Meioosi faasid

The phases of Meiosis.

Me oleme rääkinud

mitoosi ja meioosi põhiideest.

Selles videos oleks hea mõte

minna pisut detailsemaks.

Ma olen juba teinud video mitoosist ja

selles videos räägime meioosi detailidest.

Lihtsalt ülevaateks, mitoosi puhul on algul diploidne rakk

ja lõpptulemuseks on kaks diploidset rakku.

Põhimõtteliselt see lihtsalt kahekordistab end.

Formaalselt on mitoos ainult tuuma kahekordistumine,

aga tavaliselt on lõpptulemuseks

kaks eraldi rakku.

Toimub tsütokinees.

See on mitoos.

Meil on sellest video, kus me räägime selle faasidest:

profaas, metafaas, anafaas ja telofaas.

Mitoos toimub pea kõigis meie keharakkudes,

näiteks kui naharakud paljunevad või kui juukserakud ja kõik

koed meie kehas paljunevad, siis

see käib läbi mitoosi.

Meioos toimub sugurakkudes ja seda kasutatakse

sugurakkude tootmiseks, et toimiks suguline

paljunemine.

Ma alustan ühe diploidse rakuga ja see

on suguraku eellasrakk.

See pole suvaline keharakk.

See on eellasrakk.

See võib läbida mitoosi, et luua rohkem eellasrakke, kuid

me räägime, kuidas see toodab sugurakke.

See tegelikult käib kahes etapis.

Kombineerituna neid kutsutakse meioosiks, aga

esimest etappi võiks kutsuda meioos 1, ma nimetan selle M1.

Esimeses etapis see diploidne rakk

jaguneb kaheks haploidseks rakuks.

Seega kui me alustasime 46 kromosoomiga, jääb

mõlemasse 23 kromosoomi, seda võib ka vaadata nii, et

siin on 23 paari, mõlemal kaks kromosoomi,

need paarid lüüakse lahku.

Meioos 2-s need asjad omakorda poolitatakse

mitoosisarnase mehhanismiga.

Me näeme seda, kui

me faase lähemalt uurime.

Tegelikult on profaas, metafaas, anafaas, telofaas

ka mõlemas meioosi etapis.

Las ma joonistan lõpp-produkti.

Lõpptulemuseks on neli rakku ja nad kõik on haploidsed.

Lõpptulemuseks on neli rakku ja nad kõik on haploidsed.

Võite juba märgata, et selles protsessis siin

kromosoomid poolituvad, sest tulemuseks on

kaks pooliku kromosoomide arvuga rakku, aga siin

alustame n kromosoomiga ja lõetame kahe rakuga, millel on samuti n kromosoomi, nii et see on väga sarnane.

alustame n kromosoomiga ja lõetame kahe rakuga, millel on samuti n kromosoomi, nii et see on väga sarnane.

Kromosoomide arv jääb samaks.

Süveneme detailidesse, kuidas see kõik juhtub.

Kõik rakud veedavad enamiku ajast interfaasis.

Interfaas on lihtsalt aeg, mil rakk elab ja

transkribeerib ja teeb, mida on vaja teha.

Aga täpselt nagu mitoosis, toimub interfaasis

üks tähtis sündmus ja see toimub samal ajal,

interfaasi S faasi ajal.

Seega kui see on mu rakk, on see rakutuum.

Ma joonistan selle kromosoomidena, aga te peate

meeles pidama, et mitoosist ja meioosist väljaspool

on kromosoomid lahtiharutatud ja nad esinevad

kromatiinina, millest me enne oleme rääkinud.

See on DNA lahtiharutatud vorm.

Aga ma joonistan nad kokkupakitult, sest ma

pean teile näitama, et nad kahekordistuvad.

Nüüd olen ma siin veidi hoolikam.

Mitoosi videos oli mul ainult kaks kromosoomi.

Nad kahekordistusid ja eraldusid.

Rääkides meioosist, peame hoolikalt näitama homoloogilisi paare.

Rääkides meioosist, peame hoolikalt näitama homoloogilisi paare.

Ütleme, et mul on kaks homoloogilist paari.

