-
Sissejuhatus Magnetismi
-
Me oleme õppinud veidi gravitatsiooni.
-
Me oleme õppinud veidi elektrostaatikat.
-
On käes aeg õppida uut universumi alusjõudu.
-
On käes aeg õppida uut universumi alusjõudu.
-
See on teile tuttavuse poolest ilmselt teisel kohal peale gravitatsioonijõudu.
-
See on teile tuttavuse poolest ilmselt teisel kohal peale gravitatsioonijõudu.
-
Selleks on magnetism.
-
Selleks on magnetism.
-
Kust see sõna magnetism tuleb?
-
Mitmed tsivilisatsioonid leidsid kive, mis tõmbasid enda suguseid objekte.
-
Mitmed tsivilisatsioonid leidsid kive, mis tõmbasid enda suguseid objekte.
-
Nad tõmbasid enda külge teisi magneteid.
-
Nad tõmbasid külge metalseid objekte nagu raud.
-
Rauda sisaldavaid objekte.
-
Ja neid kutsuti inglise keeles loadstone.
-
See on lääne termin.
-
Põhjus, miks neid kutsutakse magnetiteks, on
-
see, et neile anti nimi kivide järgi, mis leiti Kreeka lähedal
-
Magnesia provintsis.
-
Magnesia provintsis.
-
Minu meelest kutsuti seal elavaid inimesi Magneetideks.
-
Minu meelest kutsuti seal elavaid inimesi Magneetideks.
-
Igal juhul võite seda lähemalt uurida WIkipediast.
-
Igal juhul võite seda lähemalt uurida WIkipediast.
-
Kuid keskendme siis sellele, mis magnetism ikkagi on.
-
Ma usun, et enamusel meist on vähemalt mingisugunegi ettekujutus sellest,
-
mis magnet on; me oleme kõik ju lapsepõlves magnetitega mänginud ning
-
kokku puutunud kompassidega.
-
Ütlen teile kohe ka ära, et magnetismi tegelik mõiste on väga sügav ja keeruline.
-
Ütlen teile kohe ka ära, et magnetismi tegelik mõiste on väga sügav ja keeruline.
-
Me võime sellest matemaatiliselt aru saada,
-
seda manipuleerida ning
-
vaadata, kuidas see seondub elektriga.
-
Me näitame teile, et tegelikkuses elektrostaatiline jõud ja
-
magnetjõud on üks ja see sama, ainult
-
vaadatud teise nurga alt.
-
Ma saan aru, et see kõik kõlab üsna keeruline.
-
Ma saan aru, et see kõik kõlab üsna keeruline.
-
Meie klassikalises Newtoni maailmas vaatame me neid kui kahte erinevat jõudu.
-
Meie klassikalises Newtoni maailmas vaatame me neid kui kahte erinevat jõudu.
-
Kuigi me oleme harjunud
-
magnetite ja gravitatsioonijõugu, just nagu gravitatsioonijõu puhul,
-
on ka magnetism salapärane,
-
kui selle üle mõtiskleda.
-
Hakkame siis pihta ning üritame
-
mingilgi määral aru saada, kuidas magnetitega toimetada.
-
Me oleme kõik tuttavad magnetitega.
-
Ma ei tahtnud, et see kollane oleks.
-
Ma teen piirjooned kollaseks.
-
Ma ei tahtnud ka, et see selline välja näeks.
-
Oletame, et see on magnet.
-
Me teame, et magnetitel on kaks poolust.
-
Magnetil on põhja ja lõuna poolus.
-
Need nimetused määrati lihtsalt tava kohaselt.
-
Selle pärast, et kui inimesed avastasid esimest korda need kivid
-
või nad võtsid ühe taolise kivi ja magnetiseerisid nõela sellega,
-
siis panid nad nõela korgi sisse ning selle korgi
-
panid nad vette.
-
Peale seda nõel näitaks alati Maa põhja pooluse suunas.
-
Selle peal ütlesid nad, et nõela pool, mis osutab põhja
-
suunas, saab olema põhja poolus.
-
Nõela pool, mis osutas lõuna
-
poole-----selle all mõtlen ma
-
Maa geograafilist lõunat, seda kutsume me
-
lõuna pooluseks.
-
Veel üks viis seda sõnastada on järgmine.
-
Kui meil on magnet, siis see poole,
-
mis ennast ise geograafilise
-
põhja poole suunab, seda nimetame
-
me põhja pooluseks.
-
Ja teist poolt nimetame me lõuna pooluseks.
