-
Selles videos tahan anda aimu
-
trigonomeetria põhialustest.
-
See kõlab nagu väga keerukas teema
-
kuid näete et see on lihtsalt õpetus
-
kolmnurkade külgede suhetest
-
"Trig" osa trigonomeetrias tähendab otseselt
-
kolmnurka ja meetria tähendab
-
mõõtmist. Seega, las ma teen mõned näited siia.
-
Ma usun, et see teeb kõik üsna selgeks.
-
Joonistan siia täisnurksed kolmnurgad, las ma joonistan
-
ühe täisnurkse kolmnurga. See on täisnurkne kolmnurk.
-
Kui ma ütlen et see on täisnurkne kolmnurk on see sellepärast,
-
et üks nurkades on 90 kraadi.
-
See siin on täisnurk.
-
See on võrdne 90 kraadiga.
-
Ja me räägime teistest meetoditest
-
kuidas saab näidata nurkade suurusjärku tulevastes videotes.
-
Seega, meil on 90 kraadine nurk.
-
See on täisnurk, las ma panen mõned
-
pikkused siia joontele. See külg siin on ehk 3. Kõrgus siin on kolm.
-
Võib-olla, et kolmnurga alus siin on 4.
-
ja sel juhul kolmnurga hüpotenuus siin on 5.
-
Hüpotenuus on ainult sellisel juhul kui on täisnurkne kolmnurk.
-
See on külg mis on täisnurga vastas ja on kolmnurga pikim külg.
-
Niisiis, see siin on hüpotenuus.
-
Sa oled seda arvatavasti õppinud juba geomeetriast.
-
Ja sa võid tõestada, et see täisnurkne kolmnurk -- selle küljed lahenevad-
-
me teame seda Pythagorose teoreemist, et 3 ruudus
-
pluss 4 ruudus peab olema võrdne pikima külje ruuduga,
-
hüpotenuusi pikkus ruudus võrdub 5-e ruuduga
-
nii et sa saad tõestada, et see lahendub
-
see rahuldab Pythagorose teoreemi.
-
Nüüd, kui see on teada, õpime natukene Trigonomeetriat.
-
Trigonomeetria tuumik funktsioonid
-
me õpime natuke rohkem sellest, mida need funktsioonid tähendavad.
-
Seal on siinus, siinusfunktsioon.
-
Seal on koosinusfunktsioon, ja seal on tangensfunktsioon.
-
Ja sa kirjutad sin või S-I-N, C-O-S või tan selleks, et lühendada.
-
Ja need tegelikult lihtsalt täpsustavad iga nurga jaoks siin kolmnurgas
-
see täpsustab erinevate külgede suhet.
-
Nii et las ma kirjutan midagi ka siia.
-
See on pisut meeldejäämis hõlbustav siin,
-
nii et midagi, mis aitaks teil meeles pidada nende funktsioonide definitsioone,
-
aga ma kirjutan midagi üles, seda kutsutakse "svh clh
-
tvl", sa imestad kui kaugele see meeldejäämist hõlbustav asi sind viib trigonomeetrias.
-
Meil on "svh clh tvl", ja mida see meile ütleb on;
-
"svh" ütleb meile, et siinus on võrdne vastaskülg jagatud hüpotenuusiga.
-
See ütleb meile ja see ei ole väga loogiline praegu,
-
ma teen seda pisut detailsemalt kohe varsti.
-
Ja siis koosinus võrdub lähiskülg jagatud hüpotenuusiga.
-
Ja siis on lõpuks tangens,
-
tangens võrdub vastaskülg jagatud lähisküljega.
-
Nii et sa arvatavasti ütled, "hei, Sal, mis on kõik see "vastaskülg",
-
"hüpotenuus", "lähiskülg, millest me räägime?"
-
Võtame siin ühe nurga.
-
Ütleme, et see nurk siin on teeta,
-
külje vahel mille pikkus on 4 ja külje vahel
-
mille pikkus on 5. See on teeta.
-
Nii et leiame teeta siinuse,
-
teeta koosinuse ja mis on teeta
-
tangens.
-
Nii et kui me tahame esialgu keskenduda teeta siinusele
-
me peame lihtsalt meelde jätma "svh clh tvl"
-
siinus on vastaskülg jagatud hüpotenuusiga, nii et teeta siinus on võrdne vastaskülg-
-
nii et mis on nurga vastaskülg?
-
Nii et see on meie nurk siin, selle vastaskülg,
-
kui me lihtsalt lähme vastasküljele,
-
mitte ühele nendest külgedest, mis on selle nurga läheduses,
-
siis vastaskülg on 3,
-
kui sa lihtsalt -- see avaneb selle 3 poole,
-
nii et vastaskülg on 3.
-
Ja siis mis on hüpotenuus?
-
Noh, me juba teame kuidas -- hüpotenuus siin on 5.
-
Nii et see on 3/5.
-
Teeta siinus on 3/5.
-
Ja ma näitan kohe, et teeta siinus-
-
kui see nurk on kindel nurk - see on alati 3/5.
-
Vastaskülje ja hüpotenuusi suhe jääb alati samaks
-
isegi, kui tegelik kolmnurk oleks suurem
-
või väiksem.
-
Nii et ma näitan sulle seda kohe varsti.
-
Nii et proovime kõik trigonomeetrilised funktsioonid ära.
-
Mõtleme selle peale, mis on teeta koosinus.
-
Koosinus on lähiskülg jagatud hüpotenuusiga, nii et jäta meelde-
-
las ma sildistan nad.
