Chapter 01 - The Metamorphosis by Franz Kafka

Chapter 1. Classic Literature VideoBook with synchronized text, interactive transcript, and closed captions in multiple languages. Audio courtesy of Librivox. Read by David Barnes.

Playlist for The Metamorphosis by Franz Kafka: http://www.youtube.com/playlist?list=PL7A6D6EEC645742AC

The Metamorphosis free audiobook at Librivox: http://librivox.org/the-metamorphosis-by-franz-kafka/

The Metamorphosis free eBook at Project Gutenberg: http://www.gutenberg.org/ebooks/5200

The Metamorphosis at Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/The_Metamorphosis

View a list of all our videobooks: http://www.ccprose.com/booklist

PEATÜKK I.

Ühel hommikul, kui Gregor Samsa oli ärkamine alates murelik unistused, avastas ta, et

voodi oli ta muutunud koletu kahjurlik bug.

Ta lamas tema sõjariistade kõvasti tagasi ja nägin, kui ta tõstis oma pea üles vähe, tema pruun,

kaarduv kõht jagatud jäik vibu-like lõigud.

Selle kõrgus tekk, peaaegu valmis libiseks täielikult, vaevalt

viibida paigas.

Tema arvukad jalad, armetult õhuke võrreldes oma ülejäänud

ümbermõõt, flickered abitult tema silme ees.

"Mis minuga juhtus," mõtles ta.

See ei olnud unenägu. Tema tuba, korralik tuba inimene

ainult veidi liiga väike, panen vaikselt vahele nelja tuntud seinad.

Enne tabelit, mille pakkimata kogumise proovi lapiga kaupade levis

out - Samsa oli rändkaupmehe - riputatud pilt, mille ta oli lõigatud välja

illustreeritud ajakirja Veidi aega tagasi ja seatud ilus kullatud raami.

See oli pildi naine karusnahast mütsi ja karusnahk boa.

Ta istus püstitada sinna, tõste-up suunas vaataja tahke karusnaha tossike

kuhu tema kogu küünarvarre kadunud.

Gregor on lühidalt siis pöördus akna.

Sünge ilm - vihmapiisku langesid kuuldavalt alla metallist akna

riff - tegi temast üsna melanhoolne.

"Miks ma ei hoida magamise jaoks vähe aega kauem ja unustada kõik see

rumalus, "mõtles ta.

Aga see oli täiesti ebapraktiline, sest ta oli harjunud, et magab oma paremal pool, ja

oma praeguses seisus ei saa ta saab ise seda seisukohta.

Ükskõik kui kõvasti ta viskas end peale tema paremal küljel, on ta alati valtsitud jälle peale

selga.

Ta pidi seda proovinud sada korda, sulgedes oma silmad, et ta ei oleks

näha vingerdav jalad ja loobus alles siis, kui ta hakkas tundma, kerge, tuim valu

tema kõrval, mille ta oli kunagi varem kogenud.

"Oo Jumal," mõtles ta, "mida nõudlik töö olen valinud!

Päev, päev läbi, tee peal.

Rõhutab, müüa, on palju suurem kui töö toimub peakontoris ning

lisaks sellele, ma pean hakkama probleeme reisimine, mured

umbes rongiühendus, ebaregulaarne halb

toit, ajutised ja muutuvad pidevalt inimsuhete, mis kunagi tulema

süda. Põrgusse kõik! "

Ta tundis kerget sügelust peal oma kõhtu.

Ta aeglaselt tõugata ennast selili lähemale voodi post, et ta saaks lift tema

pea kergemini leida sügelev osa, mis oli täielikult kaetud väikeste valgete

kohad - ta ei teadnud, mida teha neist ja tahtis tunda kohas jala.

Aga ta tõmmatud kohe, kontakt, tundus külm dušš kogu

teda.

Ta lükkas tagasi jälle oma varasemat seisukohta.

"See püsti varakult," mõtles ta, "teeb mees üsna idiootlik.

Mees peab olema tema magada.

Muud reisimine müügimehed elada nagu haaremis naisi.

Näiteks, kui ma tulen tagasi inn ajal hommikul kirjutada

up vajalikud korraldused, need härrad on lihtsalt istudes hommikusööki.

Kui ma proovida, et minu boss, ma visatakse välja kohapeal.

Still, kes teab, kas see ei pruugi olla väga head minu jaoks?

Kui ma ei hoidnud tagasi oma vanemate pärast, oleksin quit ammu.

Ma olen läinud boss ja ütlesin talle lihtsalt, mida ma arvan alt mu

süda.

Ta olen langenud Kohe oma laua taga! Kuidas imelik on istuda sel kirjutuslaud ja

talk alla töötaja viis seal üleval.

Boss on probleeme kohtuistungil, et töötaja peab tõhustama üsna lähedale talle.

Igatahes, ma ei ole täielikult loobunud, et lootust veel.

Kui mul kokku raha, et maksta ära oma vanemate võlgade temaga -, et tuleb võtta

veel viis või kuus aastat - I'll seda kindlasti.

Siis ma teen pikk paus.

Igal juhul, eks nüüd pean tõusma. Minu rong väljub kell 05:00. "

Ta vaatas üle mis äratuskell tikittää poolt kummut.

"Püha jumal!" Mõtles ta.

See oli 06:30 ja käed läksid vaikselt edasi.

See oli möödunud pool tundi, juba ligi veerand.

Kas alarm ei suutnud ring?

Üks nägin voodi, et see oli korralikult seatud 04:00.

Kindlasti oli pulk. Jah, kuid see oli võimalik magada

et müra, mis muutsid mööbel raputada?

