< Return to Video

Divergents 3

  • 0:01 - 0:03
    Nüüd teeme veidi uhkema versiooni, siis me proovime
  • 0:03 - 0:05
    analüüsida vektorvälja.
  • 0:05 - 0:08
    ja loodetavasti see teeb kõik natuke
  • 0:08 - 0:09
    natuke mõistetavamaks.
  • 0:09 - 0:13
    ütleme, et vedeliku kiirus, või osakeste
  • 0:13 - 0:18
    vedelikus, ükskõik kus x-y tasandil, ütleme,
  • 0:18 - 0:28
    et x-suunas, on see x ruudus, x ruudus miinus 3x
  • 0:28 - 0:38
    pluss 2 x-suunas, plus y ruudus miinus 3 y pluss
  • 0:38 - 0:40
    2 y-suunas
  • 0:40 - 0:44
    teeme ta lihtsaks, nii et meil on vaja ainult ühte asja tegurdada
  • 0:44 - 0:46
    Nii, teeme matemaatika esmalt ära.
  • 0:46 - 0:52
    Nuputame, divergentsi meie vektorväljast,
  • 0:52 - 0:54
    divergents meie väljast.
  • 0:54 - 0:56
    Ja näitan teile graafikut sellest väljast, varsti, nii et me saame
  • 0:56 - 0:58
    aimu, sellest, milline see tegelt välja näeb,
  • 0:58 - 1:02
    minu mitte-nii-täpsete joonistuste asemel.
  • 1:02 - 1:03
    Nii, mis on divergents?
  • 1:03 - 1:05
    Me võtame osatuletise x-komponendist
  • 1:05 - 1:07
    x suhtes
  • 1:07 - 1:09
    Nii, et ta on vaid, siin on vaid üks x-muutuja, nii et me ei
  • 1:09 - 1:12
    pea muretsema y ja z pärast
  • 1:12 - 1:14
    See on tuletis sellest avaldisest
  • 1:14 - 1:15
    x suhtes
  • 1:15 - 1:20
    Nii, ta on 2x miinus 3.
  • 1:20 - 1:23
    ja siis me lisame selle osatuletise y-komponendist
  • 1:23 - 1:25
    või y-funktsioonist, y suhtes.
  • 1:25 - 1:28
    On ainult y'd y-komponendis, nii et me vaid
  • 1:28 - 1:29
    võtame tuletise y suhtes.
  • 1:29 - 1:35
    Nii, et ta on pluss 2y miinus 3.
  • 1:35 - 1:39
    Või me võime öelda, et divergents v'st ükskõik kus
  • 1:39 - 1:48
    xy, nii et see on dunktsioon x'st ja y'st, on 2x plus 2y miinus 3.
  • 1:48 - 1:53
    Nüüd, enne kui ma näitan teile graafikut, analüüsime seda
  • 1:53 - 1:54
    funktsiooni natuke.
  • 1:54 - 1:56
    Esmalt, vaatame orginaal vektorvälja,
  • 1:56 - 2:02
    ja mõtleme, millal sellel vektorväljal on mõned
  • 2:02 - 2:03
    huvitavad punktid?
  • 2:03 - 2:06
    Mina arvan, et mõned huvitavad punktid on kui x- või
  • 2:06 - 2:08
    y-komponendid on võrdsed nulliga.
  • 2:08 - 2:11
    Nii, millal on x-komponent võrdne nulliga?
  • 2:11 - 2:13
    Kui me võtame teguriks x-komponendi, on see sama
  • 2:13 - 2:17
    kui, me kirjutaks oma vektorvälja ümber.
  • 2:17 - 2:23
    Kui me võtaks vaid selle teguriks, see on x miinus 1 korda x miinus
  • 2:23 - 2:30
    2i pluss, ja see on sama polünoom, vaid y'ga
  • 2:30 - 2:38
    y-komponendiks, nii et y miinus 1 korda y miinus 2 korda j.