-
Ilmselgelt me kutsume Maa
-
ülemist otsa põhja pooluseks.
-
See on põhja poolus.
-
Seda kutsume me lõuna pooluseks.
-
On veel üks teine magneetilise põhja mõiste.
-
Siin kohal võib öelda, et see on koht, kuhu kompassi põhja osuti näitab.
-
Siin kohal võib öelda, et see on koht, kuhu kompassi põhja osuti näitab.
-
Siin kohal võib öelda, et see on koht, kuhu kompassi põhja osuti näitab.
-
Tegelikkuses magnetiline põhi liigub pidevalt ringi,
-
sest Maa sees on see liikuv vedelik.
-
Peale selle on seal veel mõned koostoimed.
-
See on vägagi keeruline koostoime.
-
Tegelikult asub magneetiline põhi põhja Kanadas.
-
Magneetiline põhi on umbes siin.
-
Ehk magneetiline põhi on umbes siin.
-
Ma küll ei tea kus magneetiline lõuna täpselt on.
-
Aga igal juhul nagu põhigi, on ka lõuna veidike nihkes.
-
See ei asu sama koha peal.
-
See on veidike geograafilise lõuna ja põhja pooluse
-
teljest eemal.
-
See on veel üks segadusse ajav aspekt.
-
Magnetiline põhi on punkt, mille
-
suunas magneti põhja poolus näitab.
-
Kuid mis tegelikult oleks lõuna poolus, kui me
-
vaataksime Maad kui magnetit?
-
Kui Maa oleks suur magnet, siis
-
vaataksime me seda kohta, kui magneti lõuna poolust.
-
Ja geograafiline lõuna on
-
magneti põhja poolus.
-
Ma tean, et see kõik on segadust tekitav.
-
Võite sellel teemal rohkem lugeda Wikipedias.
-
Üldjuhul kui inimesed viitavad magnetilisele põhjale
-
või põhja poolusele, siis nad räägivad
-
gografilisest alast.
-
Ning lõuna poolus on geograafiline lõuna ala.
-
Põhjust, miks ma eristan neid, on see, et
-
kui me tegeleme magnetitega nagu ka elektri või
-
elektrostaatikaga----näitan teile kohe kohe olulist
-
erinevust--- siis vastanduvad pooled tõmbuvad.
-
Kui see magneti pool tõmbub Maa põhja
-
pooluse suunas, siis Maa põhja poolus või Maa magnetiline põhi
-
peab tegelikult olema magneti lõuna poolus.
-
Ja vastu pidi.
-
Magneti lõuna poolus siin tõmbub
-
Maa magnetilise lõuna poole.
-
Mis on tegelikkuses magneti, mida me kutsume Maaks,
-
põhja poolus.
-
Igal juhul ma lõpetan selle Maa jutu, sest
-
see on segadust tekitav.
-
Joonistena kasutame me "kange", sest need
-
tunduvad arusaadavamad olevat.
-
Kustutan selle ära.
-
Nonii.
-
Kustutan ära ka Magnesia.
-
Huvitav, kas element magneesium avastati ka
-
Magnesias.
-
Ilmselt küll.
-
Kusjuures ma uurisin sellise asja kohta nagu
-
Magnesia Piim, mis on kõhulahtisti.
-
Seda ei avastatud Magnesias, aga
-
see sisaldab magneesiumi.
-
Ma arvan, et see on päris Magnesiast, juhul
-
kui magneesium avastati Magnesias.
-
Igal juhul aitab meile Magnesiast.
-
Tagasi magnetite juurde.
-
Joonistan veel ühe magneti.
-
Tegelikult ma kustutan kõik korraks ära.
-
Olgu.
-
Joonistan nüüd kaks magnetit.
-
Joonistan nüüd kaks magnetit.
-
Me teame oma lapsepõlve kogemustest, et
-
see on magneti põhja poolus ja see on lõuna poolus.
-
See põhja poolus tõmbub mõne
-
teise magneti lõuna pooluse juurde.
-
Kui ma pööraksin magneti tagurpidi, siis
-
see ots tõukuks põhjast.
-
Kaks põhja üksteise vastas olevat põhja poolust tõukuvad.
-
Niisiis meil on mõiste täpselt nagu elektrostaatikaski,
-
et magnet tekitab välja.
-
See tekitab vektorid selle ümber.
-
Kui sellesse välja panna midagi, mis on mõjutatav selle poole, siis
-
mingisugune resultantjõud mõjutab seda.