Nüüd, see on tõsi, et ta tahaks ei maganud vaikselt, kuid ilmselt ta tahaks maganud enam sügavalt.

Still, mida ta peaks tegema nüüd? Järgmist rongi vasakule 07:00.

Et saagi, et üks oleks ta minema hullu kiirustada.

Näidistekogu ei olnud pakitud veel, ja ta tõesti ei tunne eriti

värske ja aktiivne.

Ja isegi kui ta püütud rong ei olnud vältides löök-up boss,

sest ettevõtte hetkeks poiss oleks oodanud 5:00 rongi ja

teatatud uudis tema puudumisel ammu.

Ta oli boss favoriit, ilma selgroog või jälitusteabe hankimiseks.

Noh, siis, aga kui ta aru haige?

Aga see oleks väga piinlik ja kahtlane, sest ajal oma viie

tööaastat, Gregor ei olnud haige isegi üks kord.

Boss oleks kindlasti tulla arsti alates ravikindlustus

ja oleks teotuseks tema vanemad oma laisk poeg ja lühendati kõiki vastuväiteid

kindlustus arsti märkused; teda

kõik oli täiesti terve, kuid tõesti laisk tööst.

Ja pealegi, oleks arst sel juhul täiesti vale?

Peale tõesti ülemäärane uimasus pärast pikka und, Gregor tegelikult tundsin

päris hästi ja isegi oli tõesti tugev söögiisu.

Kuna ta mõtles seda kõike üle suurimas kiirustades, ilma et ta saaks teha

otsuse voodist - äratuskell oli näidates täpselt kvartalis

seven - seal oli ettevaatlik uksele koputama juhi poolt voodisse.

"Gregor," hääl nimetatakse - see oli tema ema! - "See on 6:45.

Kas sa ei taha olla teed? "

Pehme hääl! Gregor oli jahmunud, kui ta kuulis tema häält

vastates.

See oli selgelt ja eksimatult oma varasema hääl, kuid see oli intermingled, justkui

altpoolt irrepressibly valus kriuksuv, mis jättis sõnad positiivselt

selge ainult esimesest hetkest ja

moonutatud neid järelkõlakestusega, nii et üks ei tea, kas keegi oli kuulnud

õigesti.

Gregor tahtis vastata täpsemalt ja selgitada kõike, kuid nendes

asjaolud ta ainult ennast, öeldes: "Jah, jah, aitäh ema.

Ma saan kohe. "

Sest puidust uks muutus Gregor hääl ei olnud tõesti märgatav

väljas, et ema rahunenud antud selgituste ja segatakse ära.

Kuid tänu lühike vestlus, teiste pereliikmete

sai teada, et Gregor oli ootamatult ikka kodus ja juba tema isa oli

koputab ühel küljel ukse, nõrgalt kuid tema rusikas.

"Gregor, Gregor," ütles ta hüüdis: "Mis toimub?"

Ja natukese aja pärast, kutsus ta teda jälle sügavam hääl: "Gregor!"

Gregor! "Teisel pool ust, aga tema õde

koputasin kergelt.

"Gregor? On sinuga kõik korras?

Kas sa vajad midagi? "Gregor suunatud vastuseid mõlemas suunas,

"Ma olen valmis otsekohe."

Ta tegi pingutusi kõige hoolikat liigendatust ja lisades pikkade pauside

vahel üksikuid sõnu eemaldada kõik tähelepanuväärne tema häält.

Tema isa pöördus tagasi oma hommikusööki.

Kuid õde sosistas: "Gregor, avatud ukse - Ma palun sind."

Gregor ei olnud vähimatki kavatsust avada uks, kuid õnnitles ise oma

Ettevaatusabinõuna saadud reisid, kesklukk kõik uksed öösel, isegi

kodus.

Kõigepealt tahtis ta püsti vaikselt ja segamatult, riietuda, ennekõike on

hommiku-, ja alles siis kaaluda täiendavaid meetmeid, sest - ta märganud seda selgelt - poolt

mõtlemine asjad üle voodis ta ei jõua mõistliku lahenduseni.

Ta mäletas, et ta oli juba sageli tundnud kerge valu või teiste voodis, ehk

tulemus piinlik pikali asendis, mis hiljem osutus vaid

kujuteldav kui ta tõusis püsti, ning ta oli

innukas, et näha, kuidas tema praegune fantaasiad oleks tasapisi hajutada.

Et muutus tema hääl oli midagi muud kui algus päris chill,

kutsehaigus kaubandus reisijad, seda ta ei olnud

vähimatki kahtlust.

See oli väga lihtne visata kõrvale tekk.

Ta vajas ainult push ennast vähe, ja see langes iseenesest.

Aga jätkata oli raske, eriti kuna ta oli nii harjumatult lai.

Ta vajas relvi ja käed suruda ennast püsti.

Selle asemel, et neid, aga ta oli alles palju väikseid jäsemed mis lakkamatult liigub

väga erineva resolutsiooni ja mis lisaks sellele ta ei suutnud kontrollida.

Kui ta oleks tahtnud painutada üks neist, siis see oli esimene laiendada ise, ja kui ta

lõpuks õnnestus seda, mida ta tahtis selle jäseme, et vahepeal kõik teised,

justkui vabadus, kolis ümber liiga valus agitatsioon.

"Aga ma ei tohi voodis kasutult," ütles Gregor iseendaga.

Alguses tahtis ta voodist koos alumise osa tema keha, kuid see madalam

osa - mis, muide, ta ei olnud veel tutvunud ja mida ta ka ei saanud

pildil selgelt - osutunud liiga raske liikuda.

