< Return to Video

Oksüdeeruv fosforüülimine ja kemiosmoos.

  • 0:01 - 0:03
    Ma tegin väikese vea elektronide
  • 0:03 - 0:04
    transpordi ahela videos.
  • 0:04 - 0:06
    Ma tahtsin seda lihtsalt siin korrekteerida.
  • 0:06 - 0:09
    See annab mulle samas ka võimaluse lisada natukene
  • 0:09 - 0:12
    terminoloogiat, mida ma unustasin tolles videos lisada.
  • 0:12 - 0:14
    Kui ma kirjeldasin elektronide transpordi ahelat,
  • 0:14 - 0:17
    siis sa mäletad, et sul on lihtsalt mingid suure energiaga elektronid
  • 0:17 - 0:21
    NADH-s ja nad kantakse üle ühest molekulist teise.
  • 0:21 - 0:23
    Kui neid üle kantakse, siis nad lähevad väiksema energia
  • 0:23 - 0:25
    staadiumitesse ja nad vabastavad energiat.
  • 0:25 - 0:29
    Viimane elektronide vastuvõtja oli hapnik.
  • 0:29 - 0:30
    Hapnik vähenes siin,
  • 0:30 - 0:33
    aga kui sa vaatad mõlemat võrrandi poolt, siis
  • 0:33 - 0:35
    viga oli selles, et sul on vaja kahte vesinikku.
  • 0:35 - 0:36
    Kui mul on kaks vesinikku paremal pool vett,
  • 0:36 - 0:39
    siis mul on vaja kahte vesinikku ka vasakul pool.
  • 0:39 - 0:42
    Nii et siin peaks olema 2.
  • 0:42 - 0:46
    Nii et see oli see väike viga viimases videos.
  • 0:46 - 0:47
    Nii et see oli see väike viga viimases videos.
  • 0:47 - 0:50
    See aga annab mulle ka võimaluse tutvustada sulle
  • 0:50 - 0:51
    natukene rohkem terminoloogiat.
  • 0:51 - 0:55
    Kogu see protsess, me teame, et seda kutsutakse oksüdatsiooniks.
  • 0:55 - 0:58
    Kui NADH kaotab vesiniku.
  • 0:58 - 1:01
    Pea meeles, oksüdatsioon tähendab formaalselt elektronide kaotamist,
  • 1:01 - 1:03
    aga kui see kaotab vesiniku, siis see kaotab
  • 1:03 - 1:06
    võimaluse krabada selle vesiniku elektrone.
  • 1:06 - 1:08
    Kogu see elektronide transpordi ahela protsess tähendab
  • 1:08 - 1:11
    ühe molekuli teise järel oksüdeerumist kuni
  • 1:11 - 1:14
    sul on viimane elektronide vastuvõtja vees.
  • 1:14 - 1:17
    See on - ilmselgelt võid sa seda kutsuda oksüdatsiooniks.
  • 1:17 - 1:19
    Tead küll, väga üldiselt.
  • 1:19 - 1:22
    Teine osa elektronide transpordi ahelast -
  • 1:22 - 1:25
    võib-olla me ei peaks seda isegi kutsuma elektronide transpordi ahela osaks -
  • 1:25 - 1:27
    protsess, kus ATP tegelikult moodustub.
  • 1:27 - 1:29
    protsess, kus ATP tegelikult moodustub,
  • 1:29 - 1:32
    fosfaatrühma lisamine teisele molekulile,
  • 1:32 - 1:34
    seda kutsutakse fosforüülimiseks.
  • 1:41 - 1:45
    Nii et kogu see ATP moodustamise protsess läbi
  • 1:45 - 1:47
    elektronide transpordi ahela,
  • 1:47 - 1:48
    pea meeles, et elektronide transpordi ahel vabastab
  • 1:48 - 1:51
    energiat, mis moodustab sellise vesiniku gradiendi,
  • 1:51 - 1:55
    see pumpab vesinikud välimisse sektsiooni
  • 1:55 - 1:59
    ja siis see gradient, need vesinikud tahavad saada
  • 1:59 - 2:02
    tagasi maatriksisse, põhimõtteliselt minnes tagasi läbi
  • 2:02 - 2:04
    selle ATP süntaasi,
  • 2:04 - 2:07
    seda ATP moodustamise protsessi sellisel viisil kutsutakse oksüdeerivaks fosforüürimiseks.
  • 2:07 - 2:08
    seda ATP moodustamise protsessi sellisel viisil kutsutakse oksüdeerivaks fosforüürimiseks.
  • 2:17 - 2:18
    See on hea sõna, mida teada.
  • 2:18 - 2:21
    Sa võid seda näha mõnes standardeeritud testis või oma eksamil.
  • 2:21 - 2:24
    Seda kutsutakse nii, sest sul on oksüdeeruv osa.
  • 2:24 - 2:26
    Seda kutsutakse nii, sest sul on oksüdeeruv osa.
  • 2:26 - 2:30
    Iga neist molekulides oksüdeeritakse elektronide
  • 2:30 - 2:33
    transpordi ahelas sellel ajal kui nad kaotavad oma vesinikke või
  • 2:33 - 2:34
    kui nad kaotavad oma elektrone.
  • 2:34 - 2:37
    See moodustab vesiniku gradiendi.
  • 2:37 - 2:40