-
Niisiis tegelikult, enne kui me asume magnetväljade juurde,
-
tahan ma selgeks teha ühe suure vahe
-
magnetismi ja elektrostaatika vahel.
-
Magnetism on alati vastaspoolsuse mõistes.
-
Mida tähendab vastaspoolsus?
-
See tähendab seda, et meil on kaks poolust.
-
Põhja poolsus ja lõuna poolsus.
-
Elektrostaatikas on teil kaks laengut.
-
Teil on positiivne ja negatiivne laeng.
-
Niisiis teil on kaks laengut.
-
Sellele vaatamata, esineb neid ka üksikult.
-
Teil võib olla ainult üks prooton.
-
Seal ei pea olema elektroni kõrval.
-
Seal ei pea olema elektroni kõrval.
-
Meil võiks olla vaid üks ainuke prooton ja see tekitaks
-
positiivse elektrivälja.
-
Jõujooned on need, mis oleks positiivse
-
laengu tulemuseks.
-
Ja seda tõugataks eemale.
-
Kokkuvõttes sellisel juhul ei ole alati vaja negatiivset laengut.
-
Sarnaselt võiks teil olla ka vaid elektron.
-
Ilma et teil oleks prooton.
-
Teil võiks olla ükspoolsus.
-
Elektrostaatikas kutsutakse monopoolseks seda,
-
kui on vaid üks laeng.
-
Magnetismi puhul on teil aga alati kahepoolsus.
-
Kui ma võtaks ja lõikaks selle magneti pooleks,
-
siis ime väel
-
mõlemad need magneti jupid
-
muutuvad omaette magnetiteks.
-
See on lõuna, see on põhi.
-
See on lõuna, see on põhi.
-
Olen lugenud, et teoreetiliselt
-
võib olemas olla selline asi nagu
-
magnetiline ainupoolsus, kuigi
-
seda pole veel looduses nähtud.
-
Kõik loodusest leitud magnetid on siiamaani olnud kahepoolsed.
-
Idee poolest võiksimegi me
-
seda magnetit tükeldama jääda, kuni jääb alles vaid üks elektron.
-
Ja tuleb välja, et ka üks elektron
-
oleks sel juhul magnetiliselt kahepoolne.
-
Sellel on ikkagi põhja ja lõuna poolsus.
-
Sellel on ikkagi põhja ja lõuna poolsus.
-
Tuleb välja, et magnetväli
-
on tegelikkuses tekitatud selle sees olevate elektronide poolt.
-
Elektronide tiirlemise poolt.
-
Kui kujutate ette elektrone tiirlemas, siis
-
meile tekib pilt laenguga pallikesest tiirlemas.
-
Aga elektronidel on mass.
-
Aga elektronidel on mass.
-
Segadust tekitav on küsimus, kas
-
nad on energia või mass.
-
Ja kuidas siis energia pall tiirleb?
-
Ja nii edasi.
-
See arutelu muutub peaaegu et metafüüsikaks.
-
Selle pärast ma liiga palju sellest ei räägigi.
-
Ja ausalt öeldes, see ei tundukski teile loogiline.
-
Sest see on ala, kus
-
me tavaliselt ei tegutse.
-
Isegi suuremate magnetite puhul,
-
magnetväli on tekitatud elektronide tiirlemise tulemusena ja
-
ka tegelikult magnetväljade poolt, mis on tekitatud
-
elektronide liikumise poolt ümber prootonite.
-
Loodan, et see ei ole teie jaoks liiga palju.
-
Teil võib tekkida küsimus, miks mõnikord metallist eset
-
saab magnetiseerida ning mõnikord mitte.
-
Kui elektronid teevad suvalisi
-
asju selles metallist esemes, siis see ei ole magnetiseeritud.
-
Seda selle pärast, et magnetite pöörlemine või elektronide
-
poolt tekitatud magnetism nullivad üksteist ära, sest
-
see toimub suvaliselt.
-
Aga kui me ühtlustame elektronide tiirud ja
-
ühtlustame ka nende pöörded, siis
-
meil on magnetiliselt laetud ese.
-
Igal juhul minu aeg on otsa saamas ja ma siiralt loodan, et
-
antud video andis teile hulganisti uusi teadmisi
-
magnetitest ning sellest, kuidas nad töötavad.
-
Järgmises videos näitan ma teile nende efekti.
-
Esiteks ma seletan, kuidas me mõistame magnetvälja.
-
Teiseks räägin ma sellest, mis mõju avaldab
-
magnetväli elektronile.
-
Või liikuvale laengule.
-
Näeme järgmises videos.
-
Näeme järgmises videos.