See siin on minu isalt.

See minu emalt.

Need on homoloogilised.

Ja ütleme, et siin on veel üks,

mille sain oma isalt.

Ma teen selle sinisega.

Ma teen kõik isalt saadud kromosoomid selle värviga.

Ma teen kõik isalt saadud kromosoomid selle värviga.

See on võib-olla veidi pikem.

Saate aru küll.

Ja siis on homoloogiline kromosoom emalt,

mis on samuti pisut pikem.

Interfaasi S faasi ajal -- samamoodi nagu ka mitoosi puhul,

see toimub alati interfaasis.

see toimub alati interfaasis.

See ei toimu ei meioosis ega ka mitoosis.

Toimub DNA replikatsioon.

Nii et mõlemad sellest homoloogilisest paarist

-- pidage meeles, homoloogiline paar tähendab, et

need pole identsed kromosoomid, aga

neil on sama tüüpi geenid.

Neil võivad olla erinevad versioonid ehk alleelid

geenist või mingist omadusest, aga

nad määravad põhimõtteliselt samu asju.

Mõlemas kromosoomis selles paaris toimub replikatsioon.

Mõlemas kromosoomis selles paaris toimub replikatsioon.

Seega isalt saadud kromosoom kahekordistub nii

ja see on ühendatud tsentromeeriga

ning emalt saadud kromosoom kahekordistub ja

on ühendatud tsentromeeriga, teised kromosoomid teevad sama.

Emalt saadud kromosoom teeb sama asja.

See kõik toimub interfaasi S faasis.

Me pole veel rakujagunemiseni jõudnud.

Sama asi kehtib tsentrosoomide kohta.

-- see on väike kõrvalepõige --

Mitoosi videos me nägime, et need tekitavad

lõpuks mikrotuubulite struktuuri,

mis kõike lahku tõmbab, aga siin on üks tsentrosoom

ja see aitab kaasa iseenda paljunemisele,

nii et nüüd on siin kaks tsentrosoomi.

See kõik toimub interfaasis ja

täpsemalt interfaasi S faasis,

mitte kasvufaasis.

Kui see on toimunud, oleme me valmis

kas mitoosiks või meioosiks, aga

seekord vaatame me meioosi.

See on suguraku eellasrakk.

Me siseneme faasi profaas I.

Kui te mäletate.... -- las ma kirjutan selle üles,

sest minu arvates on see tähtis.

Mitoosis on profaas, metafaas, anafaas ja telofaas.

Mitoosis on profaas, metafaas, anafaas ja telofaas.

PMAT. (või promeantel)

PMAT. (või promeantel)

Meioosis on need kõik igas staadiumis, nii et

tuleb profaas I, siis metafaas I, pärast sed

anafaas I ja siis telofaas I.

Ja kui meioos I on läbi, siis toimub kõik uuesti.

Tuleb profaas II, siis metafaas II, pärast seda

anafaas II ja lõpuks telofaas II.

Seega kui te tahate nimesid meelde jätta,

mida te kahjuks peate, eriti kui teil on

selle peale mõni test, kuigi tähtsam oleks

aru saada põhimõttest, meelde tuleb jätta ainult

profaas, metafaas, anafaas, telofaas ja see katab kõik.

profaas, metafaas, anafaas, telofaas ja see katab kõik.

profaas, metafaas, anafaas, telofaas ja see katab kõik.

Meioosi puhul peate meeles pidama, et see toimub kaks korda.

Siintoimuv on veidi erinev, nii et

sellele ma tahakski siin tähelepanu pöörata.

Lähme meioos I-e profaasi.

Kutsume seda "profaas I".

Mis juhtub?

Nagu ka mitoosi profaasis, hakkab juhuma mitmeid asju.

Nagu ka mitoosi profaasis, hakkab juhuma mitmeid asju.

Tuumamembraan hakkab kaduma.

Tuumamembraan hakkab kaduma.

Tsentromeerid -- vabandust, mitte tsentromeerid.

Ma olen veidi segaduses.

Tsentrosoomid.

Tsentromeerid ühendavad kahte kromatiidi.