    Siis see, läbi kemiosmoosi, lubab toimuda fosforüülimisel.
  • 2:40 - 2:41
    Siis see, läbi kemiosmoosi, lubab toimuda fosforüülimisel.
  • 2:41 - 2:44
    See on järgmine hea sõna, mida teada.
  • 2:44 - 2:47
    Nende vesinike ülekanne, nende minek
  • 2:47 - 2:49
    läbi selle membraani valikuliselt.
  • 2:49 - 2:52
    See membraan, see ATP süntaas ei lubaks lihtsalt
  • 2:52 - 2:54
    igal molekulil sellest läbi minna.
  • 2:54 - 2:56
    See lubab nendel vesiniku prootonitel läbi minna.
  • 2:56 - 2:59
    Seda protsessi siin, sellest vesiniku läbiminemisest,
  • 2:59 - 3:00
    kutsutakse kemiosmoosiks.
  • 3:04 - 3:06
    Järgmine hea sõna, mida teada.
  • 3:06 - 3:08
    Kogu seda protsessi kutsutakse oksüdeeruvaks fosforüülimiseks.
  • 3:08 - 3:09
    Kogu seda protsessi kutsutakse oksüdeeruvaks fosforüülimiseks.
  • 3:09 - 3:11
    Need ei juhtu samal ajal.
  • 3:11 - 3:14
    Oksüdeeruv tekitab energia, et lükata vesinikud välja.
  • 3:14 - 3:15
    Oksüdeeruv tekitab energia, et lükata vesinikud välja.
  • 3:15 - 3:17
    Siis toimub fosforüülimine kuni vesinikud
  • 3:17 - 3:21
    läbivad kemiosmoosi ja lähevad tagasi sisse ja pööravad seda väikest
  • 3:21 - 3:27
    telge ja siis suruvad ADP ja fosfaatrühmad kokku.
  • 3:27 - 3:30
    Seda võib kontrastiks tuua substraadile.
  • 3:30 - 3:34
    Substraatfosforüülimised.
  • 3:34 - 3:37
    Ma olen tujus, et tutvustada sulle uut terminoloogiat.
  • 3:37 - 3:38
    Substraatfosforüülimine.
  • 3:38 - 3:41
    See juhtub tegelikult, kui ATP toodetakse
  • 3:41 - 3:44
    otse glükolüüsis tsitraaditsüklis (Krebsi tsüklis).
  • 3:49 - 3:54
    Ja siin on koht, kus sul on ensüüm, mis otseselt aitab
  • 3:54 - 3:56
    kasutada ATP-d ilma mingisuguse
  • 3:56 - 3:59
    kemiosmoosita või prootoni gradiendita.
  • 3:59 - 4:02
    Kui sa kujutad ette ensüümi, mingi kogu,
  • 4:02 - 4:04
    mingi suur valguline kogu.
  • 4:04 - 4:09
    Ja ütleme, et sellel on ADP seal oma kahe fosfaatrühmaga.
  • 4:09 - 4:11
    Ja ütleme, et sellel on ADP seal oma kahe fosfaatrühmaga.
  • 4:11 - 4:13
    Siis võib-olla sellel on veel üks fosfaatrühm, mis kinnitub
  • 4:13 - 4:15
    mingile muule ensüümi osale, see ensüüm
  • 4:15 - 4:19
    aitab kaasa ilma igasuguse kemioosi või oksüdatsioonita.
  • 4:19 - 4:24
    See aitab kaasa, arvatavasti koos ülejäänud energiat
  • 4:24 - 4:28
    vabastavate reaktsioonidega, mis võivad toimuda teistes ensüümi osades.
  • 4:28 - 4:28
    vabastavate reaktsioonidega, mis võivad toimuda teistes ensüümi osades.
  • 4:28 - 4:32
    Võib-olla sa suudad kujutada ette väikest sädet seal,
  • 4:32 - 4:35
    siis see keerab kogu seda ensüümi.
  • 4:35 - 4:37
    See ei ole täpselt, kuidas see võib töötada,
  • 4:37 - 4:38
    aga see on hea idee.
  • 4:38 - 4:40
    Ja siis need kaks asja võib-olla surutakse kokku.
  • 4:40 - 4:42
    Kui see on lihtsalt ensüümi ilma igasuguse
  • 4:42 - 4:45
    kemiosmoosita, mida teostab oksüdatsioon, nagu me õppisime
  • 4:45 - 4:48
    elektronide transpordi ahelas, me kutsume seda substraatfosforüülimiseks.
  • 4:48 - 4:49
    elektronide transpordi ahelas, me kutsume seda substraatfosforüülimiseks.
  • 4:49 - 4:52
    Substaardid on lihtsalt need asjad, mis kinnituvad
  • 4:52 - 4:55
    ensüümile ja lasevad endal midagi teha.
  • 4:55 - 4:56
    Igaljuhul, loodetavasti sa leidsid, et see väike video on natukenegi abistav.
  • 4:56 - 4:59
    Igaljuhul, loodetavasti sa leidsid, et see väike video on natukenegi abistav.
Title:
Oksüdeeruv fosforüülimine ja kemiosmoos.
Description:

Oxidative Phosphorylation and Chemiosmosis (along with slight correction of previous video)
more » « less
Video Language:
English
Duration:
04:59
hans.raukas added a translation

Estonian subtitles

Revisions

Our website uses cookies for analysis purposes.