< Return to Video

Trigonomeetria alused

  • 0:01 - 0:02
    Selles videos tahan anda aimu
  • 0:02 - 0:06
    trigonomeetria põhialustest.
  • 0:06 - 0:09
    See kõlab nagu väga keerukas teema
  • 0:09 - 0:11
    kuid näete et see on lihtsalt õpetus
  • 0:11 - 0:15
    kolmnurkade külgede suhetest
  • 0:15 - 0:18
    "Trig" osa trigonomeetrias tähendab otseselt
  • 0:18 - 0:21
    kolmnurka ja meetria tähendab
  • 0:21 - 0:24
    mõõtmist. Seega, las ma teen mõned näited siia.
  • 0:24 - 0:27
    Ma usun, et see teeb kõik üsna selgeks.
  • 0:27 - 0:28
    Joonistan siia täisnurksed kolmnurgad, las ma joonistan
  • 0:28 - 0:32
    ühe täisnurkse kolmnurga. See on täisnurkne kolmnurk.
  • 0:32 - 0:34
    Kui ma ütlen et see on täisnurkne kolmnurk on see sellepärast,
  • 0:34 - 0:37
    et üks nurkades on 90 kraadi.
  • 0:37 - 0:43
    See siin on täisnurk.
  • 0:43 - 0:48
    See on võrdne 90 kraadiga.
  • 0:48 - 0:49
    Ja me räägime teistest meetoditest
  • 0:49 - 0:53
    kuidas saab näidata nurkade suurusjärku tulevastes videotes.
  • 0:53 - 0:55
    Seega, meil on 90 kraadine nurk.
  • 0:55 - 0:57
    See on täisnurk, las ma panen mõned
  • 0:57 - 1:03
    pikkused siia joontele. See külg siin on ehk 3. Kõrgus siin on kolm.
  • 1:03 - 1:07
    Võib-olla, et kolmnurga alus siin on 4.
  • 1:07 - 1:15
    ja sel juhul kolmnurga hüpotenuus siin on 5.
  • 1:15 - 1:17
    Hüpotenuus on ainult sellisel juhul kui on täisnurkne kolmnurk.
  • 1:17 - 1:23
    See on külg mis on täisnurga vastas ja on kolmnurga pikim külg.
  • 1:23 - 1:28
    Niisiis, see siin on hüpotenuus.
  • 1:28 - 1:30
    Sa oled seda arvatavasti õppinud juba geomeetriast.
  • 1:30 - 1:33
    Ja sa võid tõestada, et see täisnurkne kolmnurk -- selle küljed lahenevad-
  • 1:33 - 1:36
    me teame seda Pythagorose teoreemist, et 3 ruudus
  • 1:36 - 1:43
    pluss 4 ruudus peab olema võrdne pikima külje ruuduga,
  • 1:43 - 1:47
    hüpotenuusi pikkus ruudus võrdub 5-e ruuduga
  • 1:47 - 1:49
    nii et sa saad tõestada, et see lahendub
  • 1:49 - 1:52
    see rahuldab Pythagorose teoreemi.
  • 1:52 - 1:54
    Nüüd, kui see on teada, õpime natukene Trigonomeetriat.
  • 1:54 - 1:59
    Trigonomeetria tuumik funktsioonid
  • 1:59 - 2:02
    me õpime natuke rohkem sellest, mida need funktsioonid tähendavad.
  • 2:02 - 2:05
    Seal on siinus, siinusfunktsioon.
  • 2:05 - 2:11
    Seal on koosinusfunktsioon, ja seal on tangensfunktsioon.
  • 2:11 - 2:16
    Ja sa kirjutad sin või S-I-N, C-O-S või tan selleks, et lühendada.
  • 2:16 - 2:20
    Ja need tegelikult lihtsalt täpsustavad iga nurga jaoks siin kolmnurgas
  • 2:20 - 2:23
    see täpsustab erinevate külgede suhet.
  • 2:23 - 2:24
    Nii et las ma kirjutan midagi ka siia.
  • 2:24 - 2:27
    See on pisut meeldejäämis hõlbustav siin,
  • 2:27 - 2:30
    nii et midagi, mis aitaks teil meeles pidada nende funktsioonide definitsioone,
  • 2:30 - 2:35
    aga ma kirjutan midagi üles, seda kutsutakse "svh clh
  • 2:35 - 2:43
    tvl", sa imestad kui kaugele see meeldejäämist hõlbustav asi sind viib trigonomeetrias.