Tsentromeerid ühendavad kahte kromatiidi.

Tsentrosoomid hakkavad tootma kääviniite

ja need hakkavad üksteisest eemale tõukuma.

ja need hakkavad üksteisest eemale tõukuma.

Need hakkavad eemale tõukuma ja liikuma

kromosoomide eri poolte juurde.

Ja see on väga tähtis asi profaas I juures.

Ja ma tahaks veidi täpsustada.

Mäletate, interfaasis, kuigi ma joonistasin selle nii,

ei eksisteeri DNA seal kromosoomidena.

See on rohkem kromatiini kujul.

Nii et kui ma päriselt selle joonistaksin, näeks see välja selline.

See oleks igal pool laiali ja

tegelikult oleks seda väga raske mikroskoobis näha.

tegelikult oleks seda väga raske mikroskoobis näha.

See oleks suur pundar valkudest ja histoonidest,

mis on ka valgud, ja DNA-st.

Ja seda kutsutakse kromatiiniks.

Nüüd, profaasis, hakkab see võtma kromosoomide kuju.

Sellele tekib struktuur ja see on täielikul

analoogiline mitoosi profaasis toimuvaga.

analoogiline mitoosi profaasis toimuvaga.

Üks huvitav asi, mis juhtub, on see, et

homoloogilised paarid joonduvad.

Tegelikult ma joonistasin selle juba siin nii,

äkki peaksin selle kopeerima.

Las ma teen seda.

Ma kopeerin selle ja kustutan tuumamembraani,

sest see on profaas I ajal kadumas.

Ma juba ütlesin seda.

Tuum on aeglaselt lagunemas.

Selle valgud lagunevad profaas I ajal.

Ma ei joonista kogu rakku, sest kõik huvitav toimub

siin tuuma tasandil või kus enne oli tuuma tasand.

siin tuuma tasandil või kus enne oli tuuma tasand.

Huvitav asi siin on see, et erinevalt mitoosist

homoloogilised paarid joonduvad üksteise kõrvale.

Ja nad mitte ainult ei joondu, vaid vahetavad

ka geneetilist informatsiooni, toimub ristsiire.

Seega mõnes kohas need

homoloogilised kromosoomid ristuvad.

homoloogilised kromosoomid ristuvad.

Las ma joonistan selle täpsemalt.

Ma keskendun ainult nendele kahele siin.

Mul on üks kromosoom isalt ja see koosneb

kahest kromatiidist, nii et see on juba kahekordistunud,

aga me peame seda üheks kromosoomiks, ja siis

on mul üks kromosoom emalt rohelises.

Ma joonistan selle nii.

Üks kromosoom emalt, mille joonistan rohelisega, ja sellel on kaks kromatiidi.

Vahel kutsutakse seda tetraadiks, sest

selles on neli kromatiidi, aga see on homoloogiliste kromosoomide paaris.

selles on neli kromatiidi, aga see on homoloogiliste kromosoomide paaris.

Need siin on muidugi tsentromeerid.

Toimub ristsiire, mis on üllatavalt organiseeritud protsess.

Toimub ristsiire, mis on üllatavalt organiseeritud protsess.

Organiseeritud sellepärast, et ristumine toimub homoloogilises kohas.

Organiseeritud sellepärast, et ristumine toimub homoloogilises kohas.

Need ristuvad kohas, kus vahetuvad sarnased geenid.

Need ristuvad kohas, kus vahetuvad sarnased geenid.

Ei ole nii, et üks saab kaks versiooni ühest geenist ja

teine saab kaks versiooni teisest geenist.

Siirdumine toimub nii, et kromosoomidel on ikka

erinevad geenid, aga nad saavad erinevad versioonid

nendest geenidest või erinevad alleelid,

mis ongi geeniversioonid.

Kui see on tehtud, siis isalt saadud kromosoom pole

täielikult isalt, nii et see võib välja näha umbes selline.

täielikult isalt, nii et see võib välja näha umbes selline.

See näeb välja umbes selline.

Isalt saadud kromosoomil on nüüd väike jupp

ema omast ja emalt saadud kromosoomil on

väike tükk isalt saadud kromosoomist.

väike tükk isalt saadud kromosoomist.