  • 2:38 - 2:43
    Nii et x-komponent on 0 kui x on võrdne ühega, need on vaid
  • 2:43 - 2:45
    plünoomi juured, kui x on võrdne
  • 2:45 - 2:47
    ühe või kahega, eks?
  • 2:47 - 2:52
    ja y-komponent on 0 kui y on võrdne 1 või 2'ga.
  • 2:52 - 2:55
    Ja nad on mõlemad võrdsed nulliga, kui meil on ükski kombinatsioon
  • 2:55 - 2:55
    nendest punktidest.
  • 2:55 - 3:02
    Nii et punktid, kusnad mõlemad on võrdsed nulliga on 1,1 x'd
  • 3:02 - 3:05
    on 1, y on 2, eks, kuna siis mõlemad komponendid on
  • 3:05 - 3:10
    0, 2, 1, või 2,2.
  • 3:10 - 3:15
    Nii, et need on punktid kus kiiruse suurus
  • 3:15 - 3:17
    vedeliku, või osakeste vedelikus on 0.
  • 3:17 - 3:20
    Ja me näeme seda oma graafikul hetke pärast.
  • 3:20 - 3:22
    Ja lubage mul küsida veel üks küsimus.
  • 3:22 - 3:27
    Mis punktides on, esmalt otsustame, mis punkt
  • 3:27 - 3:29
    on divergents võrdne 0'ga?
  • 3:29 - 3:32
    Ütleme, mis punktis on divergents võrdne nulliga.
  • 3:32 - 3:34
    Las ma teen natuke ruumi vabaks.
  • 3:34 - 3:36
    Ma arvan, et võin selle kustutada.
  • 3:36 - 3:40
    Meil on meie punktid, me mõtlesime välja, mis koordinaadid on
  • 3:40 - 3:43
    vektorivälja suurs vektorväljast 0.
  • 3:43 - 3:48
    Nuputame selle välja, millal on divergents
  • 3:48 - 3:50
    võrdne nulliga?
  • 3:50 - 3:51
    Nii, see on divergents.
  • 3:51 - 3:58
    Nii, kui me paneme ta võrdseks 0'ga, 2x plus 2y, 2x
  • 3:58 - 3:59
    plus 2y, vabandust.
  • 3:59 - 4:01
    Te teate mis. See on 2x miinus 3 plus 2y miinus 3.
  • 4:01 - 4:04
    Nii, et see on miinus 6, eks?
  • 4:04 - 4:06
    miinus 3 miinus 3, see on miinus 6.
  • 4:06 - 4:10
    See on minu suur viga, liitmine ja lahutamine.
  • 4:10 - 4:12
    Igatahes, divergents.
  • 4:12 - 4:15
    2x pluss 2y, miinus 6
  • 4:15 - 4:17
    Ja me tahame teada, millal võrdub see nulliga?
  • 4:17 - 4:20
    Paneme ta siis võrdseks nulliga.
  • 4:20 - 4:22
    Ja me võime seda veidi lihtsustada.
  • 4:22 - 4:26
    Me võime jagada mõlemad võrrandi pooled kahega, ja saate x
  • 4:26 - 4:29
    pluss y miinus 3 on võrdne nulliga.
  • 4:29 - 4:33
    Saate x plus y on võrdne kolmega.
  • 4:33 - 4:35
    Me võiksime siin lõpetada, või võiksime sisestada meie
  • 4:35 - 4:40
    traditsioonilise mx plus b vormi, ma leian, et nii on lihtsam
  • 4:40 - 4:41
    rida visualiseerida.
  • 4:41 - 4:46
    Me võiksime öelda, y on võrdne 3 miinus x'ga.
  • 4:46 - 4:51
    Nii, mööda seda jooont, divergents vektorväljadest
  • 4:51 - 4:56
    b on võrdne nulliga, koos joonega y on võrdne 3 miinus x.
