< Return to Video

Koosinusteoreem

  • 0:01 - 0:05
    Viimases videos oli meil probleem, kus
  • 0:05 - 0:07
    me pidime leidma kolmnurga küljed
  • 0:07 - 0:09
    aga meil polnud tegemist täisnurkse kolmnurgaga
  • 0:09 - 0:12
    ja me ei saanud kasutada Pythagorase teoreemi, sest meil
  • 0:12 - 0:13
    oli tavaline kolmnurk.
  • 0:13 - 0:15
    See polnud täisnurkne kolmnurk.
  • 0:15 - 0:17
    Ja me lahendasime selle SOHCAHTOA-t ja muid
  • 0:17 - 0:20
    lihtsaid trigonomeetrilisi funktsioone kasutades,
  • 0:20 - 0:21
    ja me saime õige vastuse.
  • 0:21 - 0:23
    Aga nüüd tahan ma sulel midagi tutvustada,
  • 0:23 - 0:27
    mille nimi on koosinusteoreem, mille me põhimõtteliselt
  • 0:27 - 0:29
    tõestasime eelmises videos, aga ma tahaks seda pisut paremini tõestada,
  • 0:29 - 0:31
    ilma teksita, mis meile tihti ette jääb,
  • 0:31 - 0:34
    ja ma tahaks sulle näidata, pärast seda kui sa oskad koosinusteoreemi,
  • 0:34 - 0:36
    et me võime seda probleemile rakendada, nagu me varem tegime,
  • 0:36 - 0:37
    ja et sa lahendad probleemi kiiremini.
  • 0:37 - 0:41
    Mul on selle suhtes küll lahkarvamus, sest ma
  • 0:41 - 0:43
    pole eriline meeldejätja.
  • 0:43 - 0:46
    Kui sa oled 40 aastane siis sul pole tõenäoliselt
  • 0:46 - 0:49
    enam koosinusteoreem meeles, aga kui sa suudad
  • 0:49 - 0:51
    alustada trigon. funktsioonidega ja lihtsalt edasi
  • 0:51 - 0:54
    liikuda, siis jõuad sa alati kohale.
  • 0:54 - 0:55
    Ja ma oleksin üsna üllatunud, kui sa lahendaksid trigot
  • 0:55 - 0:57
    40 aastaselt, aga kes teab ?
  • 0:57 - 0:59
    Aga vaatame nüüd mis see
  • 0:59 - 1:00
    koosinusteoreem siis on.
  • 1:00 - 1:04
    Ütleme et me teame seda nurka teeta.
  • 1:08 - 1:12
    Ja nimetame selle külje a-ks.
  • 1:12 - 1:15
    Ei, nimetame selle hoopis b-ks.
  • 1:15 - 1:17
    Ma olen pisut arbitaalne.
  • 1:17 - 1:22
    Las ma teen küljed värviliselt.
  • 1:22 - 1:28
    Nimetame selle b-ks ja selle c-ks,
  • 1:28 - 1:31
    ja selle a-ks.
  • 1:31 - 1:33
    Kui see oleks täisnurkne kolmnurk, siis
  • 1:33 - 1:38
    me võiksime kasutada Pythagorase teoreemi, aga nüüd me ei saa.
  • 1:38 - 1:38
    Mis me siis teeme?
  • 1:38 - 1:42
    Me teame a-d .. oletame, et me teame b-d ja
  • 1:42 - 1:45
    me teame c-d, me teame teetat ja me tahame leida a.
  • 1:45 - 1:49
    Aga üldiselt kui me teame neist kolme siis saame
  • 1:49 - 1:52
    leida neljanda kui me teame koosinusteoreemi.
  • 1:52 - 1:53
    Aga kuidas me seda teeme ?
  • 1:53 - 1:55
    Me teeme seda samamoodi nagu me
  • 1:55 - 1:57
    lahendasime eelmist probleemi.
  • 1:57 - 2:02
    Me võime teha siia ühe joone..
  • 2:02 - 2:02
    See on üsna segane.
  • 2:02 - 2:04
    Ma arvasin et ma kasutan joone tööriista.
  • 2:04 - 2:05
    Muuda, võta tagasi.
  • 2:08 - 2:11
    Ma võin tõmmata siia ühe joone.
  • 2:11 - 2:14
    Nüüd on mul kaks täisnurka.
  • 2:14 - 2:16
    Ja kui mul on täisnurksed kolmnurgad, siis ma võin kasutada
  • 2:16 - 2:19
    trigon. funkstioone ja Pythagorase teoreemi.
  • 2:19 - 2:20
    jne, jne.
  • 2:20 - 2:25
    Nii, vaatame, see on täisnurk, see on täisnurk.
  • 2:25 - 2:30
    Aga mis külg see siin on ?
  • 2:30 - 2:31
    Võtan teise värvi.
  • 2:31 - 2:34
    Ma tõenäoselt pingutan nende värvidega pisut üle
