< Return to Video

Keha pöörlemine (5.osa)

  • 0:01 - 0:04
    Me oleme teinud palju pöörlemist ümber X-telje, seega
  • 0:04 - 0:08
    alustame nüüd Y-teljega ja vaatame, mis teha annab.
  • 0:08 - 0:11
    Või vähemalt üritame.
  • 0:11 - 0:12
    Ma joonsitan teljed.
  • 0:12 - 0:15
    See on Y-telg.
  • 0:15 - 0:16
    See on X-telg.
  • 0:18 - 0:21
    Alustame näitega, kutsume seda F kohal
  • 0:21 - 0:24
    X-ks, sest on üldine.
  • 0:24 - 0:27
    Joonistame Y=Xruuduga.
  • 0:30 - 0:33
    Ma joonistan positiivi, sest me pöörame
  • 0:33 - 0:36
    seda ümber Y-telje ja see on sümmeetriline nii kui nii, seega
  • 0:36 - 0:37
    see on Y=Xruudus.
  • 0:37 - 0:40
    See on Y-telg.
  • 0:40 - 0:42
    See on X-telg.
  • 0:42 - 0:44
    Tegelikult hoian ma seda üldisena, me
  • 0:44 - 0:45
    lahendame selle eriliselt.
  • 0:45 - 0:48
    Nimetame selle F(X)-ks, aga see on
  • 0:48 - 0:49
    Y=Xruudus.
  • 0:49 - 0:51
    See on F(X).
  • 0:51 - 0:54
    Ja me teame kuidas leida ruumala, kui me pööraksime
  • 0:54 - 0:55
    seda ümber X-telje.
  • 0:55 - 1:01
    Aga mida ma tahan öelda - me võiksime kutsuda seda pindalaks
  • 1:01 - 1:08
    0-i ja - ma proovin kindlaks teha, kui üldine olla.
  • 1:08 - 1:09
    Ütleme lihtsalt 0 ja 1 vahel.
  • 1:09 - 1:13
    Ma arvan, et piirid on teile arusaadavad.
  • 1:13 - 1:17
    Ligikaudu see piirkond, ja ma pööran seda
  • 1:17 - 1:21
    nüüd ümber Y-telje.
  • 1:21 - 1:25
    Milline näeks välja viimane figuur?
  • 1:25 - 1:29
    Selle põhi - ma vaatan kui hästi ma oskan seda joonistada.
  • 1:29 - 1:32
    Eip, seda ma teha ei tahtnud.
  • 1:32 - 1:34
    Põhi näeb välja nagu
  • 1:34 - 1:36
    silinder, selline.
  • 1:36 - 1:41
    Ja selle ülaosa oleks ka umbes - ei, see
  • 1:41 - 1:43
    ei ole mida ma teha tahtsin.
  • 1:43 - 1:45
    Ma joonistan küljejooned.
  • 1:45 - 1:49
    See näeks välja midagi sellist.
  • 1:55 - 2:04
    Ja selle ülaosa näkes välja selline.
  • 2:04 - 2:05
    Aga see ei ole silinder?
  • 2:05 - 2:07
    Kui ma oleks teinud terve selle osa, siis oleks ta olnud silinder.
  • 2:07 - 2:10
    Aga selle sisemine osa on õõnes.
  • 2:10 - 2:13
    Vaatame kui hea ma olen selle joonistamises.
  • 2:13 - 2:14
    Ma teen selle teise värviga.
  • 2:14 - 2:16
    Seest on see õõnes.
  • 2:20 - 2:21
    Ma ei tea, kas see on teile arusaadav, et
  • 2:21 - 2:26
    see on nagu sisemine osa, nagu kauss.
  • 2:26 - 2:29
    Väljast poolt on see nagu silinder või purk.
  • 2:29 - 2:30
    Loodetavasti on see mõistetav.
  • 2:30 - 2:32
    Te võtate selle ja pöörate ringi-ratast.
  • 2:32 - 2:37
    Ja see kaar, mis täpsustab sisemust, oleks Y=
  • 2:37 - 2:40
    Xruudus.
  • 2:40 - 2:43
    See teeks terve ringi peale.
  • 2:43 - 2:44
    Ma arvan, et see on mõistetav.
  • 2:44 - 2:45
    Joonistamine on kõige raskem osa.
  • 2:45 - 2:47
    Kuidas me seda teeme?
  • 2:47 - 2:49
    Isegi kuju võib teile mingi aimduse anda.
  • 2:49 - 2:52
    Me ei saa kasutada ketta meetodit, mida me varem kasutasime
  • 2:52 - 2:54
    X-telje korral, see oli ketta meetod,
  • 2:54 - 2:57
    sest me kujutasime ette palju väikseid
  • 2:57 - 2:59
    kettaid ja liitsime need kokku.
  • 2:59 - 3:02