  • 2:43 - 2:47
    Meil on "svh clh tvl", ja mida see meile ütleb on;
  • 2:47 - 2:59
    "svh" ütleb meile, et siinus on võrdne vastaskülg jagatud hüpotenuusiga.
  • 2:59 - 3:02
    See ütleb meile ja see ei ole väga loogiline praegu,
  • 3:02 - 3:04
    ma teen seda pisut detailsemalt kohe varsti.
  • 3:04 - 3:13
    Ja siis koosinus võrdub lähiskülg jagatud hüpotenuusiga.
  • 3:13 - 3:19
    Ja siis on lõpuks tangens,
  • 3:19 - 3:23
    tangens võrdub vastaskülg jagatud lähisküljega.
  • 3:23 - 3:25
    Nii et sa arvatavasti ütled, "hei, Sal, mis on kõik see "vastaskülg",
  • 3:25 - 3:28
    "hüpotenuus", "lähiskülg, millest me räägime?"
  • 3:28 - 3:29
    Võtame siin ühe nurga.
  • 3:29 - 3:35
    Ütleme, et see nurk siin on teeta,
  • 3:35 - 3:38
    külje vahel mille pikkus on 4 ja külje vahel
  • 3:38 - 3:40
    mille pikkus on 5. See on teeta.
  • 3:40 - 3:42
    Nii et leiame teeta siinuse,
  • 3:42 - 3:44
    teeta koosinuse ja mis on teeta
  • 3:44 - 3:46
    tangens.
  • 3:46 - 3:52
    Nii et kui me tahame esialgu keskenduda teeta siinusele
  • 3:52 - 3:55
    me peame lihtsalt meelde jätma "svh clh tvl"
  • 3:55 - 4:01
    siinus on vastaskülg jagatud hüpotenuusiga, nii et teeta siinus on võrdne vastaskülg-
  • 4:01 - 4:03
    nii et mis on nurga vastaskülg?
  • 4:03 - 4:07
    Nii et see on meie nurk siin, selle vastaskülg,
  • 4:07 - 4:09
    kui me lihtsalt lähme vastasküljele,
  • 4:09 - 4:14
    mitte ühele nendest külgedest, mis on selle nurga läheduses,
  • 4:14 - 4:15
    siis vastaskülg on 3,
  • 4:15 - 4:17
    kui sa lihtsalt -- see avaneb selle 3 poole,
  • 4:17 - 4:19
    nii et vastaskülg on 3.
  • 4:19 - 4:22
    Ja siis mis on hüpotenuus?
  • 4:22 - 4:24
    Noh, me juba teame kuidas -- hüpotenuus siin on 5.
  • 4:24 - 4:28
    Nii et see on 3/5.
  • 4:28 - 4:29
    Teeta siinus on 3/5.
  • 4:29 - 4:36
    Ja ma näitan kohe, et teeta siinus-
  • 4:36 - 4:39
    kui see nurk on kindel nurk - see on alati 3/5.
  • 4:39 - 4:43
    Vastaskülje ja hüpotenuusi suhe jääb alati samaks
  • 4:43 - 4:45
    isegi, kui tegelik kolmnurk oleks suurem
  • 4:45 - 4:46
    või väiksem.
  • 4:46 - 4:47
    Nii et ma näitan sulle seda kohe varsti.
  • 4:47 - 4:49
    Nii et proovime kõik trigonomeetrilised funktsioonid ära.
  • 4:49 - 4:55
    Mõtleme selle peale, mis on teeta koosinus.
  • 4:55 - 4:58
    Koosinus on lähiskülg jagatud hüpotenuusiga, nii et jäta meelde-
  • 4:58 - 5:00
    las ma sildistan nad.
  • 5:00 - 5:04
    Me juba saime teada, et 3 oli vastaskülg.
  • 5:04 - 5:05
    See on vastaskülg.
  • 5:05 - 5:07
    Ja ainult siis, kui me räägime sellest nurgast.
  • 5:07 - 5:10
    Kui me räägime sellest nurgast -- siis see külg on selle vastas.