Ja see on hämmastav, et see on nii

tähtis muutlikkuse tekitamiseks, et

see on saanud meioosi tavaliseks osaks.

Seda juhtub nii tihti.

See pole mingi juhus ja see toimub üsna organiseeritult.

See pole mingi juhus ja see toimub üsna organiseeritult.

See toimub kohas, kus see ei tekita rämps-geene.

See toimub kohas, kus see ei tekita rämps-geene.

Võite ette kujutada, et see lõikekoht, mida kutsutakse

kiasmiks, see oleks võinud olla mingi geeni keskel,

kus see oleks tekitanud suvalise müra ning

mingi valgu arengu peatanud vms.

mingi valgu arengu peatanud vms.

Aga see ei toimu nii.

See käib üsna organiseeritud viisil,

mis näitab, et see on protsessi tavaline osa.

Seega profaas I-s toimub ka see.

Kui see on toimunud, võib öelda, et sellel

on väike osa sellest kromatiidist ja sellel väike osa

sellest kromatiidist.

Kõik see toimub profaas I-s.

Toimub ristsiire.

Tuumamembraan hakkab lagunema ja

kromatiin hakkab joonduma ning võtma

kromosoomide kokkupakitud kuju.

Nagu ka mitoosis, on profaas see, kus

toimub suur osa sündmustest.

Kui see on toimunud, oleme me valmis minema

faasi metafaas I.

Metafaas I-s on tuumamembraan juba kadunud.

Metafaas I-s on tuumamembraan juba kadunud.

Metafaas I-s on tuumamembraan juba kadunud.

Tsentrosoomid on liikunud raku enda eri otstesse.

Tsentrosoomid on liikunud raku enda eri otstesse.

Ma peaks nüüd joonistama terve raku, sest

enam pole tuuma.

Las ma kustutan tuuma veidi paremini.

Las ma kustutan tuuma veidi paremini.

Ma kustutan selle täielikult.

Nüüd on tsentrosoomide abiga tekkinud kääviniidid.

Nüüd on tsentrosoomide abiga tekkinud kääviniidid.

See on täpselt nagu mitoosis.

See on täpselt nagu mitoosis.

Mõned neist kinnituvad kinetohooridele, mis

on kinnitunud kromosoomide tsentromeeridele.

Huvitav on siin see, et -- las ma muudan selle siin huvitavamaks --

Huvitav on siin see, et -- las ma muudan selle siin huvitavamaks --

Huvitav on siin see, et -- las ma muudan selle siin huvitavamaks --

Ma tahaks näidata, et

kõik mu isa kromosoomid ei lähe ühele poole

ja kõik ema kromosoomid ei lähe teisele poole.

Nii et ma proovin nad ümber keerata.

Nii et ma proovin nad ümber keerata.

See, kuhu poole nad liiguvad, on suvaline

ja see aitab kaasa muutlikkusele.

Nagu me enne rääkisime, suguline sigimine on

võtmeks muutlikkuse tekitamisel.

See on mu emalt, teine isalt.

Aga nad ei pea nii olema.

Kõik mu isalt saadud kormosoomid võivad

sattuda ühele poole ja emalt saadud teisele poole, kuid

23 kromosoomipaari puhul on selle tõenäosus palju madalam.

23 kromosoomipaari puhul on selle tõenäosus palju madalam.

Seega see on mu isalt.

Muidugi on sellel tsentromeerid.

Lisaks on ka kääviniidid, mõned neist kinnituvad

kinetohooridele, mis on valgustruktuurid tsentromeeridel.

kinetohooridele, mis on valgustruktuurid tsentromeeridel.

Ja see on täpselt nagu metafaas.

See on väga sarnane mitoofi metafaasile.

Seda kutsutakse metafaas I, selles kõik joondub.

Nüüd siseneme faasi anafaas I.

Anafaas I on huvitav, sest nagu te mäletate,

mitoosi anafaasis kromatiidid lahknesid üksteisest.

mitoosi anafaasis kromatiidid lahknesid üksteisest.

