< Return to Video

Pealkiri: Sissejuhatus töö ja energia mõistele

  • 0:01 - 0:02
    Tere tulemast tagasi
  • 0:02 - 0:03
    Tutvustan teile
  • 0:03 - 0:05
    töö ja energia mõisteid
  • 0:05 - 0:08
    Need kaks sõna on
  • 0:08 - 0:10
    igapäevases kasutuses
  • 0:10 - 0:12
    ja teil on ilmselt aimu, mida need tähendada võivad
  • 0:12 - 0:14
    Füüsikaliss kontekstis
  • 0:14 - 0:15
    ei saa neid üks-ühele samastada
  • 0:15 - 0:18
    Te teate, mis on töö
  • 0:18 - 0:20
    Töö on see, kui teed midagi
  • 0:20 - 0:22
    Lähed tööle, et raha teenida
  • 0:22 - 0:25
    Füüsikas on töö...
    Kasutan pikka kirjeldust,
  • 0:25 - 0:28
    mis võib ennast ühel hetkel kordama hakata
  • 0:29 - 0:31
    Kui alustame matemaatilise tõestusega,
  • 0:31 - 0:34
    on ilmselt paremini arusaadav,
  • 0:34 - 0:35
    mis see on
  • 0:35 - 0:39
    Töö on energia, mis on tulnud jõuga
  • 0:39 - 0:44
    Kirjutan selle üles - energia muutus
  • 0:44 - 0:47
    Võtsin selle vastuse Vikipeediast
  • 0:50 - 0:52
    Energia, mida jõud on muundanud
  • 0:52 - 0:54
    See tundub üsna loogiline
  • 0:54 - 0:57
    Nüüd hakkame mõtlema, mis on jõud
  • 0:57 - 0:58
    Jõud on mass korda kiirendus
  • 0:58 - 1:00
    Mis on energia?
  • 1:00 - 1:04
    Kontrollisin Vikipeediast, mis on energia
  • 1:04 - 1:05
    ja vastus nägi huvitav välja
  • 1:05 - 1:09
    Arvan, et see tähendab midagi sellist,
  • 1:09 - 1:13
    et mõisted, mida me kasutame, toimivad sellega,
  • 1:13 - 1:17
    mida me tajume liigutustest ja jõust
  • 1:17 - 1:18
    ja kõikidest neist sarnastest asjadest
  • 1:18 - 1:22
    Tegelikult nad pole eraldiseisvad mõisted
  • 1:22 - 1:23
    Nad on seoses
  • 1:23 - 1:27
    Vikipeedia defineerib energia mõiste võimega teha tööd
  • 1:27 - 1:29
    Mõisted kasutavad defineerimiseks üksteist
  • 1:29 - 1:33
    Võime teha tööd
  • 1:33 - 1:37
    Mis on peaaegu sama hea definitsioon, mille peale oleksin ise tulnud
  • 1:37 - 1:41
    Ainult sõnadena ei anna
  • 1:41 - 1:41
    need kirjeldused palju informatsiooni
  • 1:41 - 1:44
    Järgmisena üritan lahendada võrrandi,
  • 1:44 - 1:46
    mis annaks arusaadavama pildi,
  • 1:46 - 1:48
    mida need sõnad tähendavad
  • 1:48 - 1:55
    Mõiste töö on võrdne
  • 1:55 - 1:59
    jõud korda kaugusega
  • 2:02 - 2:04
    Oletame, et mul on kuubik.
  • 2:04 - 2:06
    Joonistan teise värgiga,
    sest kollane läheb
  • 2:06 - 2:08
    juba liiga tüütuks
  • 2:08 - 2:12
    Avaldan kuubikule jõudu
  • 2:12 - 2:18
    10 njuutonit
  • 2:18 - 2:22
    Liigutan seda kuubikut
  • 2:22 - 2:24
    10-njuutonise jõuga
  • 2:24 - 2:28
    Liigutan teda
  • 2:28 - 2:32
    7 meetrit
  • 2:32 - 2:36
    Töö, mida kulutasin kuubiku liigutamiseks
  • 2:36 - 2:43
    või see energia, mis muundus tööks,
  • 2:43 - 2:47
    on võrdne jõuga,
    mis oli 10 njuutonit korda kaugus
  • 2:47 - 2:49
    korda seitse meetrit
  • 2:49 - 2:54
    See on võrdne seitsmekümnega. 10 * 7 njuuton meetrit
  • 2:54 - 3:00
    Njuuton meetrid on viis jõu defineerimiseks
  • 3:00 - 3:04
    Teisisõnu on see džaul
  • 3:04 - 3:05
    Teen veel ühe esitluse
  • 3:05 - 3:06
    selle tõestuseks
  • 3:07 - 3:09
    Džaul on töö mõõtühik,
  • 3:09 - 3:11
    samuti energia oma
  • 3:11 - 3:13
    Nad on omavahel võrdsed
  • 3:13 - 3:14
    Kui vaadata Vikipeedia definitsiooni,
  • 3:14 - 3:18
    on jõud energia, mis on muundunud jõust
