-
Meil võiks olla väitlus teemal, milline on kõige huvitavam rakk
-
inimkehas, aga ma arvan, et neuron tuleks
-
esiviisikusse, ja mitte ainult selle pärast, et rakk
-
Fakt, et põhiliselt moodustab meie aju ja
-
närvisüsteemi ning on vastutav meie mõtete
-
ja tunnete ning isegi võib-olla kõigi meie erastusvõime eest, ma arvan,
-
muudaks neuroni esimeseks või teiseks rakuks esiviisikus.
-
Esiteks, mis ma tahan teha, on teile näidata, kuidas neuron
-
Ja muidugi on see peaaegu täiuslik näide.
-
Kõik neuronid ei näe sellised välja.
-
Ja me räägime lühidalt sellest, kuidas
-
täidetakse ülesandeid, mis on nagu suhtlemisvahend,
-
põhiliselt edastades signaali mööda pikkust,
-
olenevalt, milline signaal neuronini jõuab.
-
Nii et kui ma joonistaksin neuroni - las ma
-
Ütleme, et mul on neuron.
-
See näeb välja umbes selline.
-
Seega, kekel on meil keha, ja kehast -
-
ma joonistan kõigepealt tuuma.
-
See on tuum, samasugune nagu ükskõik millise raku tuum.
-
Ja "keha" on siis mõeldud närviraku kehana ja
-
neuronil on need väikesed väljaulatuvad asjad,
-
mis hargnevad.
-
Võib-olla näevad nad umbes sellised välja.
-
Ma ei taha kulutada liiga palju aega neuroni joonistamiseks,
-
aga te tõenäoliselt olete ka selliseid joonistusi varem näinud.
-
Ja need hargnevad osad, mis tulevad närviraku kehast,
-
neid kutsutakse dendriitideks.
-
Ja nad lahknevad niimoodi.
-
Ma tahan teha üsna mõistetavat joonist, seega
-
ma kulutan natuke aega selle tegemiseks.
-
Need siin on dendriidid.
-
Ja need tahavad olla - ja
-
Mõnikord erinevad osad erinevatest rakkudest moodustavad täidavad teistsuguseid
-
funktsioone, aga need on kohad, millega neuron võtab vastu
-
Ja me räägime rohkem, et mida tähendab vastuvõtmine ja
-
signaali edasisaatmine, loodetavasti mõne
-
See on see koht, millega võetakse vastu signaal.
-
See on dendriit.
-
Ning see siin on keha.
-
See on närviraku keha.
-
Ja siis meil on veel - võite seda vaadata kui
-
Närvirakk saab olla täitsa tavalise suurusega rakk, kuid
-
tal on suur ulatus, sest aksonid võivad olla väga pikad.
-
Kuid ka lühikesed.
-
Mõnikord võivad meie ajus olla väga väikesed aksonid
-
aga samas võivad olla ka aksonid, mis lähevad mööda seljaaju kanalit
-
või lähevad mööda jäsemeid - või kui sa räägid
-
dinosauruse jäsemetest.
-
Nii et akson saab venida mitme jala pikkuseks.
-
Kõikide neuronite aksonid ei ole mitu jalga pikad,
-
kuid nad võivad olla.
-
Ja see on tõesti suur vahemaa, mille signaal peab
-
Ma joonistan aksoni.
-
Akson näeb siis välja umbes selline.
-
Selle lõpus, see lõppeb aksoni, otsaga, kus ta võib veel
-
ühineda teiste dendriitide või ka teiste kudedega
-
või lihastega, kui nauroni eesmärgiks on öelda lihasele, et too
-
Nii et aksoni lõpus, sul on aksoni
-
Ma annan oma parima, et seda joonistada.
-
Ma märgistan selle ära ka.
-
Nii...see on siis akson.
-
Ja see on aksoni lõpp.
-
Ja sa võid kuulda sõna - koht, kus
-
närviraku keha ühineb aksoniga, on sageli mainitud
-
kui aksoni küngas - võib-olla võite seda ette kujutada,
-
kui muhku.
-
See algab aksonist.
-
Ja nüüd me räägime, kuidas impulss liigub.
-
Suur osa, mis lubab neil tõhusalt reisida on
-
need soojustavad rakud aksoni ümber.
-
Me räägime sellest täpselt, et kuidas
-
kõik tegelikult töötab, aga on hea, kui on olemas anatoomiline
-
struktuur. Neid kutsutakse Schwanni rakkudeks ja
-
nad katavad - nad moodustavad müeliini ümbrise.
-
See katab , isoleeriv kiht, erinevate
-
kutsutakse müeliini ümriseks.
-
Schwanni rakud moodustavad müeliini ümbrise.
-
Ma teen ühe veel.
-
Ja need väikesed tühimikud müeliiniümbrise vahel-
-
et meil oleks kogu terminoloogia - nii me teame
-
kogu neuroni anatoomiat - neid kutsutakse
-
Ranvieri sõlmedeks.
-
Ma arvan, et nad on nime saanud Ranvieri järgi.
-
Võib-olla ta oli mees, kes vaatas ja nägi, et neil on
-
väikesed pilud seal, kus pole müeliinümbrist.
-
Need on siis Ranvieri sõlmed.
-
Üldine idee, nagu ma juba mainisin, on, et te saaksite
-
Me räägime pikemalt sellest, mida signaal tähendab - ja
-
siis signaal muutub - tegelikult signaalid saavad olla
-
summeerunud, nii et meil võib olla väike signaal siin
-
ja võib-olla teine siin ning siis mul on veel
-
suurem signaal siin ja siin - ja need kombineerunud
-
efektid moodustavadki signaalide suuma ja need reisivad
-
mööda küngast ning kui nad on piisavalt suured, siis nad
-
vallandavad aksoni potentsiaalse tegevuse, mis põhjustavad
-
signaali liikumise mööda aksoni tasakaalu ja siis
-
siinkohas võib see olla ühendatud sünapsiga
-
Ja me räägime vee sünapsidest ja need võivad aidata
-
Nii et sa küsid, mis vallandab need asjad siin?
-
See võib olla otsa lõpp või teise neuroni
-
See võib olla mingit tüüpi sensoorne neuron.
-
See võib olla maitsepung, nii et soola molekul
-
saab selle valla päästa või suhkru molekul - või see võib
-
See võib olla palju erinevaid asju ja me
-
saame rääkida erinevatest neuronite tüüpidest.
-
Not Synced
"Keha" tähendabki keha.
-
Not Synced
Seda kutsutakse aksoniks.
-
Not Synced
aja pärast.
-
Not Synced
aksonid, nagu ajus.
-
Not Synced
bioloogias ei ole kõigel alati põhjust.
-
Not Synced
intervallidena aksonit. ja seda
-
Not Synced
ise on huvitav.
-
Not Synced
läbima.
-
Not Synced
lõpp-punkt.
-
Not Synced
nauroni saba.
-
Not Synced
olla mingit tüüpi sensor.
-
Not Synced
signaali.
-
Not Synced
siit signaali.
-
Not Synced
teeks midagi.
-
Not Synced
teisi asju valla päästa.
-
Not Synced
teiste dendriitide või lihastega.
-
Not Synced
valin parema värvi.
-
Not Synced
välja näeb.