Katse läks nii aeglaselt.

Kui on saanud peaaegu meeletu, ta lõpuks heitis ise edasi kogu oma

jõu ja ilma mõtlemata valis ta tema suunas valesti, ja ta tabas madalam

Sängyn stiil raske.

Vägivaldne valu ta tundis näitas talle, et alumine osa tema keha oli

hetkel ilmselt kõige tundlikum.

Seega on ta püüdnud saada oma ülakeha voodist esimene ja pööras pea hoolikalt

poole serva voodi.

Tal õnnestus seda teha lihtsalt ja hoolimata tema laiuse ja kaalu oma keha mass

Viimase aeglaselt järgneb kursimuutus peas.

Aga kui ta lõpuks tõstis pead väljaspool voodi vabas õhus, sai murelik

umbes edasiliikumiseks edasist sel viisil, sest kui lasi ta end

lõpuks langeb Selle protsessi käigus

võtaks ime, et vältida tema pea saada vigastada.

Ja iga hinna eest ta ei tohi minestada kohe.

Ta eelistas jääda voodisse.

Kuid pärast sarnase vaeva, kui ta lamasin jälle ohata nagu enne, ja

jälle nägi oma väike jäsemed võitlevad üksteisega, kui midagi halvem kui varem

ja ei näe mingit võimalust kehtestada vaikne

ja et selle meelevaldne liikumine, ütles ta end taas, et ta ei saanud

tõenäoliselt jääda voodis ja et see võib olla kõige mõistlikum asi ohverdama

kõike, kui seal oli vähimgi

lootuses saada ise voodist protsessi.

Samal hetkel, aga ta ei unustanud meelde ennast aeg-ajalt

asjaolu, et rahulik - tõepoolest calmest - peegeldus oleks parem kui kõige

segaduses otsuseid.

Sellistel hetkedel lavastas ta oma pilku nii täpselt kui ta võiks poole aknas

kuid kahjuks oli vähe kindel cheer olla oli alates pilk

Hommikul udu, mis varjas isegi teisel pool kitsast tänavat.

"See on juba 07:00," ütles ta ise hiljemalt löövam alarm

kella, "juba 7:00 ja ikka sellist udu."

Ja natuke aega kauem ta panna vaikselt nõrk hingamine, nagu oleks ehk

ootab normaalne ja looduslikud tingimused taastekkeks välja täielik vaikus.

Aga siis ütles ta endamisi: "Enne kui ta lööb 07:15, olenemata

juhtub, ma pean olema täiesti voodist.

Pealegi, mida siis keegi ametist saabub küsida mind, sest

kontor avatud enne 07:00. "

Ja ta tegi pingutama ja siis rokkima kogu oma keha pikkus voodist koos

ühtne algatusel.

Kui ta lase end kukkuda voodi sel viisil, peas, mis käigus

aasta sügisel ta kavatseb tõsta järsult, ilmselt jäävad kahjustamata.

Selili tundus olevat raske, midagi tõesti juhtub, et tulemus

kukkuda.

Tema suurim reservatsiooni muretsema valju müra, mis sügisel tuleb luua

ja mis oletatavasti oleks äratada, kui mitte ehmatus, siis vähemalt muret teiste

pool kõik uksed.

Siiski tuli proovinud.

Kuna Gregor oli protsessi kaotamise ise välja poolteist voodi - uus meetod

rohkem mängu kui jõupingutusi; ta vajas ainult kivi pidev rütmi - see

tabas teda, kui lihtne see kõik oleks kui keegi teda aidata.

Kaks tugevat inimest - ta mõtles oma isa ja sulane girl - oleks olnud üsna

piisav.

Nad oleksid oli ainult suruda oma relvad tema selg kaardus, et saada teda välja

voodi, Köykistyä oma koormus, ja siis lihtsalt kasutab kannatlikkust ja hoolt, et

ta lõpetas flip põrandale, kus

tema deminutiivi jalad siis ta lootis, omandada eesmärgil.

Nüüd, rääkimata sellest, et uksed olid lukus, peaks ta tõesti kõne

välja aidata?

Vaatamata kõigile oma stressi, ta ei suutnud maha suruda naeratad seda ideed.

Ta oli juba sai selle punktini, kus poolt Kiik tugevamini ta säilitanud oma

tasakaalus raske ja väga kiiresti, ta lõpuks ometi otsustada nähtud

viis minutit oleks 07:15.

Siis oli ring ukse korteris.

"See on keegi kontoris," ütles ta ise, ja ta peaaegu külmutas samal ajal kui tema

väike jäsemed ainult tantsis ümber kõik kiiremini.

Hetkeks kõik jäi ikka.

"Nad ei ava," Gregor ütles ise, haaratud mõned absurd lootust.

Aga muidugi siis, nagu tavaliselt, teenijatüdruk temaga firma turvis läks uks

ja avas selle.

Gregor vaja kuulda ainult esimene sõna külastaja tervitus tunnustada

kohe, kes see oli, juht ise.

Miks oli Gregor ainult üks mõistetud töötama firma, kus kergeima

aeguda, keegi kohe äratanud suurim kahtlus?

Kas kõik töötajad siis kollektiivselt ühe ja kõik, scoundrels?

Nende hulgas oli seal siis tõeliselt pühendunud inimene, kes, kui ta ei suutnud kasutada just

paar tundi hommikul kontorisse tööle, muutuks ebanormaalne alates pangs

südametunnistuse ja tõesti ei riigil voodist?

Oli see tõesti pole piisav põhjus lasta praktikant teha päringuid, kui selline

küsitlemine oli isegi vajalik?