  • 5:10 - 5:12
    Kui me räägime sellest küljest, see 4 külg
  • 5:12 - 5:14
    on selle lähiskülg,
  • 5:14 - 5:17
    see on üks nendest külgedest, mis moodustavad - sellise
  • 5:17 - 5:19
    kuju sellise haripunkti siia.
  • 5:19 - 5:23
    Nii et see siin on lähiskülg.
  • 5:23 - 5:25
    Ja ma tahan, et see oleks väga selge, et
  • 5:25 - 5:27
    see ainult rakendub sellele nurgale.
  • 5:27 - 5:28
    Kui me räägime sellest nurgast,
  • 5:28 - 5:30
    siis see roheline külg oleks vastaskülg
  • 5:30 - 5:32
    ja see kollane külg oleks lähiskülg.
  • 5:32 - 5:34
    Aga me lihtsalt keskendume sellele nurgale siin.
  • 5:34 - 5:40
    Nii et selle nurga koosinus -- nii et selle nurga lähiskülg on 4,
  • 5:40 - 5:44
    nii et lähiskülg jagatud hüpotenuusiga,
  • 5:44 - 5:47
    lähiskülg, mis on 4, jagada hüpotenuusiga,
  • 5:47 - 5:51
    4/5.
  • 5:51 - 5:53
    Nüüd teeme tangensi.
  • 5:53 - 5:56
    Teeme tangensi.
  • 5:56 - 6:00
    Teeta tangens: vastaskülg jagada lähisküljega.
  • 6:00 - 6:06
    Vastaskülg on 3. Mis on lähiskülg?
  • 6:06 - 6:08
    Me juba leidsime selle, lähiskülg
  • 6:08 - 6:10
    on 4.
  • 6:10 - 6:12
    Nii et teades selle täisnurga külgi,
  • 6:12 - 6:15
    me suutsime leida põhilised trigonomeetrilised suhted.
  • 6:15 - 6:17
    Ja me näeme, et on teisi trigonomeetrilisi suhteid,
  • 6:17 - 6:20
    aga neid kõiki saab tuletada nendest kolmest
  • 6:20 - 6:23
    põhilisest trigonomeetrilisest funktsioonist
  • 6:23 - 6:25
    Nüüd mõtleme ühest teisest nurgast siin kolmnurgas,
  • 6:25 - 6:28
    ja ma joonistan selle uuesti, sest mu kolmnurk läheb pisut segaseks.
  • 6:28 - 6:32
    Nii et ma joonistan täpselt sama kolmnurga.
  • 6:32 - 6:34
    Täpselt sama kolmnurga.
  • 6:34 - 6:38
    Ja, uuesti, selle kolmnurga küljed on -
  • 6:38 - 6:42
    selle külje pikkus on 4, selle külje pikkus on 3
  • 6:42 - 6:44
    ja selle külje pikkus on 5.
  • 6:44 - 6:47
    Eelmises ülesandes me kasutasime seda teetat.
  • 6:47 - 6:54
    Aga teeme teise nurga, teeme teise nurga siin üleval
  • 6:54 - 6:57
    ja kutsume seda nurka -- ma ei tea, ma mõtlen mingi
  • 6:57 - 6:59
    suvalise Kreeka tähe välja.
  • 6:59 - 7:00
    Nii et ütleme, et see on psii.
  • 7:00 - 7:02
    Ma tean, et see on pisut imelik.
  • 7:02 - 7:03
    Teeta on see, mida sa tavaliset kasutaksid,
  • 7:03 - 7:05
    aga kuna ma olen seda juba kasutanud siis kasutame psiid
  • 7:05 - 7:07
    Või tegelikult - las ma lihtsustan seda,
  • 7:07 - 7:09
    las ma kutsun seda nurka x-ks
  • 7:09 - 7:11
    Kutsume seda nurgaks x.
  • 7:11 - 7:13
    Nii et leiame selle nurga x trigonomeetrilised funktsioonid.
  • 7:13 - 7:18
    Nii et meil on x-i siinus ja see võrdub millega?
  • 7:18 - 7:21
    Noh siinus on vastaskülg jagatud hüpotenuusiga.
  • 7:21 - 7:24
    Nii et milline külg on x-i vastaskülg?
