kaevasime suure augu,

vihmaveepaagi paigaldamiseks,

et meil oleks kastmisvesi omast käest.

Siis valasime suure vundamendi

passiivmaja jaoks.

Kätketud energiat on võimalik vähendada

umbes 25 protsenti,

kasutades lendtuhka sisaldavat betooni.

Siis ehitasime üles karkassi.

See on karkass - puit,

komposiitmaterjalid,

ja selle puhul on raske kätketud energiat vähendada,

aga see võib olla piisavalt jätkusuutlik,

kui te kasutate FSC poolt heakskiidetud puitu.

Siis jõudsime

esimese suure üllatuseni.

Kui me paigaldame majale alumiiniumist aknad,

muutub energiakasutus kohe kahekordseks.

PVC on veidi parem,

aga siiski mitte nii hea kui puit, mille me valisime.

Siis paigaldasime kanalisatsiooni,

elektrisüsteemi, küttesüsteemi

ja soojustuse.

Vahtplast on suurepärane soojustusmaterjal, mis täidab kõik praod,

aga selles on üsna palju kätketud energiat.

Pihustatav tselluloos

on palju väiksema kätketud energiaga alternatiiv.

Me kasutasime ka õlepalle,

oma raamatukogutoa seinatäidiseks

ja nende kätketud energia on null.

Kui jõuate pahteldamiseni,

siis EcoRock kätkeb endas ainult veerandit

sellest energiast, mida kätkeb tavaline pahtel.

Alles siis jõuate viimistlusmaterjalideni,

mida käsitlevad kõik need "säästa loodust" artiklid.

Võrreldes majaehitusega

on nende osakaal kaduvväike.

Aga sellegipoolest keskendub ajakirjandus just sellele.

Välja arvatud põrandate osas.

Kui te panete majja vaipkatte,

moodustab põrand kümnendiku maja kätketud energiast,

kuid mitte siis, kui te kasutate betooni või puitu,

sest sel juhul on tulemus palju madalam.

Niisiis, liidame juurde viimistluse energia, arvutame kõik kokku

ja me oleme ehitanud maja vähem kui poolega

kätketud energiast, mis sellise maja ehitamiseks tavaliselt kulub.

Aga enne kui me endale

liiga agaralt õlale patsutame -

me oleme pannud 151 megavatt-tundi energiat

selle maja ehitamiseks,

kuigi siin oli enne ka üks maja.

Niisiis on küsimus selles:

kuidas me suudame selle tagasi teenida?

Kui ma majandan oma uut, energiasäästlikku maja,

võrreldes vana, mitte-energiasäästliku majaga,

teeme me selle tasa umbes kuue aastaga.

Küllap oleksin ma täiustanud ka vana maja,

et muuta seda energiasäästlikumaks.

Ja sellisel juhul

oleks mul võtnud ligi 20 aastat, et nulli jõuda.

Kui ma ei oleks pööranud tähelepanu kätketud energiale,

oleks see võtnud meilt

üle 50 aasta, et nulli jõuda,

võrreldes täiustatud vana majaga.

Mida see tähendab?

Võrreldes minu osaga majast

võrdub see umbes sellega,

kui palju ma aastas autoga sõidan,

ja see on umbes viis korda nii palju,

kui ma sööksin ainult taimetoitu.

Aga minu elevant elutoas lendab lennukiga.

Ilmselt peaksin TED-ilt jala koju minema.

Kõik need arvutused

kätketud energia kohta on blogis kättesaadavad.

Vahel mängivad asjad, mille puhul sa seda oodatagi ei oskaks,

kõige suuremat rolli.

Tänan teid.