Peab juht ise tulema, ja selles protsessis tuleb seda tõendada

kogu süütu pere, et uurimine selle kahtlase

asjaolu võib usaldada ainult intelligentsuse juhataja?

Ja veel tagajärjel põnevil riik, kus see idee panna Gregor kui on

tagajärjel tegelikke otsuseid, ta lastud ennast kogu oma võiks voodist.

Seal oli kõva müdin, kuid mitte päris krahhi.

Langus oli imendunud mõnevõrra vaipade ja lisaks selili oli rohkem

elastsemad kui Gregor arvasid.

Sel põhjusel igav müra ei olnud päris märka.

Aga ta ei leidnud oma pea üles piisava hoolega ja oli tabanud seda.

Ta pööras oma pea, ärritunud ja valu, ja hõõruda see vaip.

"Midagi on langenud," ütles manager teises toas vasakul.

Gregor püüdnud ette kujutada endale, kas midagi sarnast sellele, mis juhtub

ta täna oleks võinud ka juhtus mingil hetkel manager.

Vähemalt üks pidi möönma võimalust sellist asja.

Kuid justkui, et teha esialgu vastust sellele küsimusele, juht nüüd,

piiksatas tema poleeritud saapad, võttis paar määratud sammude kõrval toas.

Alates naabruses ruumi paremal õde oli sosistades teavitada Gregor:

"Gregor, juhataja on siin." "Tean," ütles Gregor iseendaga.

Aga ta ei julgenud teha oma hääl piisavalt valjusti, et tema õde võiks kuulda.

"Gregor," isa on nüüd öelnud naaber toas vasakul, "Hr. Juht

on tulnud ja küsib miks sa ei jääks varase rongi.

Me ei tea, mida me peaksime talle ütlema.

Pealegi, ta tahab rääkida teile isiklikult.

Nii et palun tee uks lahti. Ta on piisavalt hea, et andestada segadus

oma toas. "

Keset kõike seda, juht hüüdis sõidustiil, "Hea

hommikust, hr Samsa. "

"Ta ei ole hästi," ütles ema, et juht ja tema isa oli veel rääkinud

ukse juures, "Ta ei ole hästi, uskuge mind, härra juhataja.

Muidu kuidas Gregor miss rongi?

Noormees on midagi peas, välja arvatud business.

Ma olen peaaegu vihane, et ta kunagi kustub öösel.

Just nüüd on ta olnud linna kaheksa päeva, kuid ta on olnud kodus igal õhtul.

Ta istub siin koos meiega lauas ja loeb ajalehte vaikselt või uuringute tema reisimist

sõiduplaanid.

Need on loodud üsna diversiooni teda hõivatud ennast puunikerdused.

Näiteks on ta lõigatud väike raam jooksul kaks või kolm õhtuti.

Sa oleks üllatunud, kui ilus see on.

See rippus paremal sees ruumi. Näete kohe, niipea kui

Gregor avab ukse. Igatahes, ma olen õnnelik, et sa siin oled, Hr.

Manager.

Ise, me ei oleks kunagi teinud Gregor avab ukse.

Ta on nii kangekaelne, ja ta ei ole kindlasti hästi, kuigi ta eitas, et see

hommikul. "

"Ma tulen kohe," ütles Gregor aeglaselt ja tahtlikult ja ei liiguta, et mitte

kaotada üks sõna vestlus.

"Mu kallis daam, ma ei saa seda seletada, et mina muul viisil," ütles juht;

"Loodan, et see on midagi tõsist.

Teiselt poolt, ma pean ka ütlema, et me ärimehed, õnneks või õnnetuseks,

Kuid üks vaatleb seda väga tihti lihtsalt peavad ületama kerge enesetunde eest

majanduslikel põhjustel. "

"Nii võib hr Manager tulevad sind näha nüüd?" Küsis ta isa kannatamatult ja

koputasin uuesti uksele. "Ei," ütles Gregor.

Naaber toas vasakul valus vaikus laskus.

Naaber toas paremal õde hakkas nuuksuma.

Miks mitte tema õde lähevad teised?

Ta tahaks ilmselt just saanud up voodist nüüd ja isegi ei hakanud Riietama

veel. Siis miks ta nutab?

Kuna ta ei olnud püsti ja ei lase juht, sest ta oli

oht kaotada oma positsiooni ja kuna siis tema boss oleks mäger tema vanemad kui

jälle vana nõudmisi?

Need olid ilmselt tarbetu mured praegu.

Gregor oli veel siin ja ei mõelnud üldse umbes loobumist tema perekonnale.

Praegu on ta lebas seal vaiba kohta ja keegi, kes teadis oma

tingimus oleks olen tõsiselt nõudis, et lasi manager sisse

Kuid Gregor ei oleks juhuslikult jättis õige tee, sest see väike

ebaviisakus, mille eest ta leiaks lihtne ja sobiv vabandus hiljem.

Tundus, et Gregor et see võiks olla palju mõistlik jätta teda rahu

Praegu asemel häirib teda nutt ja vestlus.

Aga see oli väga ebakindel õnnetud teistega ja vabandada oma

käitumist. "Hr. Samsa, "manager oli nüüd karjumine,

tema häält tõsta, "mis viga?

Oled barrikadeerimisest ennast oma toas, vastata ainult jah ja ei, on tegemist

tõsine ja asjatuid probleeme oma vanemate ja unarusse (Mainin seda

ainult muuseas) oma kaubandusliku kohustusi tõeliselt ennekuulmatu viisil.

Räägin siin nime oma vanemate ja oma tööandjale, ja ma olen

taotluse esitanud teile täie tõsidusega kohese ja selge seletus.