  • 7:24 - 7:26
    Noh see avaneb selle 4 peale,
  • 7:26 - 7:27
    see avaneb külje 4 peale.
  • 7:27 - 7:30
    Nii et selles kontekstis on see nüüd ,
  • 7:30 - 7:32
    see on nüüd vastaskülg.
  • 7:32 - 7:33
    Jäta meelde: 4 oli teeta lähiskülg,
  • 7:33 - 7:42
    kuid see on x-i vastaskülg.
  • 7:42 - 7:42
    Nii et see on 4 jagatud --
  • 7:42 - 7:43
    nüüd mis on hüpotenuus?
  • 7:43 - 7:44
    Noh hüpotenuus on sama
  • 7:44 - 7:45
    hoolimata millise külje sa valid,
  • 7:45 - 7:46
    nii et hüpotenuus nüüd võrdub 5-ga,
  • 7:46 - 7:47
    nii et see on 4/5.
  • 7:47 - 7:55
    Nüüd teeme veel ühe; mis on x-i koosinus?
  • 7:55 - 7:58
    Nii et koosinus on lähiskülg jagatud hüpotenuusiga.
  • 7:58 - 8:01
    Mis külg on x-i lähiskülg, mis ei ole hüpotenuus?
  • 8:01 - 8:02
    Sul on hüpotenuus siin.
  • 8:02 - 8:06
    Noh külg 3 on üks nendest külgedest, mis
  • 8:06 - 8:08
    moodustab haripunkti, kus on x ja see ei ole hüpotenuus,
  • 8:08 - 8:10
    nii et see on lähiskülg.
  • 8:10 - 8:11
    See on lähiskülg.
  • 8:11 - 8:14
    Nii et see võrdub 3 jagatud hüpotenuusiga,
  • 8:14 - 8:17
    hüpotenuus on 5.
  • 8:17 - 8:20
    Ja siis lõpuks tangens.
  • 8:20 - 8:22
    Me tahame leida x-i tangensi.
  • 8:22 - 8:25
    Tangens on vastaskülg jagatud lähisküljega,
  • 8:25 - 8:28
    "svh clh tvl", tangens on vastaskülg jagatud lähisküljega,
  • 8:28 - 8:30
    vastaskülg jagatud lähisküljega.
  • 8:30 - 8:32
    Vastaskülg on 4.
  • 8:32 - 8:35
    Ma tahan seda teha sinise värviga.
  • 8:35 - 8:43
    Vastaskülg on 4 ja lähiskülg on 3.
  • 8:43 - 8:43
    Ja saigi tehtud!
  • 8:44 - 8:46
    Ja järgmises videos ma teen veel suure hunniku näiteid sellest
  • 8:46 - 8:49
    lihtsalt, et me saaksime seda tõesti tundma.
  • 8:49 - 8:51
    Aga ma jätan su mõtlema sellest, et mis juhtub, kui
  • 8:51 - 8:52
    need nurgad hakkavad 90-le kraadile lähenema
  • 8:52 - 8:55
    või kuidas nad saaksid olla suuremad kui 90 kraadi.
  • 8:55 - 8:57
    Ja me näeme, et see definitsioon,
  • 8:57 - 8:59
    see "svh clh tvl" valem viib meid päris kaugele
  • 8:59 - 9:02
    nurkade jaoks, mis on 0 kraadi ja 90 kraadi vahel
  • 9:02 - 9:04
    või mis on vähem kui 90 kraadi.
  • 9:04 - 9:06
    Aga nad hakkavad sassi minema
  • 9:06 - 9:07
    päris piiride peal.
  • 9:07 - 9:09
    Ja me tutvustame uut definitsiooni,
  • 9:09 - 9:11
    mis on tuletatud "svh clh tvl" definitsioonist
  • 9:11 - 9:12
    selleks, et leida siinus, koosinus ja tangens
  • 9:12 -
    või tegelikult ükskõik mis nurk.
Title:
Trigonomeetria alused
Description:

Introduction to trigonometry

more » « less
Video Language:
English
Duration:
09:17
Robert Peetsalu edited Estonian subtitles for Basic Trigonometry
Siim Pari edited Estonian subtitles for Basic Trigonometry
Siim Pari added a translation
pasa93 added a translation

Estonian subtitles

Revisions