  • 3:18 - 3:20
    ja energia on võime teha tööd
  • 3:20 - 3:24
    Jätan selle ringdefinitsiooni nüüd rahule
  • 3:24 - 3:27
    Kasutan nüüd definitsiooni,
  • 3:27 - 3:31
    mis aitab paremini mõista,
    mis tööd me kasutame
  • 3:31 - 3:35
    Sellega koos ka energiat, mis päriselt muundub
  • 3:35 - 3:37
    objektiks, mida me teeme seda tööd tehes
  • 3:37 - 3:40
    Toon mõned näited
  • 3:43 - 3:44
    Oletame, et mul on kuubik
  • 3:49 - 3:53
    Kuubiku mass on m
  • 3:53 - 3:58
    Kuubik, mille mass on m, alustab liikumist nullist
  • 3:58 - 4:00
    Seejärel kasutan jõudu
  • 4:00 - 4:09
    Kasutan jõudu F teatud pikkusel
  • 4:09 - 4:11
    Võite arvata, mis see pikkus tähendab
  • 4:11 - 4:13
    Pikkuse ühikuks on d
  • 4:13 - 4:18
    Lükkan kuubikut jõuga F
  • 4:18 - 4:19
    pikkuse d võrra
  • 4:19 - 4:21
    Sellega tahan teada saada
  • 4:21 - 4:23
    tehtud töö hulka
  • 4:23 - 4:28
    Mõiste definitsiooni järgi on töö võrdne
  • 4:28 - 4:30
    jõu ja pikkuse korrutisega,
  • 4:30 - 4:32
    mida ma kuubikul kasutan
  • 4:32 - 4:36
    Mis on kuubiku kiirus?
  • 4:37 - 4:39
    See on mõnevõrra kiirem
  • 4:39 - 4:42
    Jõudu pole ja eedada võib,
  • 4:42 - 4:44
    et see siin on hõõrdumiseta
  • 4:44 - 4:48
    Jõud ei ole pelgalt kuubiku kindla kiirusega liigutamine
  • 4:48 - 4:50
    Jõud on võrdne massi ja kiirenduse korrutisega
  • 4:50 - 4:52
    Nii et tegelikult liigub kuubik kiirendusega
  • 4:52 - 4:55
    Kuubik on praegu siin,
  • 4:55 - 4:58
    Selleks ajaks, kui ta jõuab sinna,
  • 4:58 - 5:00
    on kuubikul olnud kiirus
  • 5:00 - 5:02
    Me ei tea, mis see on,
  • 5:02 - 5:04
    sest kasutame muutujaid,
    mitte numbreid
  • 5:04 - 5:07
    Mõtleme välja, mis see tähise W mõistes on
  • 5:07 - 5:11
    Kas mäletad võrratust kineetilise liikumise kohta?
  • 5:11 - 5:12
    Kui ei, siis vaata tagasi
  • 5:12 - 5:14
    Või kui sa pole kunagi videoid näinud,
    siis on terve hulk
  • 5:14 - 5:17
    videoid kineetilisest ja potentsiaalselst liikumisest
  • 5:17 - 5:20
    Saime aru, et kui kiirendame objekti
  • 5:20 - 5:23
    teatud pikkuse võrra, siis lõppkiirus,
    muudan vahelduse mõttes värve,
  • 5:23 - 5:28
    lõppkiirus ruudus
  • 5:28 - 5:32
    võrdub esialgse kiiruse ruut
  • 5:32 - 5:34
    pluss kahekordne kiirendus
    korda pikkus
  • 5:34 - 5:36
    Tõestasime seda eelnevalt
    ja ei hakka uuesti tegema
  • 5:36 - 5:39
    Kuid mis on siin algne kiirus?
  • 5:39 - 5:41
    Algne kiirus oli 0
  • 5:43 - 5:44
    Õigus?
  • 5:44 - 5:50
    Võrrand näeb välja järgmine v f ruudus on võrdne
  • 5:50 - 5:55
    kahekordse kiirenduse
    ja pikkuse korrutisega
  • 5:55 - 5:58
    Nüüd saaksime kirjutada kiirenduse
  • 5:58 - 5:59
    ringi kuidas?
  • 5:59 - 6:01
    Jõu ja massiga
  • 6:01 - 6:03
    Mis on kiirendus?
  • 6:03 - 6:04
    F võrdub m korda a
  • 6:07 - 6:12
    või kiirendus on võrdne jõud jagatud massiga
  • 6:12 - 6:19
    Võrrand näeb välja selline:
    v f ruudus võrdub kaks korda jõud
  • 6:19 - 6:22
    jagatud massi ja pikuse korrutisega
  • 6:22 - 6:24
    Nüüd saaksime mõlemaid pooli juurida
  • 6:24 - 6:27
    ja lõpptulemusena on kuubiku kiirus
  • 6:27 - 6:37
    vf = √2Fd/m
  • 6:42 - 6:44
    Selline näeb välja lahenduskäik
  • 6:44 - 6:46
    Midagi põnevat on siin käimas
  • 6:46 - 6:49
    Midagi huvitavat on selles, mida me just tegime
  • 6:49 - 6:52