Seda ei juhtu meioosi anafaas I-s.

Anafaas I-s eralduvad ainult homoloogilised paarid ja

kromatiidid jäävad kokku.

kromatiidid jäävad kokku.

Nii et sellel poolel lähevad need sinna.

See siin on lühem kromosoom.

Sellel on väike lõik rohelisest.

Sellel aga on väike lõik lillast.

Ja siis on see pikem lilla kromosoom siin.

See on anafaas I.

Neid tõmmatakse lahku, aga

tõmmatakse lahku homoloogilisi paare,

mitte kromosoome endid, mitte kromatiide.

Las ma joonistan selle.

Siis on siin mikrotuubulid.

Mõned kinnituvad kinetohooridele.

Siin on tsentromeerid.

Muidugi toimub see kõik rakus ja

neid siin tõmmatakse lahku.

See on analoogiline mitoosi anafaasiga, aga

vahe on selles, et tõmmatakse lahku homoloogilisi paare.

Ei poolitata kromosoome eraldi kromatiidideks.

Ei poolitata kromosoome eraldi kromatiidideks.

Ja kui te selle olete unustanud, võite vaadata mitoosi videot.

See siin on anafaas I

Võite aimata, et telofaas I on siis, kui

need kromosoomid on raku otspunktides.

Seega need siin on vasakus raku ääres ja

need siin paremas raku ääres.

Nüüd hakkavad lagunema mikrotuubulid.

Võib-olla on neid veel seal, aga nad on lagunemas.

Võib-olla on neid veel seal, aga nad on lagunemas.

TsentroSOOMID on ikka siin ja nad on eri poolustel.

TsentroSOOMID on ikka siin ja nad on eri poolustel.

Mingil määral suruvad nad telofaasi algul

ikka veel rakku laiali ja samal ajal toimub tsütokinees.

ikka veel rakku laiali ja samal ajal toimub tsütokinees.

Telofaas I ajal toimub tsütoplasma jagunemine

ja tuumamembraan hakkab taas välja kujunema.

ja tuumamembraan hakkab taas välja kujunema.

Seda võib vaadata kui profaasi vastandit.

Seda võib vaadata kui profaasi vastandit.

Tekkimas on tuumamembraan ja telofaas I lõpuks

on need rakud täielikult eraldunud.

See on telofaas I.

Pange tähele, me alustasime diploidse rakuga, eks?

Sellel oli kaks paari homoloogilisi kromosoome, aga

sellel oli neli kromsoomi.

Nüüd on mõlemal rakul ainult kaks kromosoomi.

Põhimõtteliselt iga rakk sai ühe kromosoomi

homoloogilisest paarist, aga seda tehti juhuslikult

ja tänu sellele on muutlikkus suur.

Nüüd kui me oleme selles staadiumis,

läbivad mõlemad rakud meioos II, mis on väga sarnane mitoosile.

läbivad mõlemad rakud meioos II, mis on väga sarnane mitoosile.

Ja mõnikord on nende vahel vahepealne staadium,

mida kutsutakse interfaas II, kus rakk puhkab

ja tsentroSOOMID peavad nüüd jälle kahekordistuma.

ja tsentroSOOMID peavad nüüd jälle kahekordistuma.

Ütleme, et see tsentrosoom -- tegelikult

ma poleks pidanud tsentrosoomi tuuma sisse joonistama.

ma poleks pidanud tsentrosoomi tuuma sisse joonistama.

Tsentrosoom on väljaspool vasttekkinud tuuma.

Tsentrosoom on väljaspool vasttekkinud tuuma.

Ja siis see kopeerib end.

Ja siis see kopeerib end.

Seega nüüd on meil kaks rakku.

Seega nüüd on meil kaks rakku.

Mul on see kromosoom siin.

Sellel on roheline lõik ja siis

on mul siin pikem täiesti roheline kromosoom.

Nüüd sellel kromosoomil on lilla lõik.

Sellel siin on üks kromosoom ja sellel üks kromosoom.

Sellel siin on üks selline kromatiid ja veel üks kromatiid.

Nüüd kui me siseneme profaas II-e, mis

teie arvates juhtub?