-
Me juba saime teada, et 3 oli vastaskülg.
-
See on vastaskülg.
-
Ja ainult siis, kui me räägime sellest nurgast.
-
Kui me räägime sellest nurgast -- siis see külg on selle vastas.
-
Kui me räägime sellest küljest, see 4 külg
-
on selle lähiskülg,
-
see on üks nendest külgedest, mis moodustavad - sellise
-
kuju sellise haripunkti siia.
-
Nii et see siin on lähiskülg.
-
Ja ma tahan, et see oleks väga selge, et
-
see ainult rakendub sellele nurgale.
-
Kui me räägime sellest nurgast,
-
siis see roheline külg oleks vastaskülg
-
ja see kollane külg oleks lähiskülg.
-
Aga me lihtsalt keskendume sellele nurgale siin.
-
Nii et selle nurga koosinus -- nii et selle nurga lähiskülg on 4,
-
nii et lähiskülg jagatud hüpotenuusiga,
-
lähiskülg, mis on 4, jagada hüpotenuusiga,
-
4/5.
-
Nüüd teeme tangensi.
-
Teeme tangensi.
-
Teeta tangens: vastaskülg jagada lähisküljega.
-
Vastaskülg on 3. Mis on lähiskülg?
-
Me juba leidsime selle, lähiskülg
-
on 4.
-
Nii et teades selle täisnurga külgi,
-
me suutsime leida põhilised trigonomeetrilised suhted.
-
Ja me näeme, et on teisi trigonomeetrilisi suhteid,
-
aga neid kõiki saab tuletada nendest kolmest
-
põhilisest trigonomeetrilisest funktsioonist
-
Nüüd mõtleme ühest teisest nurgast siin kolmnurgas,
-
ja ma joonistan selle uuesti, sest mu kolmnurk läheb pisut segaseks.
-
Nii et ma joonistan täpselt sama kolmnurga.
-
Täpselt sama kolmnurga.
-
Ja, uuesti, selle kolmnurga küljed on -
-
selle külje pikkus on 4, selle külje pikkus on 3
-
ja selle külje pikkus on 5.
-
Eelmises ülesandes me kasutasime seda teetat.
-
Aga teeme teise nurga, teeme teise nurga siin üleval
-
ja kutsume seda nurka -- ma ei tea, ma mõtlen mingi
-
suvalise Kreeka tähe välja.
-
Nii et ütleme, et see on psii.
-
Ma tean, et see on pisut imelik.
-
Teeta on see, mida sa tavaliset kasutaksid,
-
aga kuna ma olen seda juba kasutanud siis kasutame psiid
-
Või tegelikult - las ma lihtsustan seda,
-
las ma kutsun seda nurka x-ks
-
Kutsume seda nurgaks x.
-
Nii et leiame selle nurga x trigonomeetrilised funktsioonid.
-
Nii et meil on x-i siinus ja see võrdub millega?
-
Noh siinus on vastaskülg jagatud hüpotenuusiga.
-
Nii et milline külg on x-i vastaskülg?
-
Noh see avaneb selle 4 peale,
-
see avaneb külje 4 peale.
-
Nii et selles kontekstis on see nüüd ,
-
see on nüüd vastaskülg.
-
Jäta meelde: 4 oli teeta lähiskülg,
-
kuid see on x-i vastaskülg.
-
Nii et see on 4 jagatud --
-
nüüd mis on hüpotenuus?
-
Noh hüpotenuus on sama
-
hoolimata millise külje sa valid,
-
nii et hüpotenuus nüüd võrdub 5-ga,
-
nii et see on 4/5.
-
Nüüd teeme veel ühe; mis on x-i koosinus?
-
Nii et koosinus on lähiskülg jagatud hüpotenuusiga.
-
Mis külg on x-i lähiskülg, mis ei ole hüpotenuus?
-
Sul on hüpotenuus siin.
-
Noh külg 3 on üks nendest külgedest, mis
-
moodustab haripunkti, kus on x ja see ei ole hüpotenuus,
-
nii et see on lähiskülg.
-
See on lähiskülg.
-
Nii et see võrdub 3 jagatud hüpotenuusiga,
-
hüpotenuus on 5.
-
Ja siis lõpuks tangens.
-
Me tahame leida x-i tangensi.
-
Tangens on vastaskülg jagatud lähisküljega,
-
"svh clh tvl", tangens on vastaskülg jagatud lähisküljega,
-
vastaskülg jagatud lähisküljega.
-
Vastaskülg on 4.
-
Ma tahan seda teha sinise värviga.
-
Vastaskülg on 4 ja lähiskülg on 3.
-
Ja saigi tehtud!
-
Ja järgmises videos ma teen veel suure hunniku näiteid sellest
-
lihtsalt, et me saaksime seda tõesti tundma.
-
Aga ma jätan su mõtlema sellest, et mis juhtub, kui
-
need nurgad hakkavad 90-le kraadile lähenema
-
või kuidas nad saaksid olla suuremad kui 90 kraadi.
-
Ja me näeme, et see definitsioon,
-
see "svh clh tvl" valem viib meid päris kaugele
-
nurkade jaoks, mis on 0 kraadi ja 90 kraadi vahel
-
või mis on vähem kui 90 kraadi.
-
Aga nad hakkavad sassi minema
-
päris piiride peal.
-
Ja me tutvustame uut definitsiooni,
-
mis on tuletatud "svh clh tvl" definitsioonist
-
selleks, et leida siinus, koosinus ja tangens
-
või tegelikult ükskõik mis nurk.