    Näed sa midagi, mis näeks välja natuke töö moodi?
  • 6:52 - 6:53
    Kindlasti
  • 6:53 - 6:55
    Jõud korda pikkuse
  • 6:55 - 6:56
    valem on siin
  • 6:56 - 6:59
    SIin on jõud korda pikkus
  • 6:59 - 7:01
    Kirjutame veel ühe võrrandi
  • 7:01 - 7:07
    Kui teame mingi objekti teatud kiirust,
  • 7:07 - 7:10
    saame välja arvutada jõu hulka,
    mida rakendada
  • 7:10 - 7:13
    kiiruse saavutamiseks
  • 7:13 - 7:15
    Saame lihtsalt asendada
    jõu ja pikkuse korrutise tööga
  • 7:15 - 7:16
    Õigus?
  • 7:16 - 7:17
    Sest töö on võrdne jõu ja pikkuse korrutisega
  • 7:17 - 7:21
    Lähme otse selle võrrandi juurde
  • 7:21 - 7:22
    Siis ei pea me seda uuesti juurima
  • 7:22 - 7:28
    Ruutjuur v f on võrdne
  • 7:28 - 7:29
    kahekordse jõu ja pikkuse korrutisega
  • 7:29 - 7:31
    See on töö
  • 7:31 - 7:33
    Võtsin selle definitsiooni siit
  • 7:33 - 7:38
    Kaks korda töö jagatud massiga
  • 7:38 - 7:41
    Korrutame mõlemaid pooli massiga
  • 7:41 - 7:44
    Siit saame massi ja kiiruse korrutise
  • 7:44 - 7:46
    ja me ei pea kirjutama,
    kustutan selle siit ära,
  • 7:46 - 7:49
    sest me teame oma algandmeid
  • 7:49 - 7:51
    ja seda, mis kiirus v on
  • 7:51 - 7:56
    M korda v ruudus on võrdne kahekordse tööga
  • 7:56 - 7:58
    Jaga mõlemaid pooli kahega
  • 7:58 - 8:03
    Töö on võrdne m korda v ruudus jagatud kahega
  • 8:03 - 8:06
    Jagasin just mõlemaid pooli kahega
  • 8:06 - 8:08
    Selle ühik siin on džaul
  • 8:08 - 8:10
    See siin on päris huvitav
  • 8:10 - 8:17
    Kui tean objekti kiirust, siis saan välja arvutada
  • 8:17 - 8:20
    kasutades seda valemit, mis loodetavasti
  • 8:20 - 8:21
    pole tuletamiseks liiga keeruline.
  • 8:21 - 8:25
    Saan välja arvutada,
    kui palju jõudu oli objektil kasutatud,
  • 8:25 - 8:27
    et saavutada antud kiirus
  • 8:27 - 8:31
    Seda kutsutaksegi mõiste järgi kineetiliseks energiaks
  • 8:31 - 8:32
    See ongi kineetiline energia
  • 8:32 - 8:36
    Vikipeedia annab definitsiooni,
  • 8:36 - 8:41
    et energia tuleneb liigutamisest
    või tööst, mida kasutatakse objekti
  • 8:41 - 8:43
    kiirendamiseks algkiirusest
  • 8:43 - 8:45
    ta praeguse kiiruseni
  • 8:45 - 8:48
    Aeg hakkab lõppema,
  • 8:48 - 8:52
    aga ma jätan siia valemi,
    mis ütleb, et kineetiline energia
  • 8:52 - 8:54
    võrdub mass korda kiiruse ruuduga jagatud
  • 8:54 - 8:56
    kahega või 1/2 korda m korda v ruudus
  • 8:56 - 8:57
    See on väga tuntud valem
  • 8:57 - 8:59
    See on üks
  • 8:59 - 9:01
    energia vorme
  • 9:01 - 9:03
    Jätan mõtisklemiseks selle idee
  • 9:03 - 9:04
    Järgmises videos ma näitan
  • 9:04 - 9:06
    üht teist energiavormi
  • 9:06 - 9:08
    Peale mida ma tutvustan teile
  • 9:08 - 9:09
    energia säilivusseadust
  • 9:09 - 9:11
    Siin muutub see kasulikuks,
  • 9:11 - 9:14
    kuidas üks jõu vorm võib muutuda teiseks,
  • 9:14 - 9:15
    mis tuleb välja, et on hoopis objekt
  • 9:15 - 9:17
    Näeme varsti
Title:
Pealkiri: Sissejuhatus töö ja energia mõistele
Description:

Introduction to work and energy
more » « less
Video Language:
English
Duration:
09:18
liisbetj edited Estonian subtitles for Introduction to work and energy
liisbetj edited Estonian subtitles for Introduction to work and energy
liisbetj added a translation

Estonian subtitles

Incomplete

Revisions

Our website uses cookies for analysis purposes.