    Nüüd me teeme midagi, mida kutsutake kihtide meetod.
  • 3:02 - 3:04
    Mis on kihi meetod?
  • 3:04 - 3:08
    Ruumala leidmisel paljude ketaste asemel
  • 3:08 - 3:11
    kasutame palju kihte.
  • 3:11 - 3:12
    Mis on kiht?
  • 3:12 - 3:17
    Kujutage ette ristkülikut siin.
  • 3:17 - 3:20
    Mõelge, et te näete seda siin.
  • 3:20 - 3:25
    Ütleme, et see on punkti X1 juures.
  • 3:25 - 3:26
    Milline oleks selle kõrgus?
  • 3:26 - 3:28
    Selle kõrgus oleks F(X1).
  • 3:31 - 3:33
    See on kõrgus.
  • 3:33 - 3:37
    Nüüd kujutage ette selle pööramist
  • 3:37 - 3:40
    ümber Y-telje.
  • 3:40 - 3:41
    Milline see välja näeks?
  • 3:41 - 3:44
    See näeks välja nagu üks kiht, nagu
  • 3:44 - 3:48
    silinder, silindri väline osa.
  • 3:48 - 3:50
    See ei näe sellest väga erinev välja, aga ma tahan
  • 3:50 - 3:54
    seda joonistada hästi, sest intuitsioon on kõige tähtsam
  • 3:54 - 3:58
    osa, mitte ülesande lahenduse saamine.
  • 3:58 - 4:02
    Ma proovin seda korralikumalt joonistada.
  • 4:02 - 4:05
    Ja siis meil on kesta põhi, see
  • 4:05 - 4:09
    näeb välja midagi sellist.
  • 4:09 - 4:11
    Ma lõpetan ka need jooned ära.
  • 4:11 - 4:13
    Ma usun, et te saate aru.
  • 4:13 - 4:14
    Okei.
  • 4:14 - 4:16
    Seega see näeb välja nagu selline kest.
  • 4:23 - 4:25
    Kesta välimine osa on tahke.
  • 4:30 - 4:34
    Ja sellel on natuke paksust, aga sisemine osa on õõnes.
  • 4:34 - 4:36
    Ma teen selle teise värviga.
  • 4:36 - 4:38
    Võibolla tumedam värv, et näidata siemust.
  • 4:42 - 4:45
    Te teate, et see on olemuselt nagu sõrmus.
  • 4:45 - 4:47
    Mis on selle sõrmuse kõrgus?
  • 4:47 - 4:50
    Kõrgus on F(X1).
  • 4:50 - 4:53
    Ma teen heledama värvi, et te saaksite aru.
  • 4:53 - 4:57
    Sõrmuse kõrgus on f(X1).
  • 4:57 - 5:02
    F(X) arvutatud ise valitud koha juurest.
  • 5:02 - 5:06
    Mis oleks selle sõrmuse väliskihi pindala?
  • 5:06 - 5:08
    Noh, välispindala?
  • 5:08 - 5:09
    Mõtleme selle üle.
  • 5:09 - 5:13
    See oleks selle sõrmuse ümbermõõt korda kõrgus.
  • 5:13 - 5:15
    Mis on selle sõrmuse ümbermõõt?
  • 5:18 - 5:20
    Lähme tagasi põhigeomeetria juurde.
  • 5:20 - 5:24
    Ümbermõõt=2pii korda raadius.
  • 5:24 - 5:29
    Kui me teame selle raadius, teame ka ümbermõõtu.
  • 5:29 - 5:30
    Mis on selle raadius?
  • 5:30 - 5:33
    Raadius on kui kaugele me läksime pöörlemisel
  • 5:33 - 5:36
    teljest selles punktis.
  • 5:36 - 5:36
    Seega see on raadius.
  • 5:39 - 5:42
    Seega meie näites on raadius X1.
  • 5:44 - 5:48
    See on see punkt, millega me seda arvutame.
  • 5:48 - 5:52
    Ümbermõõt oleks 2pii korda see punkt
  • 5:52 - 5:54
    mille me võtsime.
  • 5:54 - 5:58
    Ja pindala - see punakas asi mille ma täitsin
  • 5:58 - 6:02
    - see oleks võrdne ümbermõõt korda see
  • 6:02 - 6:04
    kõrgus, mis on meil F(X1).
  • 6:07 - 6:10
    Kutsume seda välimiseks pindalaks.
  • 6:10 - 6:14
    Välispindala = ümbermõõt korda kõrgus,
  • 6:14 - 6:22
    mis on võrdne 2pii(X1) korda F(X1).
  • 6:22 - 6:25
    Me leidsime selle pindala.
  • 6:25 - 6:26
    Kuidas me leiame ruumala?
  • 6:29 - 6:30
    Noh, mis on selle paksus?
  • 6:30 - 6:32
    Kui jäme on see sõrmus?
  • 6:32 - 6:34
    Mis on selle jämedus siin?