  • 4:56 - 4:59
    Ja kui me oleme sellest joonest üleval, divergents tuleb
  • 4:59 - 5:02
    positiivne, eks, kuna kui teeksite sellest suurem kui
  • 5:02 - 5:04
    märgi, kanduks see üle.
  • 5:04 - 5:06
    Teil oleks y on suurem kui 3-x.
  • 5:06 - 5:14
    Nii, et y on suurem kui 3-x, divergents on positiivne.
  • 5:14 - 5:19
    Ja y vähem kui 3 miinus x, divergents on negatiivne.
  • 5:19 - 5:22
    Ja te võiksite teha sellest väiksem kui märgi, siis lahendada ja
  • 5:22 - 5:24
    te saaksite y on väiksem kui 3-x, te tahate teada, millal
  • 5:24 - 5:26
    divergents on negatiivne.
  • 5:26 - 5:29
    Ma arvan, et me oleme teinud kõike analüüsimist, mida teha saame.
  • 5:29 - 5:31
    Vaatame nüüd graafikut ja näeme, kas ta on
  • 5:31 - 5:34
    kooskõlas meie aimuga sellest, mis divergents on,
  • 5:34 - 5:35
    ja numbritega, mida me leidsime.
  • 5:37 - 5:39
    Ma loodan, et te näete seda.
  • 5:39 - 5:41
    See on vektorväli.
  • 5:41 - 5:46
    Mul pole ruumi, et seda näidata, aga ma arvan, et te mäletate, see
  • 5:46 - 5:48
    on, teate küll, x ruudus miinus 3x plus 2.
  • 5:48 - 5:50
    See on meie vektorvälja definitsioon.
  • 5:50 - 5:52
    Ta on graafikuna siin.
  • 5:52 - 5:55
    Ja me nuputasime välja, me just nuputasime välja kuna
  • 5:55 - 5:57
    x-komponendid ja y-komponendid on võrdsed nulliga.
  • 5:57 - 5:59
    Ja siis me ütlesime, kuna mõlemad neist on võrdsed nulliga?
  • 5:59 - 6:01
    Ja me ütlesime, oh, punktis 1,1.
  • 6:01 - 6:04
    See siin on punkt 1,1 ja me näeme, et vektorite
  • 6:04 - 6:06
    suurused on 0 selles punktis.
  • 6:06 - 6:10
    Ja tegelikult, ma võiksin zoomida sisse veidi.
  • 6:10 - 6:12
    Umbes siin, nad kõik on suunaga sisse poole, aga nad muutuvad
  • 6:12 - 6:16
    väiksemaks ja väiksemaks, kui te lähenete punktile 1,1, eks?
  • 6:16 - 6:20
    Me ütlesime ka, et punktis 1,2 x on 1 y on 2.
  • 6:20 - 6:22
    ja siin, kah, me näeme, et vektorite suurused
  • 6:22 - 6:25
    muutuvad väga väga väga väikeseks.
  • 6:25 - 6:26
    Me võiksime veel zoomida
  • 6:26 - 6:29
    ja me näeme, suurused muutuvad väga väikeseks.
  • 6:29 - 6:31
    Tine punkt 2,1, jällegi, me näeme suurused
  • 6:31 - 6:33
    muutuvad väikeseks, ja siis 2,2.
  • 6:33 - 6:36
    Nii, see on pidev sellega, mis me teada saime, et see vektor
  • 6:36 - 6:38
    väli muutub siin punktis väga väikeseks.
  • 6:38 - 6:40
    ja teine huvitav asi, mida ütlesime, olgu, kuna
  • 6:40 - 6:42
    divergents võrdub 0'ga?
  • 6:42 - 6:46
    noh, divergents võrdus nulliga mööda joont y on võrdne
  • 6:46 - 6:49
    3 miinus x'ga
  • 6:49 - 6:52
    Nii, see joon on võrdne 3 miinus x algab, y-lõikuvus
  • 6:52 - 6:56
    tuleb 3, ja tuleb alla nii.