  • 2:34 - 2:36
    aga see on selleks, et sul oleks lihtsam.
  • 2:36 - 2:37
    Mis külg see siin on ?
  • 2:37 - 2:41
    Mis on selle lilla külje pikkus?
  • 2:41 - 2:45
    Lilla külje jaoks kasutame SOHCAHTOAdirjutan
  • 2:45 - 2:47
    Ma kirjutan siia üles SOCHATOA.
  • 2:51 - 2:57
    Niisiis, lilla külg on risti teetaga ja see sinine või
  • 2:57 - 3:04
    kahvatulilla külg b on selle täisnurkse kolmnurga hüpotenuus.
  • 3:04 - 3:06
    Ma jään nüüd ühe värvi juurde, sest
  • 3:06 - 3:09
    mul läheks väga kaua aega, kui ma jääksin värve vahetama.
  • 3:09 - 3:14
    Me teame, et teeta koosinus. Nimetame selle küljeks,
  • 3:14 - 3:17
    nimetame selle alumiseks küljeks. Ma ka ei tea,
  • 3:17 - 3:21
    nimetame selle hoopis tähega d, külg d.
  • 3:21 - 3:28
    Me teame, et koosinus teeta on võrdne d jagatud b´ga, eks?
  • 3:28 - 3:30
    Me teame ka b väärtust.
  • 3:30 - 3:37
    Millega on võrdne d?
  • 3:37 - 3:43
    See võrdub b korda koosinus teeta.
  • 3:43 - 3:48
    Nüüd nimetame selle külje siin tähega e.
  • 3:48 - 3:49
    Millega võrdub e?
  • 3:49 - 3:52
    Seega, e on terve c külg miinus d külg,
  • 3:52 - 3:57
    kas pole nii?
  • 3:57 - 4:03
    E on võrdne c miinus d.
  • 4:03 - 4:09
    Me just lahendasime d ning saame arvutada, et
  • 4:09 - 4:12
    e võrdub c miinus b korda koosinus teeta.
  • 4:15 - 4:16
    See on e.
  • 4:16 - 4:19
    Me saime e kätte.
  • 4:19 - 4:21
    Hm, mis oleks see magneetavärvi külg?
  • 4:21 - 4:24
    Kutsume seda magneetaks - kutsume seda m.
  • 4:27 - 4:29
    M on teeta vastas.
  • 4:33 - 4:33
    Nüüd me teame seda.
  • 4:33 - 4:36
    Me leidsime c ka aga me teame ka b-d ja see on lihtne.
  • 4:36 - 4:40
    Mis suhte annab meile m jagatud b-ga, või mis suhe sisaldab
  • 4:40 - 4:41
    vastaskülge ja hüpotenuusi?
  • 4:41 - 4:45
    See on siinus: vastaskülg jagatud hüpotenuusiga.
  • 4:45 - 4:50
    Me teame et m jagatud b-ga on võrdne siinus teetaga.
  • 4:50 - 4:53
    Me teame seda- lähen siia.
  • 4:53 - 4:57
    m jagatud b-ga, eks, sest see on hüpotenuus, see on
  • 4:57 - 5:09
    võrdne siinus teetaga, või see m on võrdne b korda siinus
  • 5:09 - 5:10
    teetast, eks?
  • 5:10 - 5:13
    Me leisime m, me leidsime e ja nüüd
  • 5:13 - 5:15
    tahame leida a.
  • 5:15 - 5:16
    Ja see peaks sulle näha olema.
  • 5:16 - 5:18
    Meil on täisnurkse kolmnurga kaks külge.
  • 5:18 - 5:20
    Me tahame teada hüpotenuusi.
  • 5:20 - 5:22
    Me võime kasutata Pyhtagorase teoreemi.
  • 5:22 - 5:28
    See ütleb meile et a ruudus on võrdne m
  • 5:28 - 5:32
    ruudus pluss e ruudus, eks?
  • 5:32 - 5:34
    Lihtsalt teise kahe külje ruut.
  • 5:34 - 5:36
    Mis on m ruudus pulss e ruudus?
  • 5:36 - 5:39
    Vahetan teisele värvile.
  • 5:39 - 5:42
    a ruudus on võrdne m ruuduga.
  • 5:42 - 5:44
    M on b korda siinus teetast.
  • 5:44 - 5:54
    See on b korda siinus teetast ruudus pluss e ruudus.
  • 5:54 - 5:56
    Noh, e leiame me siit.
  • 5:56 - 6:03
    Seega see on pluss c miinus b koosinus teeta ruudus.
  • 6:03 - 6:05
    Uurime korra algebrat.
  • 6:05 - 6:13
    See võrdub b siinus -- b ruudus korda siinus teeta ruudus.
  • 6:13 - 6:14
    Siinus teeta ruudus tähendab siinus
  • 6:14 - 6:15
    teeta ruutus, eks?