Ma olen üllatunud.

Ma olen üllatunud. Ma arvasin, et teadsin, et sa nii rahulik, mõistlik

isik, ja nüüd ilmub äkki soovite alustada parading ringi imelik meeleolu.

Chief näidatud mulle varem sel samal päeval võimalik seletus oma

hooletusse - see puudutas kogumine raha usaldanud sulle lühikest aega tagasi -

kuid tegelikult ma peaaegu andsin talle oma sõna

au, et selline selgitus ei saa õige.

Kuid nüüd ma näen siin oma kujuteldamatuid siga pearinglus, ja ma olen täiesti kaotada kõik

soov rääkida teile vähimatki.

Ja teie positsioon üldse mitte kõige turvalisem.

Algselt ma ette, et nimetada kõiki teile seda privaatselt, kuid kuna olete rendile

mulle raiska mu aega siin kasutult, ma ei tea, miks asi ei tohiks tulla

tähelepanu oma vanemad.

Sinu tootlikkus on olnud väga ebarahuldav hiljuti.

Muidugi, see ei ole aeg aastas käitumine erandlik äri, me mõistame

, kuid aeg aastas läbiviimiseks ei ole äri, ei ole sellist asja üldse

Hr Samsa ja selline asi ei tohi kunagi olla. "

"Aga härra Manager," kutsus Gregor kõrval ise, ja tema agitatsioon, unustamata

kõik muu, "Ma olen avades ukse kohe, just praegu.

Kerge enesetunde, peapöörituse kirjutada, on takistanud mind püsti.

Ma olen ikka lamades kohe. Aga ma olen üsna värskena taas.

Ma olen keset voodist.

Lihtsalt kannatust lühike hetk! Asjad ei lähe nii nagu ma arvasin.

Aga asjad on kõik korras. Kuidas äkki see võib ületada keegi!

Alles eile õhtul kõik korras minuga.

Mu vanemad kindlasti tead seda. Tegelikult just eile õhtul oli mul

väike aimdus.

Inimesed peavad oleme näinud, et minus. Miks ma ei teatatud, et on kontoris?

Kuid inimesed alati arvavad, et nad üle saada haigus ilma peatuda

kodus.

Hr juhataja! Rahulikult minu vanemad!

Seal on tõesti mingit alust kriitikale, mis sa nüüd teha minu vastu, ja

tõesti keegi ei öelnud sõna mulle sellest.

Võib-olla te ei ole lugenud viimase käske, mis ma lähetati.

Pealegi, nüüd ma olen, milles mu reis 8:00 rong; paar tundi "

ülejäänud on teinud mind tugevamaks.

Hr juhataja, ei jää. Ma olen kontoris isiklikult õigus

kaugusel. Palun headus öelda, et ja

väljendada oma austust pealik. "

Kuigi Gregor oli kiiresti blurting kõik see välja, vaevalt teadlik sellest, mida ta ütles, ta

oli läinud lähedal kummut ilma jõupingutusi, ilmselt tänu

Praktikas oli ta juba voodis ja nüüd

ta oli püüdnud tõsta end üles ta. Tegelikult tahtis ta avada uks.

Et tegelikult tahtis ta lasta ennast nähtav ja rääkida manager.

Ta soovis tunnistaja, mida teised nüüd küsides ta ütleks, kui nad nägid

teda. Kui nad olid jahmunud, siis Gregor ei olnud

rohkem vastutust ja oleks rahulik.

Aga kui nad aktsepteerivad kõik vaikselt, siis tal poleks mingit põhjust ägestuma

ja kui ta sai liikuda, võiks tõesti olla jaamas ringi 08:00.

Alguses ta jooksnud maha paar korda tõrgeteta kummut.

Aga lõpuks andis ta ise lõplik hoos ja püsti seal.

Ta ei olnud enam üldse teadlik valud oma alakeha, ükskõik kuidas nad võiksid

ikka kipitama.

Nüüd on ta lase end sügisel peale tagasi lähedal tooli äärel, mille ta

Braced ise oma õhuke jäsemeid.

Tehes seda ta sai üle kontrolli enda ja vaikis, sest ta võiks nüüd

kuulda manager.

"Kas sa aru üks sõna?" Manager küsis vanemad "Kas ta mängib

loll koos meiega? "

"Jumala pärast," hüüdis ema juba pisarad, "Võib-olla ta on väga haige ja me

häiriks teda. Grete!

Grete! "Ta karjus sel hetkel.

"Ema?" Kutsus õde teisel poolel.

Nad tegid ise mõista läbi Gregor tuppa.

"Sa pead minema arsti juurde kohe.

Gregor on haige. Kiirusta arsti juurde.

Kas olete kuulnud Gregor rääkima veel? "

"See oli looma hääl," ütles manager, tähelepanuväärselt vaikselt võrreldes

et ema nutab. "Anna!

Anna! "Karjus isa läbi saali kööki, plaksutamine tema käed,

"Tõmbad lukksepp kohe!"

Kaks noort naist olid juba kulgeb läbi saali swishing seelikud - kuidas

oli tema õde riietatud ennast nii kiiresti? - ja yanked avatud uksed

korter.

Üks ei kuulnud uksed sulgeda üldse. Nad ilmselt oli jätnud lahti, nagu

kombeks korteris, kus suur ebaõnn on toimunud.

Kuid Gregor oli muutunud palju rahulikumaks.

Olgu, inimesed ei mõista tema sõnu enam, kuigi see tundus selge

piisavalt talle selgem kui varem, võib-olla, sest tema kõrvad olid harjunud

neid.