Nagu ennegi, on olemas tuumamembraan, mis

tekkis telofaas I ajal.

See on üsna ajutine asi.

See hakkab jälle lagunema.

See hakkab jälle lagunema.

Ja siis on meil tsentroSOOMID.

Nad hakkavad üksteisest eemalduma.

Nad kahekordistusid ja nüüd hakkavad eemalduma,

tekitades kääviniite.

Nad liiguvad eri suundades.

See muidugi toimub kahes rakus.

Nad liiguvad eri suundades, tekitades kääviniite.

Nad liiguvad eri suundades, tekitades kääviniite.

Ja pange tähele, et ma räägin kahest rakust.

Ja pange tähele, et ma räägin kahest rakust.

See on üks neist ja see teine.

Nüüd siseneme metafaas II faasi, mis

on analoogiline metafaas I-ga või mitoosi metafaasiga,

kus kromosoomid joonduvad.

Las ma joonistan selle nii.

Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku poolustele.

Tsentrosoomid on nüüd liikunud raku poolustele.

Seega need on minu tsentrosoomid.

Siin on mu kääviniidid.

Siin on mu kääviniidid.

Oi, kas ma kutsusin neid tsentromeerideks?

Need on tsentrosoomid.

Need on tsentrosoomid.

Ma ei teagi, kui kaua ma neid tsentromeerideks olen kutsunud.

Need on tsentrosoomid, ma ajan need segamini.

Tsentromeerid on need, mis ühendavad kahte kromatiidi.

Tsentromeerid on need, mis ühendavad kahte kromatiidi.

Tsentromeerid on need, mis ühendavad kahte kromatiidi.

Need on tsentromeerid.

Tsentrosoomid on need, mis tekitavad kääviniite.

Tsentrosoomid on need, mis tekitavad kääviniite.

Kromosoomid joonduvad metafaasis.

Metafaas hõlmab alati kromosoomide joondumist, nii et

see -- las ma lihtsalt joonistan selle.

Nii et mul on see j asee.

Sellel on ka lillad kromosoomid.

Sellel on lilla, pikk lilla ja siis

väike lõik teiselt kromosoomilt.

Sellel on pikk roheline ja väike roheline lõik

ja siis veel lühike roheline.

ja siis veel lühike roheline.

Ja muidugi on nad joondumas.

Mõned kääviniidid on kinnitunud tsentromeeridele

või kinetohooridele, mis on tsentromeeride küljes,

mis neid kromatiide ühendavad.

mis neid kromatiide ühendavad.

Ja muidugi pole meil enam tuumamembraani

ja need muidugi on kaks erinevat rakku.

Ja siis võite aimata, mis toimub anafaas II-s.

See on täpselt nagu anafaas mitoosis.

See on täpselt nagu anafaas mitoosis.

Need asjad tõmmatakse lahku kinetohoorsete

mikrotuubulite poolt, kui samal ajal teised mikrotuubulid

kasvavad ja liigutavad neid aina rohkem lahku.

Las ma näitan seda.

See on vahe anafaas II ja anafaas I vahel.

See on vahe anafaas II ja anafaas I vahel.

Anafaas I-s homoloogilised paarid lõhuti, aga

kromosoome ei lõhutud.

Nüüd, anafaas II-s pole enam homoloogilisi paare.

On vaid kromatiidide paarid.

Nüüd on need eraldunud, mis on väga sarnane mitoosi anafaasile.

Nüüd on need eraldunud, mis on väga sarnane mitoosi anafaasile.

Nüüd seda tõmmatakse selles suunas, nii et see

näeb välja umbes nii.

Joonistamine on selle video raskeim osa.

Seega seda tõmmatakse siia.

Seda tõmmatakse selles suunas.

Sellel on väike roheline jupp.

Rohelist pikemat kromosoomi tõmmatakse selles suunas.

Rohelist pikemat kromosoomi tõmmatakse selles suunas.

Ja teist pikemat selles suunas ning

kõik kõike seda teevad mikrotuubulid, mis on

ühendatud kinetohoorile. Mikrotuubuleid tekitab

tsentrosoom, mis on nagu juhtiv üksus.