  • 6:34 - 6:35
    See on väga õhuke.
  • 6:35 - 6:38
    Aga kui me vaatame seda osa, siis teame seda
  • 6:38 - 6:43
    eelmistest arvutustest, et selle ristküliku laius on DX.
  • 6:43 - 6:44
    Ja te teate, kui me võtame integraali, läheb see
  • 6:44 - 6:47
    lõpmatult väikseks ja neid tuled
  • 6:47 - 6:48
    lõpmatult rohkem juurde.
  • 6:48 - 6:50
    Seeda selle laius on DX.
  • 6:50 - 6:54
    Ma joonistan selle suurelt, mitte nii koleda.
  • 6:54 - 7:00
    Kui see on üks osa, oleks selle laius DX.
  • 7:00 - 7:03
    Selle kõrgus on F(X1).
  • 7:03 - 7:05
    X1 oleks täpselt keskel.
  • 7:05 - 7:09
    Ja siis selle kaugus keskkohast on X1.
  • 7:09 - 7:10
    Ma looda, et see on arusaadav.
  • 7:10 - 7:13
    Mis on selle kesta ruumala?
  • 7:13 - 7:16
    Selle kesta ruumala - see kest, mitte see -
  • 7:16 - 7:20
    kesta ruumala on võrdne välispindala
  • 7:20 - 7:23
    korda kui lai see pind on.
  • 7:23 - 7:26
    Ja see laius on DX, see võrdub see korda DX.
  • 7:26 - 7:31
    Seega kesta ruumala on 2pii(X1) korda
  • 7:31 - 7:36
    F(X1) korda DX.
  • 7:36 - 7:39
    Ma usun, et te saate aru kuhu ma sellega jõuan.
  • 7:39 - 7:43
    See oleks terve pööratud keha ruumala,
  • 7:43 - 7:44
    see asi siin?
  • 7:44 - 7:47
    Ma liidan kokku kõik need kihid.
  • 7:47 - 7:50
    mul on üks kiht siin, siis mul on natuke vähem
  • 7:50 - 7:53
    kõrgem kiht, ja siin üleval on palju suurem kiht.
  • 7:53 - 7:54
    Siis ma liidan nad kokku.
  • 7:54 - 7:57
    Siin on üks kiht, mis läheb ringi.
  • 7:57 - 7:59
    Siin on veel üks kiht, ja ma liidan nad kokku.
  • 7:59 - 8:01
    Ja see on integraali võtmine.
  • 8:01 - 8:04
    Seega terve figuuri ruumala, kui seda ümber Y-telje
  • 8:04 - 8:12
    pöörata oleks - piirid 0-st 1-ni -
  • 8:12 - 8:17
    2pii - see X1, aga me
  • 8:17 - 8:19
    liidame need kokku kõikide X-de korral.
  • 8:19 - 8:26
    Seega see oleks 2pii(X)F(X)DX.
  • 8:26 - 8:27
    see on lihtsalt konstank, kui me saaks seda kutsuda
  • 8:27 - 8:30
    2pii korda X F(X).
  • 8:30 - 8:32
    Võtame täpse näite.
  • 8:32 - 8:33
    Teeme seda Xruuduga.
  • 8:33 - 8:35
    Ütleme, et funktsioon on X ruudus.
  • 8:35 - 8:38
    Siinkohal oleks ruumala võrdne - võtame
  • 8:38 - 8:44
    2pii välja - 2üii integraal 0-st 1-ni korda F(X) - F(X) sellel korral
  • 8:44 - 8:51
    on X ruudus, mis ma ennist joonistasin - DX=2pii.
  • 8:51 - 8:53
    See on lihtsalt X^3.
  • 8:53 - 8:54
    X^3.
  • 8:54 - 8:56
    Seega see oleks 2pii korda algfunktsioon
  • 8:56 - 8:57
    X^3-st.
  • 8:57 - 8:59
    See on (X^4)/4.
  • 9:01 - 9:05
    Arvutame väärtuse 1 juures miinus väärtus 0 juures.
  • 9:05 - 9:12
    See on võrdne 2pii korda 1^4 on 1, seega
  • 9:12 - 9:16
    1/4 miinus 0.
  • 9:16 - 9:19
    See on 2pii korda 1/4.
  • 9:19 - 9:20
    See on pii/2.
  • 9:23 - 9:26
    See on ruumala ja me pöörasime seda ümber Y-telje.
  • 9:26 - 9:27
    Näeme järgmises videos.
Title:
Keha pöörlemine (5.osa)
Description:

Use the "shell method" to rotate about the y-axis

more » « less
Video Language:
English
Duration:
09:29
Karl Allik edited Estonian subtitles for Solid of Revolution (part 5)
Karl Allik added a translation

Estonian subtitles

Revisions