Aga vähemalt inimesed nüüd mõelnud, et asjad ei ole kõik korras koos temaga ning olid

valmis aitama teda.

Usaldus ja kindlus, mille esimest korda viidi läbi

tegi ta hästi.

Ta tundis end ka taas ring inimkonna ja ootas alates

nii arst ja lukksepp, ilma vahet tegemata ühegi tegeliku

täpsus, tore ja üllatav tulemusi.

Selleks, et saada nii selge hääl kui võimalik kriitiline vestlus

mis oli vältimatu, ta köhatas vähe ja kindlasti võtaks vaevaks seda teha

on tõesti tagasihoidlikuks viisil, kuna see oli

Võimalik, et isegi see müra kõlas nagu midagi muud inimese köha.

Ta enam ei usaldanud ennast, et otsustada enam.

Samal ajal teises toas see oli muutunud väga vaikne.

Võib-olla tema vanemad istusid koos manager lauas sosistades, vahest

nad kõik olid lahjad vastu ust kuulata.

Gregor tõugata ennast aeglaselt ukse poole, abiga tugitool, let

minna sinna, viskas end vastu ust, mis toimus ise püsti vastu -

pallid tema tillukese jäsemed oli veidi kleepuv

stuff neid - ja puhanud seal hetkeks oma pingutus.

Siis ta püüdnud omakorda võti lock suuga.

Paraku tundus, et tal ei olnud päris hambad.

Kuidas siis oli ta haarata kätte võti?

Aga selleks, et tasa teha, et tema lõuad olid loomulikult väga tugev; nende abiga ta

õnnestus võti tõesti liigub.

Ta ei märganud, et ta oli ilmselt tekitades mõningaid kahju iseenda eest

pruun vedelik tuli välja tema suust, voolas üle võtme, tilkunud korrusel.

"Just kuulata korraks," ütles manager teises toas, "ta pööramisel

võti. "For Gregor see oli väga julgustav.

Kuid nad kõik oleks pidanud hõikas teda, sealhulgas tema isa ja ema, "Tule,

Gregor, "nad pidanud hüüdis" jätka, pidama kallal luku. "

Kujutle, et kõik tema jõupingutused olid seda järgida vahekontole ta veidi alla

meeletult võtme kõik jõud ta võiks kogunemisalasid.

Mis peamine pööratud rohkem, ta tantsis ümber lukk.

Nüüd on ta hoidis end püsti vaid oma suu ja ta pidi riputada peale

klahvile või vajutage see uuesti maha koos kogu kaal tema keha, kui vaja.

Küllaltki erinevad klõpsuga lukk kui ta lõpuks murduvad tõesti ärkasin Gregor üles.

Hingeldasid ütles ta endamisi: "Nii et ma ei vaja lukksepp" ja ta pani oma

peaga vastu ukselinki avada uks täielikult.

Sest ta oli avada uks niimoodi, see oli juba avatud väga laia ilma

teda veel on tegelikult nähtav.

Ta oli kõigepealt pöörduda ennast aeglaselt ümber serva ukse, väga hoolikalt, ning

Muidugi, kui ta ei taha langeda kohmakalt selili paremale sissepääs

tuba.

Ta oli veel hõivatud see raske liikuda ja ei olnud aega maksma

tähelepanu midagi muud, kui ta kuulis manager hüüavad valju "Oh!" - see

kõlas nagu tuule vilistamist - ja nüüd ta

nägi teda lähima ukse, vajutades oma käe vastu tema avatud suu ja liikuvad

aeglaselt tagasi, otsekui nähtamatu konstantset jõudu oli surudes teda ära.

Tema ema - vaatamata juuresolekul manager ta seisis siin oma juustega

Törröllään aasta lõpus, ikka jama alates öösel - vaatasin tema isa koos oma

käed sidusid.

Siis ta läks kaks esimest sammu, Gregor ja kukkus keset tema

seelikud, mis olid laiali kõik tema ümber, tema nägu uppunud tema rinna-,

täiesti varjatud.

Tema isa clenched rusikaga koos vaenulik väljend, nagu ta soovis push Gregor

tagasi oma tuppa, siis vaatab ebakindlalt ümber elutuba, kattis oma silmad

oma kätega ja nuttis nii, et tema võimas rindade raputas.

Sel hetkel Gregor ei võtnud üks samm tuppa, vaid nõjatus oma keha

sees vastu kindlalt poltidega tiiva ukse, nii et ainult pool tema keha oli

nähtav, samuti tema pea kallutada

külgsuunas, millega ta peeped üle mis teised.

Vahepeal oli sellest saanud palju heledam.

Alalise selgelt teisel pool tänavat oli osa lõputu hall-

must maja asub vastupidi - ta oli haiglas - oma raske regulaarne aknad

lõhkuda fassaadi.

Vihm oli ikka tulevad alla, kuid ainult suurte üksikute langeb nähtavalt ja kindlalt

visatakse maha ükshaaval maapinnale.

Hommikusöök nõud seisid kuhjatakse ümber lauale, sest tema isa

Hommikusöök oli kõige olulisem sööki pikk päev, mida ta pikendada tundi

lugemist erinevates ajalehtedes.

Otse üle teisel seinale riputada foto Gregor ajal oma

ajateenistuses, see oli pilt temast kui leitnant, nagu ta naeratades ja mure

vaba käega oma mõõga, nõudis austataks tema laager ja ühtlane.

Uks saalis oli praokil, ja kuna ukse korteris oli samuti avatud,

võiks näha välja võtta maandumist korteri ja algust trepikoda

läheb alla.

"Nüüd," ütles Gregor, hästi teadlik, et ta oli ainus, kes hoidis oma meelerahu.