Neid tõmmatakse laiali.

Anafaas hõlmab alati millegi lahku tõmbamist.

Anafaas hõlmab alati millegi lahku tõmbamist.

See toimub ka sellel raku poolel.

Ja muidugi on see kõik üks rakk.

Täpselt nagu mitoosis, niipea kui kromatiidid lahknevad,

kutsutakse neid eraldi kromosoomideks.

kutsutakse neid eraldi kromosoomideks.

Ja muidugi toimub see kaks korda.

See toimub ka teises rakus.

Teine rakk on veidi puhtam.

Selles ei toimunud seda ristsiiret.

Seega siin on pikem lilla kromosoom.

See jaguneb kaheks kromatiidiks,

mida nüüd saab kutsuda kromosoomideks.

See kromosoom siin jagatakse

selleks roheliseks ja siis teiseks roheliseks,

millel on väike lilla lõik.

millel on väike lilla lõik.

Ja muidugi neid tõmmatakse lahku samamoodi, tsentrosoomide poolt.

Ja muidugi neid tõmmatakse lahku samamoodi, tsentrosoomide poolt.

Ma tahan olla kindel, et ütlesin selle sõna õigesti.

Ma kardan, et ma kasutasin sõna tsentromeer

terve video esimese osa, aga loodan, et mu

eksitus aitab teil eksimusi vältida.

eksitus aitab teil eksimusi vältida.

See on anafaas.

Kõike tõmmatakse lahku.

Võite ette kujutada, mis telofaas II on.

Tegelikult ma isegi ei joonista seda uuesti.

Telofaas II-s need tõmmatakse veel rohkem lahku.

See on telofaas II.

Nad tõmmatakse veel rohkem lahku.

Rakk pikeneb.

Hakkab tekkima lõhe.

Samal ajal, kui telofaas II-s neid lahku tõmmatakse,

toimub tsütokinees.

Tuubulid hakkavad lagunema ja

kromosoomide ümber tekib tuum.

Seega mis selle kõige lõpptulemus on?

See siin moodustab tuuma, kus

on lilla väikse rohelise lõiguga ja sii

pikk roheline ning tal on tuumamembraan.

Ja muidugi on tal tüsotoplasma ülejäänud rakus.

Ja muidugi on tal tüsotoplasma ülejäänud rakus.

Teine, mis oli selle "partner" meioos II-s,

temal on lühike lilla ja pikk roheline.

temal on lühike lilla ja pikk roheline.

Tal on tuumamembraan ja muidugi tsütoplasma selle ümber.

Tal on tuumamembraan ja muidugi tsütoplasma selle ümber.

Ja siis siin pool toimub midagi sarnast.

Ja siis siin pool toimub midagi sarnast.

Sellel esimesel on kaks pikka lillat.

Sellel esimesel on kaks pikka lillat.

Nad lahutatakse.

Üks pikk lilla selles rakus

ja teine pikk lilla teises rakus.

Ülemises on lühike roheline ja

alumises lühike roheline, millel on

lõik minu isalt saadud homoloogilisest kromosoomist.

lõik minu isalt saadud homoloogilisest kromosoomist.

Muidugi on ka neil tuumamembraanid ja

ülejäänud rakus tsütoplasma,

mille kohta me õpime hiljem.

mille kohta me õpime hiljem.

Me alustasime diploidse rakuga.

Me alustasime diploidse rakuga.

Me alustasime diploidse eellasrakuga ja

läbisime kaks jagunemise faasi.

Esimene faas poolitas homoloogilised paarid, aga

see algas ristsiirdega, selle geneetilise kombineerumisega,

mis on meioosis võtmetähtsusega, see

lisab liikidele palju mitmekesisust.

Teine faas eraldas kromatiidid täpselt nagu mitoosis.

Teine faas eraldas kromatiidid täpselt nagu mitoosis.

Lõpptulemuseks on neli haploidset rakku,

sest neil on kaks korda vähem kromosoome,

neid kutsutakse sugurakkudeks ehk gameetideks.

neid kutsutakse sugurakkudeks ehk gameetideks.