  • 6:56 - 6:56
    Eks?
  • 6:56 - 6:59
    Ükskõik mis, ükskõik kus sellel joonel,
  • 6:59 - 7:00
    divergents on 0
  • 7:00 - 7:03
    Ja kui me päriselt vaatame graafikule on see loogiline.
  • 7:03 - 7:07
    Kuna ma ei saa joonistada siia graafikule, kui me joonistaksime ringi
  • 7:07 - 7:11
    siia, oletame, et see on sellel, joon y on
  • 7:11 - 7:15
    võrdne 3 miinus x, me näeksime, et
  • 7:15 - 7:18
    ükskõik mis ajal, täpselt sama palju osakesi siseneb ülevalt
  • 7:18 - 7:21
    paremalt, kui lahkub alt vasakult, eks?
  • 7:21 - 7:24
    Palju sisenevad läbi ülevalt paremalt ja palju lahkuvad
  • 7:24 - 7:24
    alt vasakult.
  • 7:24 - 7:27
    ja vektorid, on umbes samad.
  • 7:27 - 7:32
    Ja kui me läheme siia alla, kui me läheme siia joonel,
  • 7:32 - 7:36
    näeb välja nagu võib-olla siseneb rohkem, aga
  • 7:36 - 7:37
    samuti vähem lahkub.
  • 7:37 - 7:40
    Ma tean, et seda on raske näha, aga igal pool mööda seda joont,
  • 7:40 - 7:41
    näete täpselt sama palju sisenemas, kui lahkumas.
  • 7:41 - 7:45
    ja see on, miks divergents on 0.
  • 7:45 - 7:48
    nüüd, vaatame mõnda teist punkti.
  • 7:48 - 7:51
    siin üleval, me oletame, et divergents on positiivne,
  • 7:51 - 7:52
    ja kas see teeb [KUULDAMATU]
  • 7:52 - 7:53
    mistahes punkti.
  • 7:53 - 7:57
    Kui me joonistaksime ringi siia, siis näeme vektoreid
  • 7:57 - 8:00
    vasakul pool ringist, mida te ei näe,
  • 8:00 - 8:02
    kuna ma ei saa siia graafikule joonistada.
  • 8:02 - 8:05
    Aga tegelikult, Ütleme, et ruut.
  • 8:05 - 8:08
    Ütleme, et ruut on minu ala, eks?
  • 8:08 - 8:09
    See siin.
  • 8:09 - 8:12
    Kui see ruut on minu piirkond, siis me näeme vektoreid
  • 8:12 - 8:16
    vasakul pool suuremana, kui lahkuvad faktorid on suuremad
  • 8:16 - 8:19
    kui sisenevad, eks?
  • 8:19 - 8:23
    Nii, et kui antud ajaga rohkem lahkub, kui siseneb
  • 8:23 - 8:27
    siis ma muutun vähem tihedaks, või te võiks öelda
  • 8:27 - 8:29
    et osakesed divergeeruvad ( hajuvad )
  • 8:29 - 8:32
    ja see on loogiline, sest mul on positiivne divergents
  • 8:32 - 8:35
    ja kui me läheme siia, kus divergents on negatiivne, valime
  • 8:35 - 8:37
    mistahes koha.
  • 8:37 - 8:40
    ütleme, et see ruut siin.
  • 8:40 - 8:44
    me näeme, et vektorid sisenemas,
  • 8:44 - 8:47
    vektorid siia sisenemas, on suuremad kui
  • 8:47 - 8:49
    väljuvad vektorid
  • 8:49 - 8:51
    Nii, et igal antud ajahetkel rohkem tuleb sisse, kui lahkub
  • 8:51 - 8:54
    nii, et ta muutub tihedamaks. ta tiheneb.