"Ma püüan riietatud kohe, pakkige proove ja tasaarvestada.

Sa lase mul toodud minu moodi, eks ole?

Näete, härra juhataja, ma ei Jääräpäinen, ja ma olen õnnelik, et tööd.

Reisimine on väsitav, kuid ma ei suutnud elada ilma selleta.

Kuhu sa lähed, härra juhataja? Et kontoris?

Kas tõesti?

Kas sa aru kõik ausalt?

Inimene saab töövõimetu hetkeks, kuid see on just parim

aeg meenutada varasemaid saavutusi ning arvestada, et hiljem, pärast

takistused on lükatav kõrvale,

isik töötab enam innukalt ja intensiivselt.

Ma olen tõesti nii võlgades, hr juhataja - sa tead, et väga hästi.

Teiselt poolt, ma olen mures oma vanemate ja mu õde.

Olen määrata, kuid ma töö ise välja uuesti.

Ärge tehke asju raskemaks minu jaoks, kui nad juba on.

Speak up minu nimel kontoris! Inimesed ei meeldi reisimine müügimehed.

Ma tean seda.

Inimesed arvavad, et nad teenivad rahakotti ja tekitada trahvi elu.

Inimesed ei pea isegi mingeid erilisi põhjust mõelda läbi käesoleva kohtuotsuse rohkem

selgelt.

Aga teie, hr juhataja, teil on parem perspektiiv, mida see kaasa toob kui teised

inimesi, isegi, ma ütlen teile täieliku usalduse, parem perspektiiv kui Hr.

Esimees ise, kes oma pädevuse piires

Tööandja võib lasta oma otsuse tegema casual vigu arvelt

töötaja.

Sa ka tead piisavalt hästi, et reisimine müügimees, kes on väljaspool

kontori peaaegu kogu aasta võib saada nii lihtsalt ohver lobamokk, kokkusattumusi,

ja alusetud kaebused, mille peale

see on võimatu, et ta end kaitsta, sest enamasti ta ei kuule

nende kohta üldse ja ainult siis, kui ta on ammendanud pärast viimistlus trip ja

kodus saab tunda oma keha vastik

tagajärgi, mida ei ole võimalik põhjalikult uurida tagasi oma päritolu.

Hr juhataja, ei jäta ilma rääkides sõna mulle, et sa vähemalt

möönavad, et olen veidi paremas! "

Aga Gregor esimeste sõnade manager oli juba loobunud ja nüüd ta vaatas tagasi

juures Gregor üle tema tõmblemine õlad kokku tõmmata huuled.

Ajal Gregor kõne ei olnud ta veel korraks, kuid hoitakse loobumas suunas

uks, võtmata oma silmi Gregor, kuid tegelikult järk-järgult, nagu ei oleks

saladus keeld jättes ruumi.

Ta oli juba saalis ja kuna äkiline liikumine, mille ta lõpuks

tõmbas oma jala välja elutuba, üks oleks uskunud, et ta oli just põlenud

ainus tema suu.

Saalis, aga ta sirutas oma parema käe eemal oma keha suunas

trepikoda, sest kui mõned tõeliselt üleloomuliku leevendamisse ootas

seal.

Gregor mõistis, et ta ei tohi mingil juhul lubada manager ära minna

selle meeleolu, eriti kui oma positsiooni firmas ei tohi viia

suurimas ohus.

Tema vanemad ei mõista seda kõike väga hästi.

Üle pikka aastat, nad olid arenenud veendumust, et Gregor loodi elu

oma kindel ja lisaks olid nad nii palju teha tänapäeval oma praeguse

mured, et kõik prognoos oli välisriigi neile.

Aga Gregor oli see ettenägelik. Manager tuleb sedastada tagasi rahunenud,

veendunud, ja lõpuks võitis.

Tuleviku Gregor ja tema pere tõesti tulevik!

Kui ainult õde oli seal! Ta oli tark.

Ta oli juba nutsin, kui Gregor lamas ikka veel vaikselt selili.

Ja juht see sõber daamid, kindlasti lase end juhinduma

teda.

Ta oleks suletud ukse korterisse ja rääkisid temaga läbi tema ehmatus

saalis. Aga õde ei olnud isegi seal.

Gregor peab tegelema seda ise.

Mõtlemata, et seni ta ei tea midagi tema praegune võime liikuda

ja et tema kõne võib-olla - tõepoolest ilmselt - oli jälle ei ole

aru, ta lahkus tiiva ukse

tõugata ennast läbi ava, ja tahtsin minna üle manager, kes oli

kellel juba on pingeline peale käsipuu mõlema käega maandumist

naeruväärne viisil.

Aga kui ta nägi midagi kinni hoida, väikese naerukoht Gregor

kohe kukkus peale tema rohkete väikeste jalgadega.

Vaevalt oli see juhtus, kui ta tundis esmakordselt sel hommikul üldine

füüsilist heaolu.

Väike jäsemed olid firma põhja all neile, nad kuuletus ideaalselt, sest ta märkas, et tema

rõõmu ja püüdis viia teda edasi suunas ta tahtis.

Kohe ta arvas, et lõplik parandamise kõigi oma kannatusi oli

kohe käepärast.

Aga just sel hetkel, kui ta panna põrandale Kiik vaoshoitud viisil üsna

tihe ja otse üle oma emalt, kes oli ilmselt täiesti vajunud

ise, ta äkki kargas õigus üles

süles leviku kaugel ja tema sõrmed pikendatud ja hüüdis: "Appi, Jumala

sake, aita! "

Ta oli oma pea kummardasid, sest kui ta tahtis vaadata Gregor parem, kuid jooksis

arutult tagasi, mis on vastuolus, et žest, unustades, et tema selja taga seisnud

tabeli kõik toidud peal.