  • 6:15 - 6:18
    Ja me just leidsime selle, kuigi
  • 6:18 - 6:18
    mulle ei meeldi tegelt niimoodi avaldada.
  • 6:18 - 6:21
    Ma lihstalt korrutan selle välja.
  • 6:21 - 6:34
    c ruudus miinus 2 cv koosinus teeta pluss b ruudus
  • 6:34 - 6:35
    koosinus teetast, eks?
  • 6:35 - 6:38
    Ma just laiendasin seda korrtutades.
  • 6:38 - 6:40
    Ja nüüd vaatame kas saame midagi huvitavat teha.
  • 6:40 - 6:47
    Kui me võtame selle ja selle, saame et need kaks
  • 6:47 - 6:54
    on b ruudus siinus teeta ruudus pluss b ruudus
  • 6:54 - 6:57
    koosinus - see peaks olema ruudus, sest
  • 6:57 - 6:58
    me tõstime selle ruutu.
  • 6:58 - 7:04
    b ruudus koosinus teeta ruudus, ja siis on meil pluss c
  • 7:04 - 7:10
    ruudus miinus 2 bc koosinus teetast.
  • 7:10 - 7:12
    Kuidas seda lihtsustada?
  • 7:12 - 7:18
    See on sama mis b ruudus korda
  • 7:18 - 7:22
    siinus teeta ruudus pluss koosinus teeta ruudus.
  • 7:22 - 7:27
    Sulle peaks ilmuma et see on c
  • 7:27 - 7:33
    ruudus miinus 2bc koosinus teeta.
  • 7:33 - 7:36
    See, siinus ruudus pluss koosinus
  • 7:36 - 7:38
    ruudus ükskõik mis nurgast on 1.
  • 7:38 - 7:40
    See on üks varasematest tõestustest.
  • 7:40 - 7:42
    See on Pythagorase teoreem siin.
  • 7:42 - 7:47
    See on 1, seega jääb meile --
  • 7:47 - 7:49
    võtan algse värvi.
  • 7:49 - 7:56
    Oleme peaaegu kohal, a ruudus on võrdne -- see siin
  • 7:56 - 7:58
    muutub 1-ks, seega b ruudus.
  • 7:58 - 8:07
    Meile jääb b ruudus pluss c ruudus
  • 8:07 - 8:16
    miinus 2bc koosinus teeta.
  • 8:16 - 8:21
    See on päris ilus ja see ongi koosinusteoreem.
  • 8:21 - 8:24
    Ja see on kasulik sest kui sa tead nurka
  • 8:24 - 8:28
    ja kolmnurga kahte külge võid
  • 8:28 - 8:32
    lahendada kolmanda külje.
  • 8:32 - 8:35
    Või kui sa tahad ja tead kolme külge
  • 8:35 - 8:38
    siis võid leida ükskõik millise nurga, mis on
  • 8:38 - 8:40
    ka päris kasulik.
  • 8:40 - 8:42
    Aga kui sul peaks
  • 8:42 - 8:46
    trigonomeetrias olema test,
  • 8:46 - 8:49
    siis peaksid sa selle meelde jätma, sest
  • 8:49 - 8:50
    see teeb sind kiiremaks ja sa leiad
  • 8:50 - 8:52
    vastuse kiiremini.
  • 8:52 - 8:55
    Ma pole eriti hea meeldejätmises, kui ma
  • 8:55 - 8:59
    originaali ei tea, sest aasta või kahe pärast
  • 8:59 - 9:02
    kui sa lähed ülikooli ja sa neli aastat tagasi
  • 9:02 - 9:05
    õppisid trigonomeetriat, siis pole see sul tõenäoliselt enam meeles.
  • 9:05 - 9:07
    Ja kui sul on trigo probleem, siis on
  • 9:07 - 9:09
    üsna hea seda osata lahendada.
  • 9:09 - 9:12
    Ehk siis see ongi koosinusteoreem ja kui sa seda
  • 9:12 - 9:14
    kasutad, võiksid sa käesoleva probleemi palju kiiremini
  • 9:14 - 9:17
    lahendada kui me just lahendasime,
  • 9:17 - 9:20
    sest sa joonista lihtsalt kolmnurk ja süvene sellesse ning
  • 9:20 - 9:24
    sa võiksid selle väga kiirelt lahendada.
  • 9:24 - 9:26
    Näeme järgmises videos.
Title:
Koosinusteoreem
Description:

Introduction to the law of cosines to solve for a side of a triangle when 2 sides and an angle are known.

more » « less
Video Language:
English
Duration:
09:26
ranno.kaomagi edited Estonian subtitles for Law of cosines
ranno.kaomagi added a translation

Estonian subtitles

Revisions