  • 8:54 - 8:57
    Nii, negatiivne divergents, seda saab vaadata kui tihedamaks muutumist.
  • 8:57 - 8:59
    või tegelikult tihenemist.
  • 8:59 - 9:01
    Tegelikult, toimub midagi huvitavat
  • 9:01 - 9:04
    -siin kahes punktis.
  • 9:04 - 9:09
    Ütlesime, et punktis 2,1, me näeme, et
  • 9:09 - 9:14
    y-suunas tegelikult tiheneb, eks?
  • 9:14 - 9:18
    y'st üleval on võrdne ühega, nooled näitavad alla suunas,
  • 9:18 - 9:21
    ja all pool nooled näitavad üles, eks?
  • 9:21 - 9:23
    nii, y-suunas, me tegelikult tiheneme,
  • 9:23 - 9:24
    või meil on negatiivne divergents
  • 9:24 - 9:27
    Asjad sisenevad igas antud kohas.
  • 9:27 - 9:31
    Aga x-suunas, asju lükatakse välja, eks?
  • 9:31 - 9:34
    Nii et põhjus, miks divergents on siin 0, teil võib
  • 9:34 - 9:38
    olla osakesi sisenemas ülevalt ja alt kindlas kohas, kuid
  • 9:38 - 9:41
    teil on täpselt sama palju osakesi lahkumas vasakult
  • 9:41 - 9:42
    ja paremalt.
  • 9:42 - 9:44
    Nii, et on umbes nagu osakesi tõrjutaks välja.
  • 9:44 - 9:49
    Nii, et võrgu põhjal, kahe dimensiooni vahel ei ole
  • 9:49 - 9:52
    suurenemist ega vähenemist tiheduses selle joone -
  • 9:52 - 9:54
    y on võrdne kolm miinus x'ga - peal
  • 9:54 - 9:56
    Ja enne, kui mul aeg otsa saab, tahan anda teile seda aimu
  • 9:56 - 10:01
    jälle, sellest, miks divergents on positiivne ja miks
  • 10:01 - 10:05
    see tähendab, et asjad voolavad välja, kui muutuste kiirus
  • 10:05 - 10:06
    on positiivne.
  • 10:06 - 10:08
    Nii, me ütlesime, et divergents on positiivne.
  • 10:08 - 10:09
    ütleme, et selles kohas, eks?
  • 10:09 - 10:12
    On loogiline, kui meie osatuletised on
  • 10:12 - 10:16
    positiivsed, siis see tähendab et meie vektorid suurenevad
  • 10:16 - 10:19
    ja suurenevad suuremate x ja y
  • 10:19 - 10:21
    väärtustega, eks?
  • 10:21 - 10:23
    Nii, kui meie vektorid muutuvad suuremaks ja
  • 10:23 - 10:26
    suuremaks, suuremate x ja y väärtustega, siis vektorid
  • 10:26 - 10:28
    paremal on suuremad, kui
  • 10:28 - 10:29
    need vasakul.
  • 10:29 - 10:31
    Nad suurenevad.
  • 10:31 - 10:34
    Ja kui ma joonistaksin piiri, rohkem
  • 10:34 - 10:36
    tuleb välja paremalt, kui siseneb vasakult.
  • 10:36 - 10:39
    Ja nii on teil positiivne hajuvus, või
  • 10:39 - 10:41
    muutute vähem tihedaks.
  • 10:41 - 10:44
    Igtahes, loodan et pole teid liialt segadusse ajanud,
  • 10:44 - 10:46
    aga aeg on jälle otsa saanud
  • 10:46 - 10:48
    Kohtume järgmises videos.
Title:
Divergents 3
Description:

Analyzing a vector field using its divergence.

more » « less
Video Language:
English
Duration:
10:48
Aramaa edited Estonian subtitles for Divergence 3
Aramaa added a translation

Estonian subtitles

Revisions