Kui ta jõudis laud, ta istus tugevalt just, sest kui hajameelselt ja

ei tundunud teate üldse, et tema kõrvale kohvi valas läbi koridori

vaip täis stream alates suurtest kukuks konteinerisse.

"Ema, ema," ütles Gregor vaikselt ja vaatas üle tema poole.

Manager hetkeks kadunud täielikult oma meelt.

At silmist voolavad kohvi Gregor ei suutnud lõpetada ise napsates oma lõuad sisse

õhu paar korda.

Tol ema karjus kõik jälle, kiirustamist tabelist ja sulanduvat

käte oma isa, kes oli tormasid tema poole.

Kuid Gregor ei olnud aega kohe tema vanematele - manager oli juba

trepp. Tema lõug tasandil trepikäsipuu,

manager vaadanud tagasi viimast korda.

Gregor võttis esialgse liikumise järele jõuda teda kui võimalik.

Aga juht peab olema kahtlustatakse midagi, sest ta tegi hüppe alla üle

mõned trepid ja kadunud, ikka karjub "ah!"

Heli kajas kogu trepikoja.

Nüüd kahjuks see lend manager tundus ka hämille isa

täielikult.

Ajalugu ta oli olnud suhteliselt rahulik, sest selle asemel pärast manager

ise või vähemalt takistab Gregor tema jätkamist, tema paremal käel ta

haaras kinni juhi suhkruroog, mis

ta oli maha jätnud oma mütsi ja palitu toolil.

Vasaku käega, tema isa kiirenes suur ajalehes tabelist ja

stantsimine jalad põrandal, ta on sätestatud sõita Gregor tagasi oma tuppa

lehvitas suhkruroo ja ajalehes.

Ei taotlusel Gregor on olnud mingit kasu; ühtegi avaldust oleks isegi aru.

Ükskõik kui valmis oli ta pöörduda tema pea lugupidavalt, tema isa lihtsalt stomped

kõik raskem jalad.

Kogu tuba temalt tema ema oli tõmmatud avab akna, vaatamata cool

ilm, ja lahjad välja oma käed tema põskedel, ta lükatakse tema nägu kaugel väljaspool

aken.

Vahel allee ja trepikoja tugev eelnõu tulid, kardinad kohta

aken lendas ringi, ajalehed laual swished ja iga üksiku kangatüki

fluttered alla üle korrusel.

Isa järeleandmatult pressitud edasi, surudes läbi sisihäälikuid, nagu metsik mees.

Nüüd, Gregor ei olnud praktikas üldse läheb tagasi - see oli tõesti väga aeglaselt läheb.

Kui Gregor ainult lubati pöörduda enda ümber, ta oleks oma

ruum kohe, kuid ta kartis, et muuta oma isa kannatamatu poolt aeganõudev

protsess keerates ümber, ja iga hetk

ta silmitsi ohuga surmahoop selili või tema pead suhkruroo oma

Isa käest.

Lõpuks Gregor ei olnud muud võimalust, sest ta märkas õudusega, et ta ei

mõista veel, kuidas säilitada tema suunas minnes tahapoole.

Ja nii ta hakkas, keset pidevalt murelik külili pilgud tema isa suunas,

pöörduma enda ümber võimalikult kiiresti, kuigi tõde see oli vaid

teinud väga aeglaselt.

Võibolla tema isa märkas oma head kavatsused, sest ta ei häiri Gregor

käesolevas ettepanekus, kuid otsa roo eemalt ta isegi suunatud

Gregor on pöörlev liikumine siin ja seal.

Kui ainult isa ei olnud sisistas nii talumatult!

Sest et Gregor täiesti kadunud peas.

Ta oli juba peaaegu täiesti pöördus ümber, millal, alati see susisev sisse

tema kõrva, ta lihtsalt teinud vea ja andis end pisut tagasi.

Aga kui ta lõpuks õnnestus saada oma pea ukse ees

avamist sai selgeks, et tema keha oli liiga lai läbima edasi.

Loomulikult oma isa tema praegune vaimne seisund, polnud aimugi avamine muu

tiiva ukse natuke luua sobiv läbipääsu Gregor läbi saama.

Tema ühe fikseeritud mõte oli, et Gregor peab minema oma tuppa kiiresti

võimalik.

Ta ei oleks kunagi lubatud töötada valmistisi, Gregor vaja orienteeruda

ise ja seega võib-olla läbi saama uks.

Vastupidi, kuna kui ei oleks takistuseks ja omapärane müra, nüüd on ta

sõitis Gregor ettepoole.

Behind Gregor heli sel hetkel ei olnud enam nagu hääl ainult ühte

isa.

Nüüd oli tõesti enam nali, ja Gregor sunnitud ise, tulgu võiks

ust. Üks pool tema keha oli üles tõstetud.

Ta lamas nurga all ukse avanemist.

Tema ühelt küljelt oli valus ja kraapides. On valge uks koledad laigud jäid.

Varsti oli ta ummikus kiire ja ei oleks olnud võimalik liikuda enam omal.

Väike jalad ühel pool riputatud tõmblemine kohal olevas õhus, ja need, teiselt

pool Visati valusalt arvesse korrusel.

Siis isa andis talle üks tõesti tugev vabastav push tagant, ja ta

scurried, verejooks tõsiselt, kaugele sisemusse oma tuppa.

Uks oli sulgumisel ja suhkruroog, ja lõpuks oli see vaikne.